ja moodustas Varssavi Lepingu Org. (VLO) 7.Hiina kodusõda-kontroll Kirde-ja Põhja Hiina üle käis kommunistidele, kes 1946.a. alustasid kodusõda Hiina ülejäänud territooriumi Rahvusliku Rahvapartei vastu. E. Guomindangi.Kommuniste tugevdas agraarreform, mille käigus jagati konfiskeeritud suurmaavaldused talupoegadele.Abi osutas NSV Liit.Guomindang sai väheke abi USA- lt.1948.a kommunistid asusid pealetungile ja vallutasid suurema osa Hiinast. 1949.a. april,said nad Nankingi ja lahingud kandusid edasi Lääne-Hiinasse.Guomindangi liider Chang Kaishek koos 200000-mehelise.sõjaväega taandus Taivani saarele, kus Ühendriikide kaitse all säilis Hiina vabariik.1.okt.1949 võim kommunistide käes, kes kuulutas Pekingis välja Hiina Rahvavabariigi Liidri Mao Zedongi juhtimisel.
Euroopa satelliidid ja moodustas Varssavi Lepingu Org. (VLO) 7.Hiina kodusõda-kontroll Kirde-ja Põhja Hiina üle käis kommunistidele, kes 1946.a. alustasid kodusõda Hiina ülejäänud territooriumi Rahvusliku Rahvapartei vastu. E. Guomindangi.Kommuniste tugevdas agraarreform, mille käigus jagati konfiskeeritud suurmaavaldused talupoegadele.Abi osutas NSV Liit.Guomindang sai väheke abi USA- lt.1948.a kommunistid asusid pealetungile ja vallutasid suurema osa Hiinast. 1949.a. april,said nad Nankingi ja lahingud kandusid edasi Lääne-Hiinasse.Guomindangi liider Chang Kaishek koos 200000-mehelise.sõjaväega taandus Taivani saarele, kus Ühendriikide kaitse all säilis Hiina vabariik.1.okt.1949 võim kommunistide käes, kes kuulutas Pekingis välja Hiina Rahvavabariigi Liidri Mao Zedongi juhtimisel. 8.Majanduse taastamine-Demokraatlik valitsemiskord, turumajandus ja Mashalli plaan aitasid Lääneriikidel ruttu majanduse taastada.1950.a. olid saavutanud sõjaeelse
Hiina valitsus Kantonis, mida juhtis Sun-Yatsen. 1. VII 1925. a., mõni kuu peale Sun Yatseni surma, kuulutas Kantoni valitsus enda "rahvuslikuks valitsuseks" ja deklareeris avalikult kavatsusest allutada kogu maa oma võimule. See viis riigi kodusõtta, mis toimus 1926.-1928. aastani ja kandis nimetust Põhjaretk. Kodusõja võitis Guomindang Chang Kaisheki juhtimisel, kes oli lõpuks Hiina ühendamise lõpule viinud. Hiina vabariigi uueks pealinnaks sai Nanking. Nankingi valitsuse vastu astusid välja kommunistide võimu all olevad väeosad. Lõuna-Hiina mägipiirkonnas tekkisid mõned mässulised rajoonid, kus 1931. a. kuulutati välja Hiina Nõukogude Vabariik. 1934. a. õnnestus Chang Kaisheki vägedel need rajoonid hõivata. Säilinud Hiina Punaarmee üksused taandusid Loode-Hiinasse, kus tekkis Nankingi valitsusele mitte alluv eritsoon. Nankingi valitsuse poliitika oli sisepoliitilise stabiilsuse saavutamine ja reformide teostamine
HIINA Hiina-Jaapani sõda (1937-1945) sai alguse 1937 suvel pärast kahe armee vahelist juhuslikku tulevahetust Marco Polo sillal Pekingi lähedal. Vaatamata suurele sõjalisele ülekaalule ning ulatuslike alade hõivamisele, ei https://www.youtube.com/watch? õnnestunud jaapanlastel Hiina keskvalitsust alistuma sundida. Sõjaga v=C21ryAHjqy8 kaasnesid jaapanlaste poolt teostatud ulatuslikud massirepressioonid (nt Nankingi veresaun 1937 detsembris, mille käigus hukkus 250-300 tuhat inimest). HIINA Teise maailmasõja lõpuks 1945 oli Hiina vaesunud. 1946 algas Hiinas uus kodusõda. Mao Zedongi juhitud kommunistid said sõjalist ja majanduslikku abi NSV Liidult, Chiang Kaisheki Guomindang omakorda USA-lt. Seega oli tegu tüüpilise Külma sõja aegse konfliktiga, kus suurriigid sõdisid teineteisega oma liitlaste kaudu. Vaatamata USA abile ei suudetud peatada
