ägedushoos tappis -- see vanamees oligi Laios. Seejärel vabastas Oidipus Teeba tiivulisest koletist Sfinxist ja saj tasuks selle eest Teeba kuningaks, abiellus Laiose lese Iokastega, oma emaga, kellega tal sündisid lapsed, ja valitses mitu aastat rahulikult Teebas. Tragöödia algab rituaalse rongkäiguga. Teeba noormehed ja raugad paluvad Oidipust päästa linn seal levivast katkust. Selgub, et tark kuningas on juba ise saatnud oma naisevenna Kreoni Delfisse oraakli juurde ja tagasijõudnud Kreon toob oraakli vastuse: katku põhjuseks on "roojus", Laiose mõrvari viibimine Teebas. Oidipus asub energiliselt tundmatu mõrvari otsinguile. Selgub, et tapmise ainsaks pealtnägejaks oli ori, kes nüüd hoiab mägedes kuninga karja. Oidipus käsib ta kohale tuua. Vahepeal pöördub Oidipus ennustaja Teiresiase poole palvega avaldada mõrvari nimi. Teiresias tahab
(1971) kirjeldab Kross eestlaste rahvusliku ärkamise perioodi läbi esiletõusvate ja koloriitsete karakterite (Johann Köler, Otto Wilhelm Masing, Kristjan Jaak Peterson ja Friedrich Martens). Mitmeid (kirjutamis)ajakohaseid poliitilisi kaastähendusi võimaldanud ajalooline romaan ,,Keisri hull" ilmub 1978. aastal. Põneva vormilise leiuna on keisri eeski paindumatu baltisaksa mõisniku Timotheus von Bocki lugu esitatud eestlasest naisevenna päevikuna. 1982.-87 ilmusid ajaloolised romaanid ,,Rakvere romaan", ,,Professor Martensi ärasõit" ja ,,Vastutuule laev". Krossi memuaarse proosa tsükli avavad kriitikute hinnangul novellikogud ,,Kajalood" (1980) ja ,,Ülesõidukohad" (1981). Seda liini jätkavad kaheksakümnendate lõpus ilmunud ,,Wikmani poisid", samuti ,,Mesmeri ring" (1995) ja ,,Väljakaevamised" (1990). 1998. aastal ilmunud ,,Paigallendu" on kriitika nimetanud Krossi kunstiliselt mõjukamaks teoseks.
Leidub siiski kaks enim aluspõhja leidvat teooriat: 1) Piiskop Odo (Willaimi poolvend) juhendamisel, keda saab näha ka vaibal. See seletaks, kuidas suudeti nii täpselt edasi anda üksikasju. 2) Kuninganna Matilda ja ta õuedaamid valmistasid koomiksilaadsete jooniste järgi vaiba. Kenneth M. Settoni maal Ülal kuningas Edward Westminsteri palees räägib oma naisevenna Haroldiga, kes koos kaaskonna ja jahikoertega ratsutavad Boshami külla. All krahv Guy kirikus palvetatakse ohutu sõidu eest ja siis asutakse teele merele. Ülal meresõit lõppeb ja randutakse Guy Ponthieu I maa aladele, kelle sõdurid Haroldi vangi võtavad. All sõdurite saatmisel asutakse pealinna Beaurain´i poole teele. Ülal Guy Ponthieu I istub oma troonil ja vestleb Haroldiga. All 2 ratsutavat sõnumitoojat toovad teate hertsog Williamilt
Ta leidis truudusetu sulase tamme alt puhkamast. Piiskop tahtis Vahurit piitsaga nüpeldama hakata, kuid karu tuli äkki nähtavale ja siis oli piiskop see, kes palus orja. Ta pakkus Vahurile maid, et see karu ära tapaks. Piiskop oli sõnapidaja mees ja lasi Vahuri vabaks ja kinkis talle tüki metsa Lodijärve lossi maade serval. Sinna ehitas Vahur endale maja. Põldu ta ei harinud, vaid elatus jahisaagist. Ta lunastas lossihärra käest hundinahkade eest ilusa tüdruku naiseks ja naisevenna sulaseks. Sulasel lasi ta tüki metsa põlluks muuta. Enne surma käskis Vahur Tambetil maja ümber kõrge müür ehitada , sulaseid osta, maad harida ja jõukust koguda. Varsti suri ka Vahuri naine ja hiljem Tambeti naine.Vastupidi Vahuri keelule hakkas Tambet saksa keelt õppima ja käis Lodijärve lossis kauplemas ning endale vajalikku kraami toomas . Oma poja Jaanuse pani ta Tallinna Mustamunga Kloostrisse õppima, et poeg kasvaks saksaks ja kirjatargaks.
