auhinna Prix du meilleur livre étranger. 1980.a. ilmus "Kajalood". 1981. a. ilmus "Ülesõidukohad". 1982.a. ilmus "Rakvere romaan". Romaani põhiline sündmustik toimub 18. sajandil Rakveres. Peategelase isikliku elu sündmuste taustal tõuseb keskse süzeelise teljena esile Rakvere linna läbi sajandite kestnud võitlus oma linnaõiguste eest. 1984.a. ilmus "Professor Martensi ärasõit". 1987.a. ilmus "Vastutuulelaev". Romaan Bernhard Schmidtist, Naissaarelt pärit täheteadlasest ja optikust, kelle elu peamine osa möödus Saksamaal. Täpsete ja keeruliste astronoomiliste seadmete valmistamisel sai Schmidt kasutada ainult vasakut kätt - parema oli ta kaotanud noorukieas. 1930.a. leiutas ta uut tüüpi teleskoobi, mis tõi talle maailmakuulsuse. 1988.a. ilmus "Silmade avamise päev". 1988.a. ilmus "Wikmani poisid". Wikmani poiste tegevus toimub Eestis aastail 1937-1944. 1937. aastal on
meilleur livre étranger. 1980.a. ilmus "Kajalood". 1981. a. ilmus "Ülesõidukohad". 1982.a. ilmus "Rakvere romaan". Romaani põhiline sündmustik toimub 18. sajandil Rakveres. Peategelase isikliku elu sündmuste taustal tõuseb keskse süzeelise teljena esile Rakvere linna läbi sajandite kestnud võitlus oma linnaõiguste eest. 1984.a. ilmus "Professor Martensi ärasõit". 1987.a. ilmus "Vastutuulelaev". Romaan Bernhard Schmidtist, Naissaarelt pärit täheteadlasest ja optikust, kelle elu peamine osa möödus Saksamaal. Täpsete ja keeruliste astronoomiliste seadmete valmistamisel sai Schmidt kasutada ainult vasakut kätt - parema oli ta kaotanud noorukieas. 1930.a. leiutas ta uut tüüpi teleskoobi, mis tõi talle maailmakuulsuse. 1988.a. ilmus "Silmade avamise päev". 1988.a. ilmus "Wikmani poisid". Wikmani poiste tegevus toimub Eestis aastail 1937-1944. 1937. aastal on klassitäis poisse
Saarele rajati 1944. aastal miinivabrik, kus toimus miinide lõppmontaaz. Miinilaod hõivasid 20 ha suuruse maa-ala. Rohkem andmeid Naissaarel toimunu kohta ei ole, sest teavet hoiti range saladuskatte all. Naissaarel on tehtud 8 erinevat keskkonna inventaari, tänu millele on kaardistatud pea kõik reostus. - Naissaarel puudus prügila ning omanik, mistõttu reostusega käituti ettevaatamatult ja täielikult oma suva järgi. Tänu sellele võib ka tänapäeval Naissaarelt leida nii pinnasest, metsast kui ka rannikualadelt kõiksugu jäätmeid, kaasa arvatud toksiliseid jäätmeid. Pinnast kahjustasid ka uljad kaeve-, ja ehitustööd, mida sageli ei tehtudki valmis ning mis tekitasid pinnasesse pika-ajalisi kahjustusi. - Naissaare sadam oli väga raskesti reostatud ning vaadet riivasid liiva sisse kaevatud kakskümmend kuus 25m3-suurust mahutit. Selle mahutipargi kasutamisega kaasnes ulatuslik pinnasereostus, mille mõju ulatub ka põhjavette
juures. Pinnakattelistest maavaradest on aga olulisemad liiv ja kruus. Samuti on kaevandatud turvast, kuid turba varud on piiratud (Linkrus 1998). Maa-ameti maardlate kaardirakendus annab aga ajakohasema ülevaate, mille järgi asuvad aktiivsed savikarjäärid ainult Aseri ja Kunda juures ning Ülgastel. See näitab, et mitmeid karjääre on viimase 15 aasta jooksul suletud. Tegutsevaid liivakarjääre võib leida Riigikülast, Metsaniidult ja Naissaarelt. Kruusa kaevandatakse Moldova karjääris ning lubjakivi Suurkõrtsil. Aktiivseid turbakarjääre Maa- ameti geoportaali andmete järgi maastikurajooni piires hetkel ei ole (reservvarud asuvad mh Letipea ja Juminda poolsaarel). Samuti võib maastikurajooni piires leida fosforiidi passiivseid tarbevarusid ning prognoosvarusid (nt Kolga lahe ümbruses, Kunda ümbruses, Kõrkkülas; Maa-ameti X-GIS kaardirakendus 2016b).
