TURNÜÜR MIS ON TURNÜÜR? Turnüür on riietus, kus rõhutatud on ainult tagumik. See oli moes 1870.-1890. aastatel Pärast krinoliini arvasid esteedid, et mood on tüürita. Väga laia seeliku asemele tuli nüüd kitsas seelik, kleit hakkas puusade ümber kokku tõmbuma ja taha kuhjuma. Kehavormidest tõusis esile see, millest viisakas seltskonnas ei räägita, või kui, siis ainult prantsuse keeles. Nii kandiski uus siluett nime pariisi istmik. Turnüüri domineerimisega naistemoes muutus vastavalt ka vihmavarju kuju, läbiligunemise eest tuli kaitsta ka daamide vormikamat poolt. Samal ajal püüti naisterõivastust ka
kloostrivaremed või metsatihnik kuupaistel või merejää kuhjumised ) Friedrich eelistas lõpmatusse avanevaid maastikuvaateid Skulptuurikunstnik romantismi ajastul - ANTOINE LOUIS BARYE Ta oli animalist ja eelistas kujutada loomi liikumises ja võitluses. Tema skulptuurid on maalilise pinnatöötlusega. Mood Meestemoes: Torukübar ja frakk. Moodi hakkas tulema pikk kuub. Põlvpükste asemel pikad püksid Naistemoes: Korseti tagasitulek (herilasepiht), lai kroogetega seelik, puhv-varrukad. Juuksed kammiti pealael siledalt lahku ja seati kõrvade taha rulllokkidesse
Revolutsiooni käigus püüti uuendada ka igapäeva elu ja murda sellega vana korra väliseid avaldumisvorme. Enam ei olnud aadlike elulaad eeskujuks. Koos aadliga hääbus toretsev rõivastusmood. Alguses hakkasid mehed kandma Rahvuskaardi vormi: sinine kuub, valged pikad torupüksid ja valge vest. Esindatud pidid olema rahvusvärvid,kas siis mütsimärgina või lindina. Moodi tuli ka punase früüga müts, kaela rätik,kasutati ka trakse ning jalas kanti puukingi. Naistemoes võeti eeskuju antiikajast kihiline lihtne kleidimood. Pariisi kalanaised panid aga jalga pikad püksid. Enamik naisi kandsid punast mütsi,puukingi ja kolme värvilist linti. Soengud muutusid radikaalsemateks kadusid parukad. Meestel läks moodi lühikeste ettekammitud juustega soeng. Naised hakkasid lihtsalt juukseid siledaks kammima. Uuel Prantsusmaal peeti küll revolutsioonilisi pidustusi laulude ja muud
Temale järgnesid kuulsad nimed nagu John Lennon, Paul McCartney, George Harrison ja Ringo Starr ehk ansambel ''The Beatles''. Viimased mõjutasid ka 20-ndate moodi. Algul korralikud soengud ja moodsad kitsad püksid ning hiljem hakati kasutama narkootikume, mille tõttu mehed kasvasid habemesse, juuksed olid õlgadeni, kanti klosspükse ja särgikraed olid pintsakukrae peal. Noortemoodi mõjutas enim ''The Rolling Stones'' eesotsas Mick Jaggeriga, kes olid sihipäralikult räpased. Naistemoes kujunes suureks eeskujuks blond seksikas Marilyn Monroe. Aasta lõpu moehitiks kujunes miniseelik. Filmi kunstis hakkas levima ''uus laine''. Paremaks asjade kujutamiseks hakati kasutama uudseid tehnilisi võtteid. Külm sõda jättis kultuuri väga sügava jälje. Külm sõda mõjutas sporti, muusikat, kirjandust kui ka eluharjumusi. Külma sõja tõttu arenes aga tehnika väga palju edasi. Mõned muudatused oli positiivsemad, teised jälle negatiivsemad.
