· Maitsmine o Maitsed Magus- Keeleotsas Kibe- keele taguosas Hapu- Külgedel tagapool Soolane- Külgedel eespool · Haistmine o Nina on haistmisorgan o Loomadel parem haistmine kui inimesel o Haistmine Lõhn ehk aroom · Magus Hais ehk lehk · Kõrbe · Roiskunud · Suitsuhais · Kompimine o Nahatundlikkus o Tunneme puudutust ja temperatuuri o Suhtlemisdistantsid Intiimne distants · 0-45 cm · See kus inimesed üksteist puudutavad · Kultuuriti erinevad o Nt me ei suudle põsele üksteist nagu prantslased · On inimesi, kellele ei meeldi kui neid puudutatakse Personaalne distants · 45- 120 cm
tekkida armistumine. (Brewer 2009: 20). 4.5 Diabeetiline neuropaatia Diabeetiline neuropaatia ehk närvisüsteemi muutused on diabeedi üks klassikalisemaid tüsistusi, mis avaldub elu jooksul enamikul diabeetikutel. Kui veresuhkur on pidevalt kõrge ja diabeetikul puudub hea ravitasakaal, kahjustuvad pikapeale närvid ja need ei suuda enam piisavalt tõhusalt signaale edasi anda. (Rajasalu 2009: 742-743). Esimesena halveneb tavaliselt nahatundlikkus (nahk tundub ,,ära surevat" või on tuim või on tundlikkus täiesti ära kadunud) ja alles seejärel lihaste talitlus( lihasekrambid ja lihaste nõrkus) (Birkenfeldt jt 2005: 70). ,,Kõige tavalisemateks sümptomiteks on kõrvetus- ja torkamistunne ning kahanenud vibratsiooni-, valu-, ja temperatuuritundlikkus, eriti jalgades:" ( Brewer 2009: 21). Nende sümptomite ilmnemisel on kahjustuda saanud närvid. Kui kahjustuda saavad
Kui haigus on kestnud 15-20 aastat, tekib neerukahjustus. Hoolimata ravist võib osa patsientidest sattuda dialüüsravile või neile tuleb teha neerusiirdamine. 4.3 Perifeerse närvisüsteemi kahjustused Väljaspool pea- ja seljaaju asuvat närvisüsteemi osa nimetatakse perifeerseks närvi- süsteemiks. Kui diabeet on kestnud pikka aega ja kui suhkrutasakaal ei ole korras kahjustuvad perifeersed närvid. Kõigepealt halveneb nahatundlikkus ja alles seejärel lihaste talitlus. Sellist seisundit kutsutakse diabeetiliseksneuropaatiaks. Sümptomiteks on valud ja tundlikkusehäired, naha tundlikkus on täiesti kadunud. Raskendatud võivad olla käimine ja tasakaalu hoidmine. Kõige enam vaevavad patsienti autonoomse närvisüsteemi kahjustused, nagu südame löögisageduse kõiku-mised, kõhulahtisuse või kõhukinnisusena avalduvad soolte talitluse häired ning pea- pööritus
● Meeleelunditest tulev ärritus levib NÄRVIDE kaudu KNS-i koorealustesse keskustesse, sealt suuraju koorde. ● Saadud andmete analüüsi tulemusel tekivad AISTINGUD ja TAJUD. ● ANALÜSAATOR - meeleelundid koos närvide, juhteteede ja ajukoorekeskusega. Meeleelundid on: 1. nägemiselund SILM OCLULUS 2. kuulmis-ja tasakaaluelund KÕRV AURIS 3. haistmiselund - ninaõõne haistepiirkond 4. maitseelund - maitsmisnäsad 5. kompimiselund - nahatundlikkus SILM (nägemiselund) OCULUS Koosneb: (ümbritsevast kihistunud seinast ja sisemuses asuvast valgustmurdvast tuumikust) ● silmamuna ● abiaparaat: - silmalaud - silmalihased - pisaraaparaat Nägemisanalüsaator ● Silma võrkkest, mis on nägemisnärvi albil ühenduses koorealuste nägemiskeskustega, need suuraju poolkeraade kuklasagara koorega. - u 80% infost - silma kaudu: kujutlus välisilmast kui tervikust
Psühhofüüsika uurib, kuidas välise maailma stiimulid lähevad üle, muutuvad psüühilisteks protsessideks, missugune on füüsiliste stiimulite ja psüühika protsesside vahekord. Eristatakse aistingut ja taju. Aisting (ehk meel) on keskkonna üksikomaduste vahetu tunnetamine meeleorganite abil. Eristatakse kontaktseid ja mittekontaktseid aistinguid ehk meeli. Kontaktsed meeled: Kinesteesia ja vestibulaarmeeled info organismi liikumisest ja paiknemisest ruumis, nahatundlikkus (puute-, soojus-, külma- ja valutundlikkus) ja maitsmismeel (hapu, magus, soolane, mõru). Mittekontaktsed meeled: haistmismeel ehk lõhnataju, kuulmine (helis eristatakse amplituudi, lainepikkust ja sagedust), nägemine (valguses eristatakse intensiivsust ja lainepikkust, värvuses eristatakse värvitooni, heledust ja küllastatust). Aistingute (meelte) puhul tuleb arvestada sensoorset interaktsiooni taju sõltub
