B-HEPATIIT OTTO KARL NÄRSKA KUIDAS LEVIB? • B-HEPATIITI PÕHJUSTAV VIIRUS (HBV) ON NAKKUSOHTLIKUM KUI A- HEPATIIDI JA C-HEPATIIDI VIIRUSED. SEE LEVIB EELKÕIGE KAITSMATA SEKSUAALVAHEKORRA AJAL SPERMA JA TUPEVEDELIKU KAUDU, AGA KA OTSESEL KONTAKTIL NAKATUNUD VEREGA (PIISAB KONTAKTIST 0,00004 ML NAKATUNUD VEREGA). B-HEPATIIT VÕIB LEVIDA KA VEREÜLEKANDE JA NÕELATORKE KAUDU KUID KA SÜNNI JOOKSUL EMALT LAPSELE SÜMPTOIMID • ISELOOMULIKUKS TUNNUSEKS ON NAHA, LIMASKESTADE JA SILMAVALGETE KOLLAKAKS VÄRVUMINE. NAHA VÄRVUMINE TOIMUB 25%
B-hepatiit B-hepatiidi viirus on teine viirusetüüp, mis maksa kahjustab. Sarnaselt C-hepatiidiga nimetatakse ka esmakordsel B-hepatiidi viirusega nakatumisel tekkinud haigust ägedaks hepatiidiks. B-hepatiidi viirus on veel nakkusohtlikum kui mõned teised hepatiidiviiruse vormid. B-hepatiit levib nii otsese kontakti kaudu nakatunud verega kui ka teatud kehavedelikega nagu sülg, rinnapiim, sperma ja tupevedelik. B-hepatiidi tunnused ei ole alati selgesti äratuntavad, seetõttu saab inimene oma haigusest sageli teada juhuslikult. Näiteks võib anda positiivse vastuse veredoonori rutiinne vereanalüüs. Haiguse varajases faasis võivad tekkida külmetushaigusele iseloomulikud kaebused: isutus, iiveldus ja
maksapõletikuks. Haiguse varajases faasis võivad tekkida külmetushaigusele iseloomulikud kaebused: isutus, iiveldus ja oksendamine, väsimus ning liiges- ja lihasvalud. Maksapõletiku korral satub sapp sageli verre ja sealt edasi uriini. Selle tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks, uriin muutub tumedaks ja väljaheide heledaks. Tingituna sapphapete suurest hulgast veres, võib tekkida kogu keha sügelus. B-hepatiidi viirus on veel nakkusohtlikum kui mõned teised hepatiidiviiruse vormid. B-hepatiit levib nii otsese kontakti kaudu nakatunud verega kui ka teatud kehavedelikega nagu sülg, rinnapiim, sperma ja tupevedelik. B-hepatiit on tõsine tervishoiuprobleem ka paljudes turismiriikides Kagu-Aasias ja Aafrikas. Seetõttu on mõistlik küsida enne reisi nõu reisinõustamise kabinetist. B-hepatiidi tunnused ei ole alati selgesti äratuntavad, seetõttu saab inimene oma haigusest sageli teada juhuslikult
Krooniline Bhepatiit võib põhjustada tõsist maksahaigust, sh tsirroosi (maksa armistumist), Fourth level maksavähki ja maksatalitluse häireid. Fifth level Bhepatiidi viirus on veel nakkusohtlikum kui mõned teised hepatiidiviiruse vormid. Bhepatiit levib nii otsese kontakti kaudu nakatunud verega kui ka teatud kehavedelikega nagu sülg, rinnapiim, sperma ja tupevedelik. Bhepatiidi viirusekandjaid on üle maailma 2 miljardit inimest, 350 miljonit põeb juba kroonilist Bhepatiiti. Chepatiit Chepatiit on Chepatiidi viiruse põhjustatud maksapõletik. Maksahaiguse või kahjustuse teke tähendab, et see organ ei tööta korralikult.
