Gustav Adolfi Gümnaasium 1918 1918(Saksa I okupatsioon, kestis veebr kuni nov) Tallinna Poeglaste Gümnaasium 1918 - 1923 Tallinna Linna Poeglaste Humanitaargümnaasium kevad 1923 1932 Tallinna Linna Gustav Adolfi Gümnaasium 1932 1940 Tallinna I Keskkool 1940 1941 Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium 1941 1944 Tallinna I Keskkool 1944 1991 Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium 6.11.1991 4.Tähtsad: 1249 Püha Mihkli naistsistertslaste nunnaklooster 6. juuni 1631 KOOL 1633 Trükikoda 1734. aastal vana kloostrikiriku asemel uus õigeusu Issanda Muutmise Peakirik. 1739 Piibel 1888 Jaan Tõnisson 1908 tuli garderoob, keskküte, 3 korrus ja ventilatsioon 1909 lõpetas Jakob Westholm 1912 võimla vahepeal oli hobusetall 4. jaanuaril 1919. EESTI KEEL 1920. jalgpalliturniir, Reaalkooliga kohtumine korvpallis, korvpalliajaloo algus Aktuste avamäng on G-F- Händel ''Tulevärgimuusika''
.................................................................................... 8 2 Sissejuhatus Tsistertslased jõudis Läänemere idakalda aladele 12. sajandi lõpus ning rajasid oma esimese kloostri siia 13. sajandi alguses. Eesti aladele rajas nende ordu kokku viis kloostrit. Varaseim linnadesse rajatud klooster oli Tallinna Püha Miikaeli naistsistertslaste klooster, mis asutati 1249. aastal. See ehitati linnatuumikust välja, hilisema linnamüüri äärde. Kloostri alla kuulus umbes 6,5 hektari suurune maa-ala. Luterliku usureformatsiooni tõttu muudeti klooster aadlisoost neidude kasvatuskooliks. 1631. aastal anti hooned üle poeglaste gümnaasiumile. Tänapäeval asub kunagise kloostri ruumides Gustav Adolfi Gümnaasium ning Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium.
1. Mis kloostri ruumides asub meie kool? Püha Mihkli naistsistertslaste nunnaklooster. Millal klooster asutati? 1249 2. Millal avati pidulikult meie kool? 6.juuni 1631.a 3. Milline oli kooli nimi aastatel...? 1631-1651 - Tallinna Gümnaasium. 1651-1710 - Rootsi Kuninglik gümnaasium. (17.sajandil õppis koolis 65-70 poissi) 4. Kes oli kooli gümnaasiumi legendaarne rektor aastatel 1632-1647? - Heinrich Vulpius 5. Meie kooli aula kannab Mederi nime. Miks? Kes ta oli? - Rootsi ajal 9 aastat gümnaasiumis töötanud kantor,
12.13. sajand Olgugi, et arheoloogilisi tõendeid selle oletuse kinnituseks pole, on tõenäoline, et kiriku eelkäija võis samas paigas asuda juba 12. sajandil, mil sellesse paika oli tekkinud skandinaavia kaupmeeste kaubahoov ja asula. Kirik sai nime Norra kuninga Püha Olavi järgi. Tolleaegse kiriku ehitusviisi, arhitektuuri ning täpse asukoha kohta andmed puuduvad. Esmakordselt on kirikut mainitud 1267. aastal, mil Taani kuninga Erik V Klippingi ema Sambori Margaret annetas naistsistertslaste Tallinna Mihkli kloostrile patronaadiõiguse Oleviste kiriku ja selle koguduse üle. 14.15. sajand Üldjoontes tänaseni säilinud suuruse ning kuju omandas kirik 15. sajandil. Sajandi alguses püstitati uus kooriruum. 14. sajandi alguses alustati uue kiriku ehitamist, mis lõpetati 1330. aastal. Kolmelöövilise basiilika kesklöövi kõrguseks sai 31 meetrit (Baltimaade kõrgeim), ning torni kiviosa kõrguseks 57 meetrit. 1364 valmis torn, mis