Bahadur II nimetati India keisriks, sai ülestõusu etteotsa. Org.ülestõus polnud aga võimalik. Mässati majanduslike tegurite tõttu, briti võimu vastu, etnilisel pinnal diskrimineerimise vastu(sipoisid alaväärtustati briti armees. Ülestõus suruti veriselt ja kiiresti maha. Põhiosa ülestõusnuid hukati. Bahadur saadeti asumisele. Briti valitsus likvideeris Ida-India Kompanii. Kogu kontroll India majanduse üle läks Briti valitsusele. y Esimene ja Teine (Arrow) oopiumisõda (Nankingi ja Tientsini/Tianjini rahud) Esimene- 1839-42, Huvi hiina kaupade vastu oli väga suur. Oli vaja maksevahendit, mis hiinlastele sobiks, neid ei huvitanud briti tööstus toodang. Indias hakati seetõttu soosima moonide kasvatamist- kaup, mis hiinlasti huvitas, tulus äri. Hiina aga peagi taipas, et oopium ei too mingit reaalset majanduslikku kasu, vaid on hoopsi kahjulik, viib rikkusi välja. Hiina otsustas, et Ida-India Komp. oopium tuleb hävitada. I-I K nõudis kahjude kompenseerimist
nende arvates ka kollane rass. Nüüdisajani võib teravaid rassivastuolusid näha Lõuna- Aafrika Vabariigis, kus mustade ja valgete suhteid on pingestanud pikaajaline rassieralduspoliitika, mille lõpetamise järel valge vähemus - enamikus hollandlaste järeltulijad afrikanderid ehk buurid - tunneb oma püsimajäämist tõsiselt ohustatuna. Rassidevahelisi hõõrumisi esineb aga palju laiemal alal. Nii näiteks olid Hiinas Nankingi linnas ulatuslikud rassirahutused 1987 - 1988. aastal. Alguse sai asi sellest, et ühel peol üritas mustanahaline välisüliõpilane tantsida hiinlannaga. Viimasel ajal on süüdistatud sageli idaeurooplasi, sealhulgas ka eestlasi, rassismis. Peamiselt on tegemist siiski viimaste harjumatusega suhelda teiste põhirasside esindajatega, kuna eraldatus on kestnud aastaid. Eestlased on juba ajalooliselt olnud rassilise segakoostisega rahvas. Keele on siia
Itaalia: Saksamaa liitlane Itaalia, kus juba 1922 aastast oli valitsisjuhiks Benito Mussilini, otsustas vallutada Põhja- Aafrikas asuva Abessiinia (Etioopia). 1935-1936 toimunud sõjas see õnnestuski, ent suurte rasksdega. Jaapan: Saksamaa liitlane asus 1930. aastatel vallutama Hiinat. Esmalt hõivati Põhja-Hiina piirkond Mandzuuria, kus kuulutati välja nukuriik ning valitsejaks sai viimane Hiina keiser. 1937. aastal alusati sissetungi ülejäänud Hiinasse. Julmad võtted näiteks Nankingi veresaun, kus hukkus kuni 300 000 hiinlast. d) MRP salaprotokoll. Mittekallaletungileping Saksamaa ja NSV Liidu vahel ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov ja Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop. II maailmasõda (1.september 1939 2.september 1945.)
Kogu india polnud aga ülestõusu haaratud. Mässulised kuulutasid Moguli riigi nominaalse valitseja Bahadur II enda kuningaks ehk india keisriks. Mäss suruti aga inglaste poolt üsna kiiresti maha. Bahadur võeti vangi. Mässu juhid võeti kinni ja enamuses hukati. Mässu mahasurumine oli üsna verine. 1858. a kaotas ida- India kompanii võimu india üle, võimu võttis üle briti valitsus. Victoria India keisrinnaks)). Esimene ja Teine (Arrow) oopiumisõda (Nankingi ja Tientsini/Tianjini rahud). Euroopa kasutas oopiumi uimastavat mõju ,et teha Hiinaga salakaupa. Nende poolt oopium, teiste poolt väärtuslikud Hiina kaubad. Suurbritannia kõige tulutoovam kaubaartikkel oligi oopium. Varsti Hiina nägi, kui laastav mõju sellel ainel on ning konfiskeeris kogu oopiumilasti. SB läks närvi ja ja piiras Hiina sadam sisse- sellega algas esimene oopiumisõda. Lõppes see Nankingi rahulepinguga, Hiina ei saanud SB kaupa piirata.