19. sajandil) nimetati seda eluohtlikkuse tõttu "valgeks katkuks". Haiguse tekitajaks on Robert Kochi poolt 1882. aastal avastatud tuberkuloosi mükobakter (Mycobacterium tuberculosis). Kuju ja avastaja järgi nimetatud ka "Kochi kepikeseks". Selle leidu uuritavas materjalis tähistatakse sümboliga BK+. Tuberkuloos on organismi üldnakkus, mis võib haarata kõiki elundeid ja kudesid. 9095% haigusjuhtudest avaldub kopsutuberkuloosina, mis on kõige nakkusohtlikum. Kõige eluohtlikum on ajukelme ja ajutuberkuloos (Meningitis, Meningoencephalitis tuberculosa). Inimesele on nakkusohtlik ka veiste tuberkuloosi tekitaja (Mycobacterium bovis). Selle nakkuse korral tekib põhiliselt kopsuväline (mahlasõlmede, neerude, luude, liigeste jne.) tuberkuloos. Eestis pole veiste tuberkuloosi registreeritud viimasel 20 aastal. Rohkesti esines seda mitmes praeguses SRÜ riigis. Eesti loomaarstidel on tänaseks tekkinud mure, et tuberkuloosihaige inimene võib
Ka see viirushaigus on sarnane Chepatiidi viirusega.Ainus vahe seisenb selles, et Bhepatiidi korral sattub sapp verre ja sealt edasi uriini.Selle tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks,uriin muutub tumedaks ja väljaheide heledaks.Tingituna sapphapete suurest hulgast veres , võib tekkida kogu keha sügelus. KUIDAS NAKATUTAKSE BHEPATIITI? Bhepatiidi viirus on veel nakkusohtlikum, kuna see levib nii otsese kontakti kaudu nakatunud verega kui ka teatud kehavedelikega nagu sülg, sperma ja tupevedelik. Kõige tavalisemad Bhepatiidi levimise viisid on emalt lapsele kas sünnituse ajal või kohe pärast seda. Perekonnasiseselt lapselt lapsele. Seksuaalse kontakti kaudu. Vereülekandel nakatunud vere või verekomponentidega ja nakatunud isiku süstla kasutamine.
alla. A-hepatiidi viiruse puhul on tegu nn mustade käte haigusega, sest viirus eritub organismist roojaga ning kandub edasi otsese kontakti, pesemata käte, saastunud vee ja toiduga. Ohustatud isikud: Vältimine: · reoveepuhastuse töötajad · tõhus kätepesu peale ohualas viibimist · vaktsineerimine on võimalik B-hepatiidi viirus on veel nakkusohtlikum kui mõned teised hepatiidiviiruse vormid. B- hepatiit levib nii otsese kontakti kaudu nakatunud verega kui ka teatud kehavedelikega nagu sülg, rinnapiim, sperma ja tupevedelik. Ohustatud isikud: Vältimine: · meditsiinipersonal · kaitsekindad, -maskid, prillid · päästeteenistujad · vaktsineerimine on võimalik · sõjaväelased C-hepatiidi viirus levib peamiselt nakatunud vere kaudu
Sümptomid võivad ilmneda kuus nädalat kuni kuus kuud pärast nakatumist ja nendeks võivad olla näiteks väsimus, iiveldus, gripitaolised sümptomid, kõhuvalu, silmade ja naha kollasus, tume uriin ja hele väljaheide. B-hepatiidi analüüs võetakse vereproovist. B-hepatiidi viirust ei saa välja ravida, enamusel kaob see organismist ise, aga mitte kõigil. Krooniline B-hepatiit võib põhjustada maksa kärbumist ja maksavähki. B-hepatiit on nakkusohtlikum kui HIV. B- hepatiidi vastu on võimalik vaktsineerida. Alates 2003. aastast vaktsineeritakse Eestis B- hepatiidi vastu vastsündinuid, alates 1999. aastast neid 13-aastaseid, kes pole sünnitusjärgselt vaktsiini saanud. Soovi korral saab lasta end vaktsineerida ka hilisemas vanuses. C-hepatiit on maksapõletik, mida tekitab C-hepatiidi viirus. See levib peamiselt nakatunud vere kaudu (näiteks ühiste süstalde või nõelte kasutamisel), viiruse ülekandeks piisab ühest veretilgast
