Pikkus: 163 cm Treener: Tõnu Pääsuke Klubi: SK Biathlon Torino olümpiamängude avatseremoonial usaldati Evelile Eesti lipu kandmine. Eveli ei piirdu vaid medalite hankimisega laskesuusatamises. Ta on ka tasemel orienteeruja. 2003 aastal tuli ta orienteerumise juunioride maailmameistrivõistlustel lühirajal kolmandaks ning lõpetas Nõo Reaalgümnaasiumi aastal 2002 kuldmedaliga. 42. koht (87 võistlejat) 15 km individuaaldistantsil 55. koht (88 võistlejat) 7,5 km sprindis 18. koht (19 naiskonda) 4 × 6 km teatesõidus võeti rajalt maha (60 võistlejat) 10 km jälitussõidus Kadri Lehtla Sünniaeg: 03.05.1985 Pikkus: 157 cm Treener: Hillar Zahkna, Meelis Aasmäe, Asko Nuutinen Klubi: SK Biathlon 6 24 starti maailmakarikasarjas ning kahed maailmameistrivõistlused (2008 ja 2009) on Kadri kogemustepagasid. Ametilt on Kadri piirivalvur. 45
koht (80 võistlejat) 1,4 km vabastiilisprindis (2:21.60) Kristina Smigun 1. koht (67 võistlejat) 7,5 km + 7,5 km suusavahetusega sõidus (42:48.7) 1. koht (72 võistlejat) 10 km klassikastiilis (27:51.4) 8. koht (62 võistlejat) 30 km vabastiilis ühisstardist (+57.1) Tatjana Mannima 41. koht (66 võistlejat) 1,2 km vabastiilisprindis (2:20.44) 41. koht (62 võistlejat) 30 km vabastiilis ühisstardist (+8:16.7) 51. koht (72 võistlejat) 10 km klassikastiilis (+3:55.4) 17. koht (17 naiskonda) 4 × 5 km teatesõidus (+5:36.7) Silja Suija 49. koht (72 võistlejat) 10 km klassikastiilis (+3:49.6) 17. koht (17 naiskonda) 4 × 5 km teatesõidus (+5:36.7) Piret Pormeister 54. koht (66 võistlejat) 1,2 km vabastiilisprindis (2:24.67) 15. koht (16 naiskonda) 6 × 1,2 km klassikastiili paarissprindis (+1:59.2) 17. koht (17 naiskonda) 4 × 5 km teatesõidus (+5:36.7) Kaili Sirge 47. - 48. koht (66 võistlejat) 1,2 km vabastiilisprindis
" 7. 6aastane poiss mängis väga hästi jalgpalli koos oma tiimikaaslatega. 8. Tüdrukud kandsid võistlustel sinakasrohelisi võistlussärke, kuhu oli seljale trükitud number. 9. Üheksakümne nelja aastane daam oli oma parimatel aegadel professionaalne võrkpalli treener. 10. Robert Tähel, tugeval meesvõrkpalluril on särgi numbriks number 9. 11. 1925. aasta jaanuaris algasid esimesed Eesti meistrivõistlused, millest võttis osa 21 meeskonda ja 3 naiskonda. 12. Tuntud jalgpallur, Ronaldo sündis 5.veebruaril aastal 1985 Portugalis. 13. Andrus Veerpalu, Eesti endise murdmaasuusataja poja nimi on Andreas Veerpalu, kes on 23- aastane murdmaasuusataja nagu ta isagi oli. 14. Lily, Liina, Leila- need on Eesti kolmikudest pikamaajooksjad, kelle perekonnanimeks on Luik. 15. Iluvõimlemise trennis otsustas 4-aastane Maali kõva häälega karjuda: "Mulle aitab sellest, tahan koju ära!" ning siis sammus ta kiiresti ukse poole. 16
määrustepäraselt tagasi lüüa. 1985. Aastal jõudis aga võrkpall Eesti spordiplatsidel ja väljakute. Atlanta olümpiamänge, 1996. aastal, tehti reeglites muudatus ja nüüd toob iga pall punkti. 1919.aastal sügisel toimus Tallinnas esimene ametlik turniir. 1923. aastal jõuti juba esimeste rahvusvaheliste kohtumisteni. 1925. aasta jaanuaris algasid esimesed Eesti meistrivõistlused, millest võttis osa 21 meeskonda ja 3 naiskonda. Läbi aegade tituleerituim võrkpallur on Viljar Loor, kes kuulus N. Liidu koondisesse 1975 - 1984, sellest enamuse aega põhirivistuses. Järgnevatel aastatel tuli aga kuhjaga auhindu näiteks: OM-i kuld Moskvas 1980, MM-i kullad 1978 Roomast ja 1982 Buenos Airesest, lisaks veel kaks MK võitu (1977 ja 1981) ning kokku viis EM-i tiitlit. 1999.a. võrkpalli 80. juubeliaasta meeldivaim üllatus oli aga meie juunioride koondise pääs Tais toimunud MM-finaalturniirile. 2004. a