Sümpaatikuse toimel südametegevus kiireneb Silmapupill laieneb Parasümpaatikuse toimel südametegevus aeglustub Soolte motoorika kiireneb 44. Veget. NS'i sümpaatikus on ülekaalus erutus Parasümpaatikus puhkeperiood ANATOOMIA: MEELEELUNDID JA NAHK 1. Inimese meeleelundid a) Nägemiselund (silm) b) Kuulmis- ja tasakaaluelund (kõrv) c) Haistmiselund (ninaõõne haistepiirkond) d) Maitseelund (maitsmisnäsad) e) Kompimiselund (nahatundlikkus) 2. Silm lad. k. OCULUS Koosneb Silmamuna, apiaparaadid (silmalaud, silmalihased ja pisaraaparaat) 3. Mõisted Skleera Sidekoeline kiht, mis ümbritseb silmamuna, annab silmale kuju Iiris Pigmendikude, mille lihased kontrollivad silma tungiva valguse hulka Retina Võrkkest, optiline nägemisosa - sisaldab valgustundlikke elemente Kepikesed Nägemine videvikus - mustvalge
Moduleerib ajukoore motoorse piirkonna tegevust: reflektoorne e spastiline toonus (lähtetoonus), kehahoiak, poosid, kaasliigutused; liigutuste sujuvus. Kahjustussündroomid – a) akineetilis-rigiidsed: liiga vähe liigutusi, parkinsonistlikud sündroomid b) hüperkineetilis-hüpotoonilised: liiga palju liigutusi, vastutahteliste liigutustega kulgevad haigused:düstooniad, korea, ballism jt, treemor Tundlikkuse liigid, juhteteed ja kahjustussündroomid. Liigid: nahatundlikkus(eksterotseptiivne) – valu, temperatuur, puutetundlikkus; protopaatiline – vähediferentseeritud, epikriitiline – täpselt lokaliseeritud. Sügavtundlikkus – asend, vibratsioon. Sisekeskkonna aistingud. Kombineeritud tundlikkus – diskriminatsioon, stereognoos. 2 Vastutav õppejõud: Pille Taba
meeleelundites. Meelerakud erinevad teistest rakkudest väga suure tundlikkuse poolest, kusjuures nad reageerivad ainult teatud liiki ja teatud tugevusega ärritusele. Meeleelundite ülesandeks on vastu võtta ärritusi väliskeskkonnast. Meeleelundite hulka kuuluvad: nägemiselund - silm o c u l u s kuulmis- ja tasakaaluelund - kõrv a u r i s haistmiselund (ninaõõne haistepiirkond) maitseelund (maitsmisnäsad) kompimiselund (nahatundlikkus) Meeleelundite retsptoritest peaajju saabuv informatsioon organismisse toimivate välispidiste ärrituste kohta on aistingute aluseks, mis kajastavad väliskeskkonda meie teadvuses. Sellele vastupidiselt siseelundite retseptoritest pärinev informatsioon organismi sisekeskkonna seisundi kohta ei ole normaalselt tajutav (me ei tunne maksa, südant jt. siseelundeid). Ainult mõningate patoloogiliste seisundite korral kaasnevad siseelundite retseptorite ärritusega teatavad aistingud (valu).
7. Kehakaalu jälgimine - ülekaalulisus soodustab jalgade turseid ja verevarustushäireid. 8. Jalgadel tekkinud valede asendite korrigeerimine tallatugede või spetsiaalsete kingadega. Jalgade hooldus Vereringehäirete tõttu on diabeetikute nahk vastuvõtlikum igat liiki bakteritele ja seenhaigustele, mille tõttu on õige jalgade hooldus väga tähtis. 1. Jalgade ja eriti varbavahede igapäevane hoolikas pesemine. Kuna diabeetikutel on jalgade nahatundlikkus alanenud, siis vee temperatuuri (37 kraadi) tuleb mõõta veetermomeetriga. Vajadusel (mitte iga päev) võib kasutada lasteseepi, mis ei kuivata nahka. 2. Jalgade, eriti varbavahede hoolikas kuivatamine. Soojus ja niiskus soodustab varbavahede haudumist. 3. Küünte lühendamine viiliga pärast pesemist ja kuivatamist. Õige küünepikkus on selline, kui varbaotsale vajutades on tunda küüneäärt - see hoiab ära liiga lühikeseks lõigatud küünte puhul
Tundlikkuse liigid Retseptsioon on kogu organismi aferentsete(sensoorsete) funktsioonide kogumik. Kliinilises praktikas tuleks aga eristada kitsamat mõistet - tundlikkus. Selle kogumiku alla kuuluvad: Nägemine -nägemisnärv (II) Kuulmine -tasakaalu-kuulmisnärv(VIII) Maitsmine -näonärv (VII),keele-neelunärv (IX), uitnärv (X) Lõhnatundlikkus -haistmisnärv (I) Motoorikaga seotud süvatundlikkuse süsteem. Tundlikkuse liigid: Nahatundlikkus valu, temperatuuri, puutetundlikkus; protopaatiline vähediferentseeritud, epikriitiline-täpselt lokaliseeritud. Sügavtundlikkus asend, vibratsioon. Sisekeskkonna aistingud. Kombineeritud tundlikkus diskriminatsioon, stereognoos. Tundlikkuse juhteteed 5 Tundlikkuse juhteteed juhib erutust nahalt (perifeerselt närvilt) seljaajusse. Saab alguse perifeerselt
annaabi.ee 