kümnemiljondik osa, mida hakati meetriks nimetama. Kümnekordsuse alusel oligi loodud meetermõõdustik. Massiühikuks võeti aga ühe kuupdetsimeetri puhta vee mass-kilogramm. Kogu see mõõtühikutesüsteem on kasutusel tänapäevalgi ja pealegi väga laialdaselt. Revolutsioon tõi muudatusi ka olmesse. Koos aadliga hääbus ka toretsev rõivamood. Moelooja roll läks õukonnast üle kodanlusele. Kadusid parukad ja parukameistrid jäid lausa ilma tööta. Naistemoes pääses domineerima plebeilste kihtide lihtne kleidimood, kanti puukingi ja punast mütsi. Meestemoest kadusid põlvpüksid ning siidisukad, naistega sarnaselt kanti punaseid mütse. Pärast revolutsiooni ongi suuresosas kadunud toretsev ja suurustav rõivastus. 1791.aastal likvideeriti tsunftid, mis pani alguse vabale turumajandusele. Kui polnud enam tsunftisiseseid ettekirjutusi hindade ja muu taolise osas hakkas kujunema konkurents, mis reguleeris hindu juba iseenesest
kasutatud tiitleid nagu ''härra'', ''proua'', vaid kasutusele tuli sõna ''sina''. Rõhutati vooruslikkust, moraal oli range, liiderlikkusele tehti lõpp. Riietus aga muutus vabamaks, loobuti aristokraatlikust rõivamoest ja parukate kandmisest. Mehed kandsid Rahvuskaardi vormi: sinist kuube, valgeid pikki torupükse ja valge vesti. Esindatud pidid olema rahvusvärvid kas siis mütsimärgina või lindina. Moes oli ka punase früüsiga müts, kaela rätik, traksid ning jalas kanti puukingi. Naistemoes võeti eeskuju antiikajast, valdavalt kasutati kihilist kleidimoodi. Moes oli punane müts, kolmevärviline lint ja jalas kanti samuti puukingi. Soengumoest kadusid parukad, meestel oli põskhabe ja lühikeste ettekammitud juustega soeng. Naised kammisid juuksed lihtsalt siledaks. Prantsuse revolutsioonil saavutatud ''Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon'' leidis Euroopas laialdast vastukaja ja oli hiljem eeskujuks paljudele teistele riikidele. Kasutatud materjal: http://et.wikipedia
rõivastele hingelisust. Tema kollektsioonid ei ole kunagi ülepakutud, need mõjuvad puhta ja loomulikuna. Arvan, et ta toob välja ja rõhutab naise isiksust ning loomulikku ilu. Ivo Nikkolo, moest Moemõtteid intervjuudest, mida Ivo Nikkolo (51) on aastate jooksul Postimees Extrale ja Arterile andnud: «Olen Itaalia disainikoolkonna austaja. Seda iseloomustab küllalt lihtne vorm. Läbilõikeid ja muid detaile ma väga ei armasta. Ka romantilised asjad mulle ei istu. Aga naistemoes meeldib mulle maskuliinsem joon, pükskostüüm näiteks.» «Sellist inimest, kes ei oleks moega seotud, pole olemas. Ühed tarbivad moodi teadlikult, teised alateadlikult. Alasti ei käi ju keegi ringi.» «Suurem kunst on rõivast müüa kui luua ehk kunst ongi luua sellist asja, mida inimesed ihkavad.» «Tänaval paneb inimesele järele vaatama ikka stiilsus ja hea maitse. Kogu komplekt. Rõiva väljakandmisoskus. Ka eneseuhkus, olek, hoiak, rüht. See kuulub asja juurde ja on
Peamiseks trendiks olid natuke säbrulised, kuid lopsakad soengud. Lopsakad lained ja üleskuhjatud elegants erinesid vaid selle poolest, kui palju oli soengusse lisatud kunstjuukseid ja kui suur oli polsterdus, mille ümber juuksed koguti, et peanupu otsa kuhjatud stiili jaoks vajalik kõrgus kätte saada. Algselt kasutati soengule volüümi andmiseks hobuse juukseid, kui hiljem mindi üle kunstjuustele. 1910-1920 See oli aastakümme, mil algas tegelikult naiste sotsiaalne vabanemine. Naistemoes domineerisid sõja algul mundrid. Sõja kestel ja pärast sõda toimusid muutused praktilisest vajadusest. Toimus täielik värvide plahvatus ning liivakellasiluetile iseloomulik talje ja puusa rõhutamine hakkas kaduma. Ka sel kümnendil jätkus armastus karusnahkade vastu. Karusnahaga kaunistati kübaraid, kotte, suvekleite ning isegi ööriideid ja aluspesu. Vaevalt olid naised vabaks saanud, kui kõige moodsamaks kerkis hobble skirt põlvede juurest kitsas seelik.