Hadrianuse õe poeg aga tundis, et ta on sünniõigusest ilma jäetud, üritas võimu haarata ja mõiseti surma. 138.aastal oli Hadrianuse tervis juba väga nõrk ning ta teagi teatavks, et kuna taevas oli tema esimese valiku ära võtmud ning tegi oma järeltulija valiku teatavaks. Selleks sai Aurelius Antoninus, kelle keiser adopteeris ja kes sai nimeks Imperator Caesar, Titus Auelius Aurelius Caesar Antoninus. Antoninus lapsendas oma naisevenna poja Marcus Aureliuse. Marcusest sai nüüd Marcus Aurelius Verus Caesar. 139.aastal sai Marcus senati liikmeks. Järgmisel aastal, kaheksateistkümnesena oli ta koos Antoninusega konsul. 145.aastal leidsid aset tema kaua kavandatud pu,mas Faustinaga. Marcus oli adopteerimise ajaks hakanud kõnekusnti õppima, samuti sai ta endale seaduste õpetaja. Tema esimene filosoofia õpetaja oli Apollonius Kalchedonist, stoik, kelle loenguid käsi ta kuulamas ka pärast keiserlikku perekonda pääsemist
tüli tundmatu vanamehega, kelle ta ägedushoos tappis -- see vanamees oligi Laios. Seejärel vabastas Oidipus Teeba tiivulisest koletist Sfinxist ja saj tasuks selle eest Teeba kuningaks, abiellus Laiose lese Iokastega, oma emaga, kellega tal sündisid lapsed, ja valitses mitu aastat rahulikult Teebas. Tragöödia algab rituaalse rongkäiguga. Teeba noormehed ja raugad paluvad Oidipust päästa linn seal levivast katkust. Selgub, et tark kuningas on juba ise saatnud oma naisevenna Kreoni Delfisse oraakli juurde ja tagasijõudnud Kreon toob oraakli vastuse: katku põhjuseks on "roojus", Laiose mõrvari viibimine Teebas. Oidipus asub energiliselt tundmatu mõrvari otsinguile. Selgub, et tapmise ainsaks pealtnägejaks oli ori, kes nüüd hoiab mägedes kuninga karja. Oidipus käsib ta kohale tuua. Vahepeal pöördub Oidipus ennustaja Teiresiase poole palvega avaldada mõrvari nimi. Teiresias tahab esiti kuningat säästa, ent Oidipus
Viimast väidab vähemalt Kross ise(3). Tõenäoliselt on Krossist aga teinud maailmakirjaniku ,,Keisri hull", mis erineb teistest tema ajaloolistest teostest sellepoolest, et peategelaseks pole siin mitte eestlasest pragmaatik, vaid hoopis balti-saksa mõisnik Timotheus von Bock 19. sajandi esimesest poolest. Selle romaani omapära seisneb veel selles, et Kross pakkus selle välja justkui ehtsa dokumendina, ehk siis Timo naisevenna Jakob Mättiku päevikuna. See hõlmab kümmekonda aastat Timo vangist vabanemisest kuni ta salapärase surmani. Kui Krossi peategelased on laias laastus kohanejad või trotsijad, siis Timo pole kumbagi, ei trotsija ei kohaneja. Timo käitumine on mitmetimõistetav. Tegelikult on kõik ,,Keisri hullu" tegelased mitmetimõistetavad. Samuti jäävad otsad lahtiseks Timotheus von Bocki surmaga seotud asjaolude puhul. Veel võib öelda seda, et ,,Keisri hull" on Krossi ainuke raamat, milles on