lõpu 20nda sajandi alguse silmapaistev Vene diplomaat F. Martens, kes oli väga lähedal ka Nobeli rahupreemia saamisele. Kujutamislaad on erandlik, sest see on sisemonoloogi kaudu antud. Kross hakkab sellel ajal järjest selgemini ajalooliste tekstidega liikuma kaasajale lähemale. 1987 Vastutuulelaevad – Bernhard Schmidt leiutas vastutuult purjetava paadi. Tegelase prototüüp oli päris Naissaarelt. 1988 Wikmai poisid – tegemist värvikate karakteritega ning kasutatakse ära ka Eesti klassikalise kooliromaani mõttestikku. 1990 Väljakaevamised – nimetatud ka avalikustamise kirjanduseks. Tekib mingeid situatsioone, et romaan ise ilmub soome keeles enne kui eesti keeles. Minategelane tuleb 54ndal aastal Siberist (samal aastal tuli ka Kross Eestisse tagasi). Hakkavad jooksma kaks Krossi
sajandil Rakveres. Peategelase isikliku elu sündmuste taustal tõuseb esile Rakvere linna läbi sajandite kestnud võitlus oma linnaõiguste eest ja võimuvõitlus eestlaste ning sakslaste vahel. Romaan "Professor Martensi ärasõit" (1984) räägib eesti juurtega professor Friedrich Martensist, kes oli ka Lenini õppejõud. Tegevus toimub ühe päeva jooksul, teos lõpeb peategelase surmaga. "Vastutuulelaev" (1987) on romaan Bernhard Schmidtist, Naissaarelt pärit täheteadlasest ja optikust, kelle elu peamine osa möödus Saksamaal. Täpsete ja keeruliste astronoomiliste seadmete valmistamisel sai Schmidt kasutada ainult vasakut kätt - parema oli ta kaotanud noorukieas. 1930. a leiutas ta uut tüüpi teleskoobi, mis tõi talle maailmakuulsuse. Romaan "Wikmani poisid" (1988) on Krossi kõige autobiograafilisem romaan. Wikmani gümnaasium on tegelikult Westholmi gümnaasium, kus ta ise õppis. Peategelases Jaak Sirkelis on märgata Krossi ennast
M Audru köstri poeg, jäi lapsena orvux, sattu Peterburi vaestekooli, töötas end üles, hea jur.haridusega. M läx raudteejaama, et Peteburi minna, aga otsustab rongilt maha minna jalutama ja suri. M.t painas, et sama nime ja elukutsega mees elas temast 89a varem, hakkas tema elu jälgima, üsna kattusid (vanem lõpetas enesetapuga), nooremal polnud millegi üle uhkust tunda. "Vastutuulelaev": Schmidt, E päritolu Naissaarelt, tehniliste huvidega, jäi aga paremast käest ilma, treenis 2.kätt nii, et sai oma ajastul kuulsax optikux, puudub akadeemiline haridus, haridusaugud täidab intuitsiooniga, suri tundmatuna, hiljem hakkas NASA kasutama tema leiutisi. Jutukogud "Kajalood", "Ülesõidukohad": ühiskonna muutmine ja sellega kaasnevad otsused, K on enamasti minategelasex,
ärasõit" palju monolooge ja mõtisklusi. Martens on Audru köstri poeg, jäi lapsena orvuks, sattus Peterburi vaestekooli, töötas end üles, hea juriidilise haridusega. Martens jäi ööseks raudteejaama, sest hakkas Peterburi minema, aga otsustas rongilt maha minna ja suri. Pärnuga seotud mees, rahvusvahelise õiguse lõpetanud mees, oli Vene tsaaririigi üks parimaid diplomaate, kes 1909 pidi saama Nobeli rahupreemia. 1987 ,,Vastutuulelaev" Schmidt, Eesti päritolu mees Naissaarelt, tehniliste huvidega, jäi aga paremast käest ilma. Treenis oma vasakut kätt nii, et sai oma ajastul kuulsaks potikuks, kuigi tal puudus akadeemiline haridus. Haridusaugud täitis intuitsiooniga, suri tundmatuna, hiljem hakkas NASA kasutama tema leiutisi. 1988 ,,Wikmani poisid", sellest on tehtud rohkem kui 4 telelavastust. Autobiograafiline memuaarteos, keerulised suhted kooli- ja klassivendade vahel. 1990 ,,Väljakaevamised" , aasta enne 1989 ilmus see romaan soome keeles
Martens on Audru köstri poeg, jäi lapsena orvuks, sattus Peterburi vaestekooli, töötas end üles, hea juriidilise haridusega. Martens jäi ööseks raudteejaama, sest hakkas Peterburi minema, aga otsustas rongilt maha minna ja suri. Pärnuga seotud mees, rahvusvahelise õiguse lõpetanud mees, oli Vene tsaaririigi üks parimaid diplomaate, kes 1909 pidi saama Nobeli rahupreemia. 1987 ,,Vastutuulelaev" Schmidt, Eesti päritolu mees Naissaarelt, tehniliste huvidega, jäi aga paremast käest ilma. Treenis oma vasakut kätt nii, et sai oma ajastul kuulsaks potikuks, kuigi tal puudus akadeemiline haridus. Haridusaugud täitis intuitsiooniga, suri tundmatuna, hiljem hakkas NASA kasutama tema leiutisi. 1988 ,,Wikmani poisid", sellest on tehtud rohkem kui 4 telelavastust. Autobiograafiline memuaarteos, keerulised suhted kooli- ja klassivendade vahel. 1990 ,,Väljakaevamised" , aasta enne 1989 ilmus see romaan soome keeles
annaabi.ee 