Ka 1970-ndail taastas mõisakompleksi metsandussüsteem ning praegugi haldavad Sagadi mõisa metsamehed, täpsemalt Riigimetsa Majandamise Keskus. Sagadi metsakeskuses toimivad koos metsamuuseum ja mõis-muuseum, looduskool, hotell, restoran. Sagadi mõisa väärtuslik minevikupärand toetab meie tänase päeva tegevusi. Palmse mõis Esimesed ürikulised teated Palmsest ulatuvad tagasi 13. sajandisse, mil see koos naaberküladega kuulus Tallinna naistsistertslaste Mihkli kloostrile. 1510. a. vahetas klooster Palmse Harjumaale jääva Nabala mõisa vastu. 17. sajandi teisel poolel läks mõis Virumaalt Hulja mõisast pärineva Gustav Christian von der Pahleni valdusse, kelle järglased elasid siin kuni mõisa võõrandamiseni 1920- ndate aastate algul. Seejärel olid mõisal rasked ajad ja mitmed peremehed. 1970-ndatel aastatel, kui oli loodud Lahemaa Rahvuspark, algasid mõisas restaureerimistööd
Kiriku ehitamisest ja algaastatest on vähe teada, kuid praeguses kohas võis see asuda juba 12. sajandil koos Skandinaavia kaubahooviga. Nime sai kirik pühakuks kuulutatud Norra kuninga Olav II Haraldssoni järgi. Püha Olevit peeti aga ka meresõitjate kaitsjaks Algus problemaatiline Esimese Oleviste kirikuhoone ehitamise aeg on seni jäänud problemaatiliseks. Ürikutest on teada, et Taani kuninga Erik VI Klippingi ema Margarete annetas 1267. aastal naistsistertslaste Püha Mihkli kloostrile patronaadiõiguse Oleviste kiriku ja selle kihelkonna üle. See on esimene kirjalik teade Oleviste kirikust. Seda aastat või pisut enne seda on peetud Oleviste kiriku ehitamise ajaks. Selle arvamuse kohaselt on kirik ehitatud alles pärast eestlaste linnuse vallutamist taanlaste poolt ja Tallinna-Taanilinna asutamist. Ent 1951. aastal ilmus endise Tallinna linnaarhiivi juhataja Paul Johanseni teos, kus püüti
peapiiskop Blankenfeldt ja ordumeister von Plettenberg Leppimine reformatsiooniga · 1554 jõuti Volmari maapäeval usuvabaduse tunnustamiseni selles mõttes, et maaisand sai vabalt usku valida ja alamad pidid seda otsust järgima. · Suuremaid ümberkorraldusi see siiski ei jõudnud kaasa tuua, kuna enne algas suurte sõdade ajajärk. Leppimine reformatsiooniga · Kloostrid ja toomkirikud said edasi tegutseda. Naistsistertslaste kloostrid Tallinnas ja Tartus muudeti sajandi keskel kasvatus- ja õppeasutusteks, säilitades nii ühiskondliku funktsiooni, mis oli vasalle pannud kloostrite säilitamist soosima. · Kloostrite varade hulgas oli palju vasallide annetatut ning paljud nunnad olid kohalike vasallide tütred. · Samuti ei tahtnud vasallid loobuda neile piiskopi poolt antud eesõigustest ning olid seega sageli vastu reformatsiooniideede levimisele talurahva seas.
peapiiskop Blankenfeldt ja ordumeister von Plettenberg Leppimine reformatsiooniga · 1554 jõuti Volmari maapäeval usuvabaduse tunnustamiseni selles mõttes, et maaisand sai vabalt usku valida ja alamad pidid seda otsust järgima. · Suuremaid ümberkorraldusi see siiski ei jõudnud kaasa tuua, kuna enne algas suurte sõdade ajajärk. Leppimine reformatsiooniga · Kloostrid ja toomkirikud said edasi tegutseda. Naistsistertslaste kloostrid Tallinnas ja Tartus muudeti sajandi keskel kasvatus- ja õppeasutusteks, säilitades nii ühiskondliku funktsiooni, mis oli vasalle pannud kloostrite säilitamist soosima. · Kloostrite varade hulgas oli palju vasallide annetatut ning paljud nunnad olid kohalike vasallide tütred. · Samuti ei tahtnud vasallid loobuda neile piiskopi poolt antud eesõigustest ning olid seega sageli vastu reformatsiooniideede levimisele talurahva seas.
