(hüperprolaktineemia), vanusest tingitud munasarjade talitlushäired ja enneaegne munasarjade puudulikkus. Ovulatsioonihäired Regulaarse menstruatsioonitsükli korral võib üsna kindlalt öelda, et ovulatsioonihäireid ei esine. Menstruaaltsükli pikkuseks loetakse aega ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Kui see aeg on 22-35 päeva, ja ei kõigu rohkem kui paar päeva, ei ole viljatus ilmselt ovulatsioonihäiretega seotud. Rasvumine Hüpotalaamiline anovulatsioon on tihti seotud naise kehakaalu häiretega anoreksia või äärmusliku rasvumisega. Liigne kõhnumine, kui kehamassiindeks (KMI) on <20 (165 cm pikkune naine kaalub <55 kg), võib endaga kaasa tuua naissuguhormoonide toodangu languse. Ülemäärase kehakaalu korral, kui KMI >29 (165 cm pikkune naine kaalub >80 kg), võib naise keha toota ülemäära palju meessuguhormooni, mis takistab munarakkude küpsemist ja ovulatsioonide toimumist.
ut.ee/ARNS/Lastetuabielu.html Ovulatsiooni häired Hüpotalaamiline psühhogeenne stress näljutamine anorexia nervosa - toitumise häire psühho-somaatilise geneesiga. Seotud isu kadumisega, kehakaalu tugeva langusega. Sekundaarse amenorröa ja anovulatsioon. tuumorid traumaatilised kahjustused meningoentsefaliit medikamendid Hüpofüsaarne tuumorid adenohüpofüüsi puudulikkus idiopaatiline stress
vähemalt kahe tunnuse olemasolu kolmest – hüperandrogenism, ovulatoorne düsfunktsioon, munasarjade polütsüstiline morfoloogia. Tehakse LH/FSH suhte test, normaalselt on 1:1, aga PCOSi korral 2:1. Samuti vaba testosterooni määramine vereseerumist jne. 3. Atleetamenorröa ning anorexia nervosast tingitud laborileiu diferentsiaaldiagnostika. Alteetamenorröa algab kollaskehahormooni puudulikkusega, millega kaasneb anovulatsioon ja amenorröa. Sportlastel esineb. Gonadotropiinide kontsentratsioon on normist madalam, sest vastus GnRH-le on nõrgenenud. Enamasti iseloomustavad kolm sümptomit – häirunud toitumine, menstruatsiooni lakkamine ja luutiheduse kahanemine. Anoreksia – kehamass vähemalt 15% normist madalam, 50%-l kaasnev buliimia. Leiuks aeglane südamerütm, madal vererõhk, hüpotermia, kuiv nahk. CRH taseme tõus, kortisooli tõusnud tase.
hüpotolaamuses ning hüpofüüsis kasvab sugusteroidhoormoonide retseptorite hulk. Kasvab estradiooli tase veres ning toimub gonadotropiinide tugev purse ja selle momediks folliikel lõpetab oma küpsemise ja küps munarakk väljub munasarjast. (Berga 2012: 9) Varases puberteedis folliikulid hakkavad tsükliliselt arenema, aga tavaliselt ovulatsioon puudub. Tütarlapsel varases puberteedis eriti esimesed kaks aastat on anovulatsioonilised tsüklid. (Saveljeva jt 2012: 61) Anovulatsioon see on ovulatsiooni häire, sel juhul puudub folliikuli rebend ning munarakk ei välju munasarjadest. (Chebotnikov jt 2008: 39) Varases puberteedis kollaskeha funktsioneerib veel mitte täisväärtuslikult, kuna progesterooni sekretsioon on madal tasemel. Seega menstruatsioonid võivad olla ilma ovulatsioonita, kollaskeha arenemiseta ning ilma endomeetriumi seketoorsete faasita. Tavaliselt normaalne menstruaatsioon koos ovulatsiooniga ja kollaskeha arenemisega toimub hiljemas puberteedis.
ei ole naisele iseenesest eluohtlik. Tihti on aga probleemiks naise madal viljakus ja lühem reproduktiivne eluiga hilinenud menstruatsiooni ja/või varajane menopausi tõttu. Väga vähesed FA patsiendid rasestuvad pärast 30. eluaastat. Enamus neist saavutab maksimaalse viljakase 20 eluaastate keskel (keskmiselt 26 eluaastaks). Tegurid, mis mõjutavad FA naiste viljakust ja reproduktiivtervist on peamiselt oligomenorröa, amenorröa, menorraagia tagajärjel tekkiv trombotsütopeenia ja anovulatsioon, varane menopaus ning kiiritus- ja keemiaravi enne tüvirakkude siirdamist. FA haiged on teadlikud oma eluea pikkusest ning riskifaktorist pärandada haigust edasi oma lastele ja seetõttu nad üldiselt ei planeeri ise lapsi sünnitada. Antud fakti tõendab läbiviidud uuring, kus osales 285 FA põdevat ja HSCT (hematopoietic stem cell transplantation ehk luuüdiriirdamine) läbinud naist, kellest ainult 10 planeeris saada lapsi