"Et olla asendamatu, tuleb olla teistsugune," oli ta veendunud. Et "teistsugune" tekitas kõneainet, alustas Chanel aastal 1924 ehete disainimist. Hoolimata asjaolust, et ta segas kallis- ja võltskive ning -pärleid, maksid tema aksessuaarid terve varanduse. Paljud mudelid toonasest ehteloomingust kuuluvad kaubamärgi kollektsiooni tänaseni ning neid valmistatakse ikka ja jälle. Hea maitse ei lähe ju moest. Mugavus moes Chanel on kahtlemata mugavuse maaletooja naistemoes. Pärast tagasitõmbumist moeareenilt Teise maailmasõja perioodil tegi ta 1950ndatel comebacki. Enda sõnul ainult seetõttu, et vabastada naised Diori-suguste loodud moeveidrustest. "Naiste riietamine ei ole meeste töö," teatas Chanel ning esitles 15. veebruaril 1954 pärast enam kui kümneaastast vaikelu oma uut kollektsiooni. Kahjuks leidsid kriitikud, et Chanelil ei ole enam midagi uut öelda, ning tegid tema moed maatasa. Kuid Coco oli tulnud, et jääda
käitumisse ja olmeküsimustesse. Moodi levitas varasemast enam meedia, sealhulgas elulaadi probleemidega tegelevad massitiraazis ilmuma hakanud ajakirjad ,,Kunst ja Kodu" ning ,,Siluett", 1957. aastal käivitunud Eesti Televisioon. Mood hakkas nüüd ka kiiremini vahelduma. Riietuses tulid kasutusele uudsed materjalid nailon (mantlid, jopid) ja kapron (sukkpüksid). Meestel asendusid 1960. aastate lõpuks kitsad püksid alt laiadega. Mehed hakkasid kandma ka pikki juukseid. Naistemoes võidutsesid 1960. 7 aastate algul kaharad kleidid ja kümnendi lõpul miniseelikud. Seitsmekümnendate mood oli väga mitmekesine, populaarseks said krimpleenkangas ja platvormkingad, meile jõudsid ka hipimoe mõjud. Suureks muutuseks oli, et naised hakkasid kandma pikki pükse. Samas muutus riietus vabamaks ja noortepärasemaks, üldlevinud noorterõivaks said T-särgid ja teksased
puusadele (pesunaise kleit). Pidulikel pealiskleitidel oli slepp. Selle pikkus sõltus naise positsioonist õukonnas. Lubatud slepi pikkused olid järgmised: kuningannal - 11 küünart, kuningatütrel 9, kuninga lapselastel 7, printsessidel - 5, hertsoginnadel 3. Kleidi dekoltee oli suur ning kaunistatud valge pitskraega, ümber õlgade võidi kanda ka rätikut, vajaduse korral kanti seda ka peas. Aristokraatidel tekkis komme kanda põlle. Reinkrahvi stiil avaldus naistemoes vaid selles, et rõivaste kaunistustena kasutati paelte kimpe, alusrõivad olid avarad ning pitsidega kaunistatud särgi varrukad paistsid kleidi varrukate alt. Lisanditena tulid moodi muhvid ja maskid need pidid kaitsma nägu päikese ja tolmu eest. Kingad olid kõrge kõvera kontsaga, kuna nad seeliku alt ei paistnud, pöörati neile vähe tähelepanu. 10 Soengud
On hästi kui röövitakse vaenalse maad, aga võivad ka omadelt võtta. Elavad tavaliselt peost-suhu ja seetõttu on neile palju lubatud. Nende ainsaks kaitseks on vateeritud rõivas. Õlal ja põlvedel on nüüd ploomi kujuline lõige. Varukas käib endiselt nööriga kinni ja alussärk paistab alt. Edevamad sõdurid hakkavad oma rõivast ribastama ja augustama. Nii paistab alt vooder ja lisaks veel kaunistuslik kant. Ka neil on vahvadpüksilukud Naistemoes allub sellele ribastamisele kõige paremini varukas. All siis särk peal pihik ja seelik. Pihik nööritud ja muutub korsetiks. Seelik sügava voldiga ümber ringi ja kangas dekoratiivsem. Popp on juuksevõrk ja barett sulega. Kasutatakse palju ehteid ja kive. Hästi palju on sõrmuseid. Riideid peetakse tähtsaks. Ühed saksa isast pojast kaupmehed lasid endast kõigis oma rõivastes teha akvarellid
Esialgu eelistatakse peente, hiljem suurte lahtikammimata lokkidega parukad. Suure nn allonz-paruka lokid võisid ulatuda kuni puusadeni. Parukas näitas kandja "väärtust", neid valmistati nii juustest kui ka kitsede ja hobuste karvadest. Eelistati blonde parukaid. Naisterõivastus arenes meesterõivastusest sõltumatult. 1675. a moodustati esimene naisõmblejate tsunft.Rõivastuse osad jäid samaks, muutus siluett. Figuur muutus loomulikumaks. Reinkrahvi stiil avaldus naistemoes vaid selles, et rõivaste kaunistustena kasutati 18 paelte kimpe, alusrõivad avarad ning pitsidega kaunistatud särgi varrukad paistsid kleidi varrukate alt. Peakatteks oli laiaservaline kolmest küljest ülespööratud servaga kübar, mida kaunistati kohevate sulgedega. 17.saj. lõpus, 18. saj. alguses kanti endiselt kanti palju parukaid. Need muutusid püramiidjateks ja pikenesid kuni vöökohani. Seoses kuninga vananemisega olid moes
annaabi.ee 