päiskivi avastati kirikust 19. saj. toimunud ehitustööde käigus. Praeguse mahu ja hilisgooti ilme sai kirik 15. sajandil. Oleviste kirik oli keskaegse Tallinna suurim ehitis. Kiriku siseruum paistab silma kesklöövi suure kõrguse (31 m) ja ilusate tähtvõlvidega kooriruumi poolest. Kiriku ajalugu Esimese Oleviste kirikuhoone ehitamise aeg on seni jäänud problemaatiliseks. Ürikutest on teada, et Taani kuninga Erik VI Klippingi ema Margarete annetas 1267. aastal naistsistertslaste Püha Mihkli kloostrile patronaadiõiguse Oleviste kiriku ja selle kihelkonna üle. See on esimene kirjalik teade Oleviste kirikust. Seda aastat või pisut enne seda on peetud Oleviste kiriku ehitamise ajaks. Selle arvamuse kohaselt on kirik ehitatud alles pärast eestlaste linnuse vallutamist taanlaste poolt ja Tallinna-Taanilinna asutamist. Ent 1951. aastal ilmus endise Tallinna linnaarhiivi juhataja Paul Johanseni teos, kus püüti tõestada,
ja 16. sajandi alguse ümberehituste ajast, kirikuga teostati ümberehitusi pärast 1625. ja 16. juuni 1820. aastal pikselöögist tekkinud tulekahju, mille tagajärjel kirik kaotas tornikiivri. Tornikiiver taastati alles 1840. aastal ning samal ajal valmis ka kiriku neogooti stiilis sisustus. 12.–13. sajand Kirik sai nime Norra kuninga Püha Olavi järgi. Esmakordselt on kirikut mainitud 1267. aastal, mil Taani kuninga Erik V Klippingi ema Margrete Sambor annetas naistsistertslaste Tallinna Püha Miikaeli kloostrile 6 patronaadiõiguse Oleviste kiriku ja selle koguduse üle. Olgugi, et arheoloogilisi tõendeid selle oletuse kinnituseks pole, on tõenäoline, et kiriku eelkäija võis samas paigas asuda juba 12. sajandil, mil sellesse paika oli tekkinud skandinaavia kaupmeeste kaubahoov ja asula. Tolleaegse kiriku ehitusviisi, arhitektuuri ning täpse asukoha kohta andmed puuduvad. 14.–15. sajand 14
ei ulatunud. Riias likvideeriti rae algatusel dominiiklaste ja frantsisklaste, Tallinnas dominiiklaste ning Tartus dominiiklaste, frantsisklaste ja naistertsiaaride kloostrid (niisugused sammud olid radikaalsemad, kui Saksamaa luterlikus osas, kus paljudel kloostritel õnnestus püsida 18.19. sajandini). Teised Liivimaa kloostrid püsisid valdavalt 16. sajandi teisel poolel puhkenud Liivi sõjani, Tallinna naistsistertslaste klooster koguni 17. sajandi kolmanda kümnendini. Mil viisil ja millises tempos kulges luterliku kirikukorralduse juurutamine maal, on halvasti jälgitav. Tõenäoliselt ei toimunud suuremaid muudatusi enne sajandi lõppu. Erinevalt Saksamaast ei toonud reformatsioon Liivmaa talupoegade seas kaasa ka mingit reaktsiooni. Paganlik-katoliikliku sünkretismi jooned püsisid maarahva uskumustes visalt pea kogu uusaja vältel. Oma osa oli selles 1558
ja on 105m kõrgune. 3 Oleviste kirik Tallinna Oleviste kirik on kirik Tallinna vanalinnas, mida praegu kasutab Tallinna EEKBL Oleviste Kogudus. Kirik sai nime Norra kuningas Olaf Püha Haraldssoni järgi. Esmakordselt on kirikut mainitud 1267. aastal, mil ürikute kohaselt Taani kuninga ema Margarete annetas naistsistertslaste Püha Mihkli kloostril patronaadiõiguse Oleviste kiriku ja selle kihelonna üle. Olgugi, et arheoloogilisi tõendeid selle oletuse kinnituseks pole on tõenäoline, et kiriku eelkäija võis samas paigas asuda velgi varem, juba 12.sajandil, mil sellesse paika tekkinud skandinaavia kaupmeeste kaubahoov ja asula. Tolleaegse kirikuehitusviis, arhitektuuri ning täpse asukoha kohta andmed puuduvad. 14.sajani alguses alustati uue kiriku ehitamist, mis lõpetati 1330. aastal. 1364 valmis torn, mis