kahe kuu, kuid mõni nakatunu võib haige olla ka kuni kuus kuud. Üldjuhul kulgeb haigus soodsalt. Läbipõdemisega saab inimene eluaegse immuunsuse ning erinevalt B- ja C-hepatiidist ei muutu A-hepatiit krooniliseks. A-hepatiiti diagnoosib arst vereanalüüside ja haigusnähtude põhjal. Ravi on sümptomaatiline: puhkus, piisavas koguses toidu ja vedeliku tarbimine. A- hepatiidi vastu saab lasta end vaktsineerida. B-Hepatiit B-hepatiiti põhjustav viirus (HBV) on nakkusohtlikum kui A- ja C-hepatiidi viirus. HBV levib eelkõige kaitsmata seksuaalvahekorra ajal sperma ja tupevedeliku kaudu, aga ka otsesel kontaktil nakatunud verega (saastunud süstalde kasutamisel või tätoveerimisel). Rase naine võib anda nakkuse sünnituse ajal edasi oma lapsele. B-hepatiit ei levi köhimisel ega aevastamisel, ühiste käterättide, tualettruumide ega toidunõude kasutamise kaudu. Nakkus ei kandu edasi ka kättpidi tervitamisel, patsutamisel ega kallistamisel. Erinevalt A-
kujuneb välja krooniline B-hepatiit. Seejärel on need inimesed nakkusohtlikud. Krooniline B- hepatiit võib põhjustada maksa kärbumise maks ei tööta enam korralikult, samuti võib lõpuks areneda maksavähk. Teistel inimestel võib viirus organismi jääda, kuid püsida soikeseisundis. Tavaliselt neil sümptomeid ei esine, kuid nad on viirusekandjad ja seega nakkusohtlikud. B-hepatiidi levimise oht on suurem kui HI-viiruse levimise oht B-hepatiit on nakkusohtlikum. B-hepatiidi vastu on võimalik lasta end vaktsineerida. C-hepatiit on maksapõletik, mida tekitab C-hepatiidi viirus ehk HCV. See levib peamiselt nakatunud vere kaudu (näiteks ühiste süstalde või nõelte kasutamine narkootikumide süstimisel), viiruse ülekandeks piisab isegi ühest veretilgast. Seksuaalsel teel levib nakkus harva. Erinevalt A- ja B-hepatiidist on organismi immuunsüsteemil C-hepatiidist tunduvalt raskem vabaneda.
(Rajangu, Kaur 1999:162) Nakkuse saamise eelduseks on mikrotrauma, kustkaudu pääseb viirus inimese kudedesse ja hakkab arenema. Võimalik, et see toimub aastaid märkamatult. Ameerikas tehtud uuringutest selgus, et 60 protsendil naistudengitest, kellel polnud mingeid kaebusi, oli viirus kudedes olemas. Nad olid nakatunud, kuid haigusnähud polnud veel tekkinud. (Koik. epl.ee 22.02.09) Suguelu elavatel isikutel toimub HPV- infektsiooni ülekanne sugulisel teel. Kõige nakkusohtlikum periood on infektsiooni esimene aasta, mil nakatub 2/3 seksuaalpartneritest. Ülekanne toimub kergesti, selleks ei ole vaja pikaajalist seksuaalsuhet. Inkubatsiooniperioodi pikkus on väga erinev ( ühest kuust mitme aastani), keskmiselt 2-3 kuud. Orogenitaalse kontakti korral on ülekande risk väike. Ainult harva võivad papilloomid tekkida huultel või 8 suuõõnes
annaabi.ee 