Algus: 1919. aasta sügisel korraldati Tallinnas esimene ametlik turniir, mille võitis üks korraldajaist - Noorte Meeste Kristliku Ühingu Tallinna osakond. 1923. aastal jõuti juba esimeste rahvusvaheliste kohtumisteni. Tartus ja Tallinnas oldi vastamisi kahel korral lätlastega ja võideti mõlemad kohtumised 2:0, kusjuures lõunanaabritele kingiti kahe mängu peale kokku vaid viis punkti. 1925. aasta jaanuaris algasid esimesed Eesti meistrivõistlused, millest võttis osa 21 meeskonda ja 3 naiskonda. Meeste konkurentsis võidutses Tallinna Sport, naistest Tallinna Flora. 1932. aastal võeti ette Euroopa turnee. Teiste seas alistati kaks korda 2:0 ka Tsehhoslovakkia meeskond, keda loeti tollal üheks maailma tugevamaks. Euroopale tutvustati nn. Eesti pallingut - bumerangservi. Esimesena sai 1969. a. kodustel Euroopa juunioride meistrivõistlustel (peeti Tallinnas) kuldmedali kaela Uno Tiit. Seda saavutust kordasid kaks aastat hiljem (1971) Barcelonas Viljar Loor ja Avo Tasane. Viljar Loor
vastasvõistkond ei suutnud palli määrustepäraselt tagasi lüüa. 1985. Aastal jõudis aga võrkpall Eesti spordiplatsidel ja väljakute. Atlanta olümpiamänge, 1996. aastal, tehti reeglites muudatus ja nüüd toob iga pall punkti. 1919.aastal sügisel toimus Tallinnas esimene ametlik turniir. 1923. aastal jõuti juba esimeste rahvusvaheliste kohtumisteni. 1925. aasta jaanuaris algasid esimesed Eesti meistrivõistlused, millest võttis osa 21 meeskonda ja 3 naiskonda. Läbi aegade tituleerituim võrkpallur on Viljar Loor, kes kuulus N. Liidu koondisesse 1975 - 1984, sellest enamuse aega põhirivistuses. Järgnevatel aastatel tuli aga kuhjaga auhindu näiteks: OM-i kuld Moskvas 1980, MM-i kullad 1978 Roomast ja 1982 Buenos Airesest, lisaks veel kaks MK võitu (1977 ja 1981) ning kokku viis EM-i tiitlit. 1999.a. võrkpalli 80. juubeliaasta meeldivaim üllatus oli aga meie juunioride koondise pääs Tais toimunud MM-finaalturniirile. 2004. a
VÕRKPALL Võrkpallist Võrkpall sai alguse 1895. aastal USAs võimlemisõpetaja William G. Morgani algatusel. Esimest korda oli võrkpall olümpiamängudel 1964. aastal Tokyos. Tallinnas toims esimene ametlik turniir 1919.aastal 1923. aasta sügisel võeti esmakordselt osa rahvusvahelisest kohtumisest. 1925. aasta jaanuaris toimusid esimesed Eesti meistrivõistlused, millest võttis osa 21 meeskonda ja 3 naiskonda. Kuulsaimad võrkpallurid maailmas: Regla Torres, Charles Kiraly, Lorenzo Bernardi, Hugo Conte, Inna Ryskal Kuulsaimad võrkpallurid Eestis: Avo Keel, Viljar Loor, Margo Meresaar, Anna Kaljalina. Meeskonnad Võistkonnal on õigus registeerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija ehk libero. Libero ei tohi olla võistkonna kapten, ta ei tohi teha ründelööke, pallida ega sulustada. Libero võib