Torn pärineb a.1779. XV sajandi esimesel poolel valmis Niguliste kiriku (LISA 10) pikihoone ja torn, mille barokkvormides kiiver ehitati a. 1695. Aastast 1425 pärineb kodakiriku süsteemis ehitatud Oleviste kiriku koor, mille võlve toetavad saledad kaheksatahulised piilarid. Aastal 1532 ehitati Mihkli kirik. XV sajandi alguses ehitati kodakiriku süsteemis väga avar dominiiklaste kloostri kirik, mis oli esialgsel kujul rajatud juba XIII sajandil. Umbes samal ajal valmis naistsistertslaste kloostri kahelööviline kirik, millest on säilinud välismüürid ja võlvitoed. Aastatest 1417-1436 ehitati Tallinna hilisgootikale tüüpiliste arhitektuuri- ning raidkivivormidega ja kodakiriku süsteemis Pirita kloostri kirik, Põhja-Eesti suurim kultushoone, millest on säilinud ainult müürid, samuti nii munkade kui ka nunnade klausuuri osa. Aastal 1445 valmis Narva vana linnakirik, mis on kolmelööviline kodakirik. See on tüüpiline Tallinna Hilisgootika stiili mälestis
Usaldamatus polnud ainsaks põhjuseks, miks uus võim ja kirik ei otsinud koostööd pärisrahvaga, vaid oluline oli ka feodalismile rajanev mõtlemisviis. Selle põhjal olid Eesti ja Läti talupojad kui ,,mittesakslased", alam seisus. Tsistertslased Esimene mungaordu kes Eestimaale jõudsid olid tsistertslased (mungarüü värvi järgi ,,hallid vennad"). Nad rajasid 1228 aastal mungakloostri Kärknas (hiljem ka Padisele) ja naistsistertslaste Püha Miikaeli ehk Mihkli kloostri Tallinnas (hiljem ka Tartu ja Lihulasse). Vana- Tsistertslaste eesmärgiks oli kloostrielu reformimine ning Püha Benedictuse aegsete põhiväärtuste juurde tagasipöördumine. Nad loobusid pärisorjade tööst kloostripõldudel ning asusid neid ise harima, tegelesid aianduse ja loomakasvatusega, harisid uudismaid. Nende elu oli kasin, kloostrid sisustatud ainult hädavajalikuga, mungad ja nunnad allutatud rangele distsipliinile.
1237 Mõõgavendade Ordu ühines Saksa Orduga Liivimaa Orduks. 1237–41 Saarlaste ülestõus. Taani ja ordu sõlmisid Stensby lepingu, millega taanlased said tagasi Tallinna ja 1238 kogu Põhja-Eesti. Koostati „Liber Census Daniae” („Taani hindamisraamat”), milles on andmeid 1240 Põhja-Eesti kohta (peamisi Eesti vanema ajaloo allikaid). 1248 Tallinn sai Lübecki linnaõiguse. 1249 Tallinnas rajati naistsistertslaste Püha Mikaeli klooster. 1251 Esimene teade Eesti kooli kohta (Pärnu toomkool). 1260–61 Saarlaste teine ülestõus. Leedulased põletasid maha Vana-Pärnu, Saare-Lääne piiskop viis oma residentsi 1263 Pärnust Haapsallu. 1279 Haapsalu sai linna õigused. Viljandi esmamaining linnana; järgmistel aastatel said Tallinn, Tartu, Pärnu ja 1283 Viljandi Hansa liikmeks. 1291 Paide sai linna õigused.
kirevad vitraazid ja isegi väikesed tornid. Umbes aastal 1125. rajati esimene nunnaklooster. Õed rajasid oma põlde osaliselt ise. Naisbenediktlased usaldasid ennast 12. sajandil meestistertslaste kaitse alla, et viimased neid vaimulikult hooldaksid. Et vennad pidasid seda liiga koormavaks, siis keelustati igasuguste uute kogukonda loomine. Muidu sarnanesid naiskloostrid meeste omadele. Keskaja lõpus järgiti üha vähem orduideele ja aadlidaamid kasutasid naistsistertslaste maju vanadekodudena. Valitsemisest: Erinev selle poolest, et abt polnud monarh nagu mujal. Ordu juhtinstantsiks oli hoopis generaalkapiitel, mis koosneb teoreetiliselt kõigist ordu abtidest (tegelt kõik kehva transpordisüsteemi tõttu ei jõudnud alati kohale tulla). Kloostrite fliatsioon - Igat uut kloostrit, mis loodi, kontrollis emaklooster. Emakloostrist olid tulnud uude kloostrisse mungad. Kontrollimise alla mõeldakse seda,
annaabi.ee 
