· Vana-Kreeka ajaloo periood algas 8.saj.eKr 6 saj.eKr. · Arhailine ajajärk võetakse kasutusele kiri ning hakatakse üles kirjutama eeposeid. Toimuvad ka esimesed Olümpimängud. · 5.saj. - 338 eKr Klassikaline ajajärk. Sparta ja Ateena polised domineerivad. Otsene demokraatia õitseng. · 338 30 eKr Hellenism. Kreeka keele ja kultuuri õitseng Kreekast väljaspool. Ateena · Kodanikkonna moodustasid Atika maakonna meessoost põliselanikud (olenemata varalisest olukorrast) · Atika elanike orjastamine oli keelatud · Kõik kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekul · Rahvakoosolek
Uute zanrite loomine, amfiteater, millest on kujunenud tänapäega teater, sport- olümpiamängud, mis kestavad tänapäevani. Antiik-Kreeka ühiskonna (k.a haridus ja sport) olemus: -Ratsionalism ja mõõdukus. Vabadus ja harmoonia. Tarkus kui jumalikkuse märk. Polised ehk linnriigid. Rõivastus lihtne. Tavainimene ei vajanud palju ja orje oli palju. Sõjaolukorrad olid tihti. Sparta sõdalased. Hinnati inimese füüsist. Vastsündinud, kes nägid välja nõrgad visati kaljult alla. Olümpimängud, mille algatas Herakles ja neid peeti Zeusi auks. Pytho mängud- Archemorose mälestuseks ja Nemea mängud-Zeusi jaoks. Võit oli suur au. Sõjaline olukord lõpetati. Antiik-Kreeka kasvatus ja haridus: -Kuulsus ja au. Olla alati teistest üle(olümpiamängud). Koolid allusid riigile. Hellenismi ajajärk-koolikorraldus-7vaba kunsti. Antiik-Kreeka jumalatele omast: -Loodusliku ja loomuliku välimusega. Välimuselt sarnanesid inimesega. Elasid Olümpose mäel. Zeus- Peajumal.
Kilbijooks. Esialgu kestsid mängud vaid ühe päeva. Seoses võistlusalade arvu kasvuga pikenesid mängud kolmele, hiljem koguni viiele päevale. Olümpiamängude traditsioon seiskus pooleteiseks aastatuhandeks ning taaselustus alles 1896.aastal tänu prantsuse pedagoogile ja ajaloolasele Pierre de Coubertinile. Tundes hästi Vana-Kreeka ajalugu ja uurides Olümpias 1875.-1881. a. teostatud väljakaevamiste materjale, jõudis Coubertin veendumusele, et muistsed olümpimängud on vaja suurte rahvusvaheliste spordivõistlustena elustada. Ta mõistis, et sport aitab kaasa rahu kindlustamisele, aitab maailma noorsool elada sõpruses ja vastastikuses lugupidamises. 1894. aastal toimus Prantsusmaal Coubertini poolt kokkukutsutud olümpiakongress. Kongress otsustas korraldada olümpiamängude eeskujul iga nelja aasta järel rahusvahelised spordivõistlused. Sellega pandigi alus nüüdisaja olümpiamängudele. Esimesed olümpiamängud toimusid Ateenas aastal 1896.
(staadionijooksud), maadluses ning rusika- ja vabavõitluses. Neljandal päeval korraldati hipodroomil võiduajamine, peale selle olid kavas kilbijooks ja viievõistlus. Viimasel päeval autasustati võitjaid Zeusi templis õlipuuoksast pärjaga. Olümpiavõitjaid ülistati nagu rahvuskangelasi, kodukohas anti neile suuri eesõigusi. Esimene olümpiavõitja oli Elisest pärit kokk Koroibos. 1169 aasta jooksul peeti olümpimängud 293 korral ja need andsid 4237 olümpiavõitjat. Tänapäeval teame vaid 921 atleedi nime ja päritolu. Nimekirjas kohtame ka mõne naise nime Kyniska Spartast, Belistike (Velestike) Makedooniast (268 eKr võitis ta kahehobusekaarikute võidusõidu) ja veel mõned spartalannad. Antiikaja kuulsaimad olümpiavõitjad olid Philombrotos Spartast (võitis 676-668 eKr 3 korda järjest viievõistluse),
annaabi.ee 