kujult meeste omadest erinevad. Kõik naismängijad on kohustatud kandma täisnäomaski. Kokku kaalub naishokimängija varustus tosin kilo ning see nõuab vastupidavust ja sitkust, et 3×20 minutit vastu pidada. Põhilised võtted on naistel samad mis meestel: litri omaksvõtt ja vedamine, rünnakualguse söödud, tsoonimäng ja pealevisked ning väravavahi tõrjed. Vancouveri olümpiaturniiril mängisid naised meestest erinevas võistlusformaadis. Eelringis oli 8 naiskonda jagatud kahte alagruppi. Kummaski alagrupis oli neli naiskonda, kes mängisid omavahel läbi, kokku mängiti 12 mängu. Eelringist liikusid kõik kaheksa naiskonda edasi play-off-ringi. Kummagi grupi kaks esimest pääsesid medalimängudele, alagruppide 3. ja 4. naiskond mängisid nn klassifikatsiooniringides kohtadele 5. kuni 8. Esimeses klassifikatsiooniringis mängiti n-ö risti läbi: 3A-4B ja 3B-4A. Esimese klassifikatsiooniringi võitjad mängisid kohtadele 5. ja 6. kaotajad kohtadele 7
org/wiki/Võrkpall#Ajalugu http://www.evf.ee/?id=182 http://sport.err.ee/index.php?053449341401 http://peking.postimees.ee/?id=24604 Võrkpall Eestis Eestis hakati tõsisemalt mängima võrkpalli 85 aastat tagasi. Esimene võrkpalli võistlus toimus 1919 Tallinnas. Esimene rahvusvaheline kohtumine toimus aga 1923. Nii Tartus kui ka Tallinnas mängiti lätlaste vastu ja mõlemad kohtumised lõppesid 2 : 0. 1925. Aastal toimusid esimesed Eesti meistrivõistlused, kus oli 23 meeskonda ja 3 naiskonda. Meestest oli parim Tallinna Sport, naistest Flora. Korraldati turniire ka Euroopas, 1932 alistati näiteks Tsehhoslovakkia meeskond, keda peeti üheks parimaks maailmas. Eestlaste seas oli populaarne bumerangserv. Esimese Eesti võrkpallurina sai Nõukogude Liidu koondisesse Aino Huimerind. Tiimiga saavutati rohkesti võite nii Soomes kui Bukarestis ja Varssavis. Nõukogude perioodil jõuti mängida 81 kohtumist kokku. Eesti võrkpallurid Pavel Kruzajev Viljar Loor
1919. aasta sügisel korraldati Tallinnas esimene ametlik turniir, mille võitis üks korraldajaist Noorte Meeste Kristliku Ühingu Tallinna osakond. 1923. aastal jõuti juba esimeste rahvusvaheliste kohtumisteni. Tartus ja Tallinnas oldi vastamisi kahel korral lätlastega ja võideti mõlemad kohtumised 2:0, kusjuures lõunanaabritele kingiti kahe mängu peale kokku vaid viis punkti. 1925. aasta jaanuaris algasid esimesed Eesti meistrivõistlused, millest võttis osa 21 meeskonda ja 3 naiskonda. Meeste konkurentsis võidutses Tallinna Sport, naistest Tallinna Flora. 1932. aastal võeti ette Euroopa turnee. Teiste seas alistati kaks korda 2:0 ka Tehhoslovakkia meeskond, keda loeti tollal üheks maailma tugevamaks. Euroopale tutvustati nn. Eesti pallingut bumerangservi. 3 .VARUSTUS Mänguala Mänguala koosneb mänguväljakust ja vabaalast
kohta ja ühe 3. koha ning tulnud 1957 Eesti koolinoorte meistriks jäähokis. Svetlana Tsirkova (Lozovaja) Vehkleja Svetlana Tsirkova võitis NSV Liidu floreti vehklemisnaiskonnas olümpiakulla 1968. aastal Mexico mängudel. 1969. aasatal võitis Tsirkova koondisega MM-ilt hõbeda ja individuaalselt pronksi. Aastatel 1970 ja 1971 krooniti Tsirkova võistkondlikult maailmameistriks. Ka järgmisel, 1972. aasta Müncheni olümpial, kuulus Tsirkova NSV Liidu võidukasse naiskonda, kuid et olümpiamedalid anti muutunud reeglite kohaselt vaid finaalis võistelnud neljale sportlastele (Tsirkova finaalis kaasa ei teinud), jäi ta ka kuldmedalist ilma. Seda asendas esikohadiplom. Jüri Tarmak 1972. aasta suveolümpiamängude võitja kõrgushüppes. Kooli lõpetades tuli ta tulemusega 2.00 Eesti NSV meistriks. Sise-EMi hõbe 1971 ja pronks 1972, NSV Liidu meistrivõistlustelt 1968-73 kuld, hõbe ja kaks pronksi, kolmekordne Eesti meister. Rekord 2.25 aastal 1972.