1927 aprill- Leedu võimu saab nimetada autoritaaseks reziimiks. - Reformid. Vapsid (Artur Sirgi). Kaitseseisukord. Vapsid vahistati. 12 märts 1934. Lätis tehti sama. - Kitseseisukorda pikendati 1940 aastani. Smetona, Päts ja Ulmanis ei soovinud võimust loobuda. Päts rajas Isamaaliidu. Ulmanis ei pidanud vajalikuks poliitilist organisatsiooni. Smetona põhiseaduse uuendus, president 7 aastaks. Smetona tagandas Voldemarase ja asendas oma naisevenna Juozas Tubelisega. - Ulmanis oli kõigist kolmest suurim diktaator: ei lubanud üldse valimisi. Majanduslik, ühiskondlik ja kultuurne areng - Maareform - Tallinlane Walter Zapp leiutas Minoxi pisikaamera, külma sõja ajal spioonide lemmikvahend. - Leedu kirjanik Vincas Kreve-Mickevicius, Anton Hansen Tammsaare ja läti maastikumaalija Vilhelms Purvitis. - 1919.a sai eesti keelse nime Tartu Ülikool. 1922 rajati Kaunasesse täiesti uus ülikool,
Ehkki remondikulud kandis kindlustus, tundis Andy veel mitu kuud pärast tulekahju teravat enesepõlgust. "Mis mulle küll pähe läks? Kuidas ma küll võisin nii loll olla?" Andy ei suutnud oma äpardust endale kuidagi andestada. Carl oli töötanud kakskümmend kolm aastat masinatöökojas. Firma vahetas omanikku ning Carl sai töökusele ja staaþile vaatamata lõpparve. Ta ei leidnud kaks aastat erialast tööd. Samuti pidi ta taluma naisevenna ilkumist. Too tuletas Carlile tema "kroonilist tööpuudust" igal võimalusel meelde. Kõige selle tagajärjel tundis Carl end vääritu olendina ning piinles meeletult. Iga inimene tahab olla enda silmis midagi väärt. Ülalmainitud näidete sarnased juhtumid viivad sageli depressiooni. Füüsiline haigus: Haigused võivad tekitada ränki hingepiinu. Mõnel puhul kaasneb
Neid ja muid muinasjutte rääkis rahva suurendav suu tugevast Vahurist, ja neid jutte kuulates särasid poiste silmad elavamalt, vajus meeste rõhutud selg veel enam küüru ja mahapööratud orjapilk näis ütlevat: «See oli tema. Meie seda ei või . . . peame kannatama . . . » Tugev Vahur luusis mõne aja üksipäini mööda metsi, tundis siis igavust, lunastas enesele Lodijärve lossihärra käest hundinahkade eest nägusa neiu naiseks ja naisevenna sulaseks, hellitas naist, laskis sulasel tüki maad põlluks muuta, tegi end kõigi metsaliste hirmuks ja suri raugana, andes oma pojale Tambetile, kes oli ise juba naisemees ja lapseisa, järgmisi õpetusi: «Sa tead, poeg, mina sain priiuse ja maa oma tugeva käsivarre läbi ja hoidsin neid oma käsivarre tugevusega. Sina oled küll ka sirge poiss, aga sul on pikk käel, kitsad õlad ja lahjad puusad. Noort puud maa seest juurida ja metssiga maha virutada sa ei jaksaks. Sul on aga
annaabi.ee 