Rahvasteliit ei kiitnud seda heaks. Jaapan jõudis Põhja-Hiinasse, kui seal toimus parajasti kodusõda. 1933 - Jaapan astus Rahvaste Liidust välja. Jaapan hakkas militariseeruma. Juba lapsi hakati sõduriteks õpetama. 1936 - sõlmis Kominterni vastase pakti Saksamaaga. 1937 - Algas agressioon Hiina vastu. Jaapan tungis Shanghaisse, kus toimusid eriti ägedad verevalamised. Selle eest põgenesid paljud Hiinlased maale. Eurooplased, kes juhtusid Hiinas olema evakueeriti. Jaapan vallutas Nankingi, Pekingi ja Hongkongi sadamad. Nankingi vallutamine oli sõja veriseim vallutus. Seal toimusid piinamised ja rüüstamised. 07.12.1941 - Jaapan ründa USA mereväebaasi Vaiksel Ookeanil - Pearl Hearbouri. Sellega sekkus Jaapan II maailmasõtta. Taheti luua suurt õitsengu sfääri. Jaapan kapituleerus 02.09.1945, kui USA laeval "Missouri" kirjutati alla kapitulatsioonile. USA poolt kirjutas alla kindral MacArthur. USA okupeeris Jaapani. Keiser loobus oma jumalikust seisusest
alles järgmisel perioodil. Eesmärgiks oma valduste kindlustamine. Majanduslikest huvidest puhkes kaks oopiumisõda Hiinaga. SB kõige tulutoovamaks kaubaartikliks oli oopium. 1830 a hakkas enam hiina valitsus nägema oopiumi suitsetamise laastavat mõju ning et see pole hiina majandusele kasulik. Ida-india kompanii hakkas takistama oopiumi levikut. 1839. a lõpus otsene sõjaline konflikt Hiina ja SB vahel. Hiinast polnud SB vastast. 1842. a sõlmiti Nankingi rahuleping 1842-1997 Hongkong SB-le, hiina pidi maksma hüvitisi ja SB sai endale suured kauplemisprivileegid Hiinas. 1839-1842 Esimene Inglise-Afganistani sõda. SB tugevdas enda valduseid. 1842. lahkusid briti väed Afganistanist tühjade kätega. Venemaa sekkus uuesti välispoliitikasse ning hakkas tahtma endale Afganistani, see seadus ohtu briti india valdused. Teine Inglise-Afganistani sõda 1878-1881. See ei lõppenud samuti inglastele tulemustega.
bilanssi negatiivseks muutuma. Tulemuseks oli Hiina valitsuse sekkumine oopiumikaubandusse, Hiina jõuga üritas takistada oopiumijõudmist Hiinasse ja 1839 hävitati 20 000 Ida-India oopiumikasti, mis tollal maksis üle 3mln naelsterlingi. Loomulikult oli vaja Hiinat karistada ja koht kätte näidata, tulemuseks oli sõja puhkemine 1839 lõpus. Hoolimata Hiina kaugusest polnud Hiinast Euroopale mingisugust vastust ja 1842 oli Hiina sunnitud sõlmima väga alandava Nankingi lepingu Inglismaaga : Hiina igaveseks ajaks loovutas Inglismaale Hong Kongi saare (läks Hiinale tagasi alles 1977), samuti saavutasid inglased väga suured kaubandusõigused Hiinas + hüvitusrahad. Teine oopiumisõda polnud enam nii otseselt oopiumiga seotud, seal osalesid lisaks SB-le ka Prmaa ja hiljem Venemaa. Põhjuseks oli jätkuv Hiina suletud hoiak Euroopa osas, taheti sundida Hiinat vastu võtma diplomaate, misjonäre, lubada oma kaupmehi Hiinasse ja avardada kaubandusõigusi Hiinas
annaabi.ee 