Laskesuusatamine - suusatatakse reeglina vabas tehnikas, see tähendab uisku. Distantsid on erineva pikkusega, kuid klassikaliselt meestel 10-20 km ja naistel 7,5-15 km. Püssi veavad suusatajad endaga rajal kaasas, noortel on püss tiirus ja treener annab selle õigel 13 ajal sportlasele. Püss - kaliiber 5,6 mm, minimaalne kaal 3,5 kg, minimaalne päästiku raskus 0,5 kg. Koondised Naiskond Eesti laskesuusa naiskonda kuuluvad Eveli Saue, Sirli Hanni, Kadri Lehtla. Eveli Saue Sirli Hanni Kadri Lehtla Meeskond Eesti laskesuusa meeskonda kuuluvad Indrek Tobreluts, Roland Lessing, Priit Viks, Kauri Kõiv. Indrek Tobreluts Roland Lessing Priit Viks Kauri Kõiv 14 Kasutatud kirjandus 1. ,,XIX Taliolümpiamängud Salt Lake City 2002" Gunnar Press 2. http://et
EKL-i tegevuse ja tema poolt korraldatavad Eesti meistrivõistlused. Uue struktuurina moodustati 1941. a algul ENSV Kehakultuuri ja Spordikomitee juurde korvpallitoimkond Raimund Lassi juhtimisel. Sellest sai hilisema Korvpallisektsiooni eelkäija. 1941. aasta meistrivõistluste juhendi järgi pidid võistlused toimuma 4 linnas ja 11 maakonnas. Finaalturniiril, mis esmakordselt toimus Kadrioru Tennishallis, mängis 4 meeskonda ja 3 naiskonda. ,,Kalevist" oli vahepeal kunstlikult saanud ,,Dünamo". Tallinna ,,Dünamo" nime all nad ka Eesti meistriteks tulid nii meestele kui ka naistele, kuigi sisuliselt oli tegu kalevlastega mängijad ja treenerid olid kõik samad. Esmakordselt peeti ka statistikat ja suurimaks korvikütiks oli Roman Ugam (Tallinna ,,Dünamo") 53 punktiga ehk 17,7 punktiga keskmiselt mängust. Samal aastal puhkenud sõda kahe suurriigi vahel käis
spordiau olümpiamängudel 1964. aastal Tokyos ta tuli naiste 800 meetri jooksus kuuendaks, neli aastat hiljem Mexicos jäi tema laeks poolfinaal. Lisaks edukale esinemisele olümpial võitis ta esikohad ka 1965. aasta universiaadil ja 1967. aasta Euroopa karikavõistlustel ning tuli kolmekordseks NSV Liidu meistriks. Ta on ainus Eesti naiskergejõustiklane, kes on jõudnud NSV Liidu rekordini 2.03,6 800 meetri jooksus 1967. Aasta varem kuulus ta Londonis maailmarekordi püstitanud NSV Liidu naiskonda 3 x 800 m joosksus. Tollastest tegijatest ei saa nimetamata jätta ka keskmaajooksjat Vladimir Freid. Andeka keskmaajooksjana kerkis esile türilane Enrik Lang. Ta oli noore poisina põdura tervisega ja et olukorda parandada, lasi ta sageli läbi akna kodunt jalga ja käis salaja jooksmas. Visa hing tõi ta lõpuks ka päris spordi juurde ja juba 1951. aastal tuli ta toime uute üleliiduliste noorte rekordite püstitamisega 1000 ja 1500 meetri jooksus. Eesti
annaabi.ee 
