Levik Eestis Haigustunnused Kõige tavalisem borrelianakkuse haigusjuht on nahalööve, rändav nahapunetus, mis tekib puugi hammustuskohal 1-4 nädala pärast. Tüüpiline on algul paarisentimeetrise läbimõõduga punetav laik, mis pidevalt laieneb. Varem või hiljem punetus kaob. Harvemini tekivad haigusnähud närvisüsteemis, liigestes või mõnel juhul ka südames. Need sümptonid on märgiks borrelianakkuse levimisest organismis ja neile ei pruugi alati eelneda tüüpilist nahapunetust. Närvisüsteemi sümptomid võivad ilmneda mõne nädala kuni kuu möödudes nakatumisest. Haigusnähud on erinevad: väsimus, peavalu, iiveldus, kehakaalu langus, kerge palavik, valud kätes, jalgades, kuklas või seljas. Mõnikord esineb ühepoolset näonärvi halvatust. Kui kahjustatud on ka liigesed, väljendub see enamsti valuhoogude või paistetusena kas ühes või mitmes liigeses. Enamasti on haaratud põlve-, hüppe-, küünar- või randmeliigesed. Mõnikord
päikesepõletuse ja ~ 48- 72 tunni möödudes pigmentatsiooni.Kahjustab konjunktiive ja silma sarvkesta.UVB kiired läbivad hästi vett ( ettevaatust ujumisel ! ) ja neelduvad aknaklaasis.Nad on nn. vaheaineks, mille toimel 7- dehüdrokolesterool muutub bioloogiliselt aktiivseks vit. D 3- ks.Negatiivseks mõjuks on toime epidermisele, sidekoele, veresoontele ( DNA, RNA, proteiinide ja rakumembraanide muutused). UVA valgus väikeses doosis ei kutsu esile nahapunetust ega ka pigmentatsiooni, ei ärrita ka silmi.Kõrges doosis põhjustab erüteemi ja kohest pigmenteerumist.Koos UVB kiirtega tekitab intensiivse nahapunetuse.Läbib aknaklaasi ja läbistab ka nahka, võib esile kutsuda rakkude DNA kahjustuse ja immuunomodulatsiooni ( kaitse muutus ) ning suurendada riski pigmendi muutustele ja malignisatsioonile. Inimese keha tüübid jaotuvad kolmeks ja selle põhjal ka jaotub UV kiirte sallivus. Inimese naha tüübid jaotatakse peale 30 min
hävitavad rakud DNA kahjustamise tõttu täielikult. UVC-kiirtel on teiste UVK spektri osadega võrreldes kõige tugevam erüteemi tekitav ja kantserogeenne toime. Maapinnani tungib UVA- kiirgus ja vähemal määral UVB-kiirgus. UVA-kiirguse toimel paranevad ainevahetus ja vereringe, suurenevad koormustaluvus ja töövõime, tugevneb immuunsus, nahk päevitub ja naha sarvkiht pakseneb. UVA-kiirgus tungib tänu pikemale lainepikkusele sügavamale nahka, tekitab päevitamisel kiiret nahapunetust ja pigmendilaike. UVA põhjustab varast naha vananemist, häireid inimese immuunsüsteemis ning suurendab oluliselt nahavähi ohtu. UVA-kiirgus on võrdselt intensiivne nii suvel kui ka talvel. UVB-kiirguse toime sõltub paljudest teguritest: aasta- ja kellaajast (intensiivsuse kõrgaeg on kell 11 kuni 15), õhutemperatuurist jne. Kuna sel kiirgusel on lühem lainepikkus, ei jõua see naha pealispinnast ehk marrasknahast kaugemale. Seetõttu aitab mõistlikes kogustes saadud
Mis on päikesepõletus? Päikesepõletus pole allergiline, vaid põletikuline valulik nahakahjustus, mille nähud taandarenevad. Kaugelt dramaatilisemad 7 on kroonilised päikesekiirguskahjustused nagu naha kiire vananemine, pahaloomuline pigmentkasvaja melanoom ja nahavähk. Viimase põhjustab rakutuumade talitluse häiritus. Rakutuuma ensüümid koormatakse üle juba siis, kui päikesekiirguse annus on ainult 66% nahapunetust esilekutsuvast annusest. Järelikult tuleb rakutuumades paikneva pärilikkusaine desoksüribonukleiinhappe jäävate muutuste ja seega ka vähiohu ärahoidmiseks lõpetada päevitamine aegsasti, mitte viimasel minutil enne nahapunetuse ilmumist. ALATI tuleks päikese käes viibides kasutada päikesekaitse kreemi, mille kaitsefaktor võiks olla 15. Kui palju on liiga palju? Prantsuse teadlaste arvamuse kohaselt on igal inimesel
eluohtlikke allergilisi reaktsioone E124Erütrosiin Võib häirida kilpnäärme ja Keeksid, karastusjoogid, närvirakkude talitlust magustoidud, maiustused Mõjutab hormoone, maksa ainevahetuses Põhjustab käitumishäireid E131Patentsinine Ülitundlikel põhjustab Puuviljakonservid, joogid ja nahapunetust, maiustused E 132Indigokarmiin hingamisraskusi Põhjustab vererõhulangust ja sokki E150Karamell Võib tekitada Õlu, karastusjoogid, kõhulahtisust koolajoogid, maiustused, jäätis E161gKantaksantiin Võib tekitada nõgeslöövet Vorstid, leib, naha pruunistust ja silma võrkkesta muutusi mõjutav kosmeetika
nahapõletust või muid kahjustusi saada väga suur. 2. UVA KIIRGUS UVA kiirgus on kõige pikema lainepikkusega ultravioletne kiirgus (315-400 nm). Solaariumi kiirgusest moodustab UVA 95%. Solaariumikoja kohaselt ei tekita UVA kiired päikesepõletust ehk erüteemi. (http://solaariumikoda.ee/est/paevitamine/uvvalgus). Samas on terviseameti kodulehel välja toodud, et antud kiired tekitavad päevitamisel kiiret nahapunetust ja pigmendilaike (Terviseamet, 2014). Psoriaasikeskuse andmetel lõhub UVA kiirgus elastiini- ja kollageenikiude, mis soodustab naha enneaegset vananemist ja kortsude teket. Sellise naha kahjustumise tagajärjel suureneb nahavähi oht. (Psoriaasikeskus, 2014) Ka www.kliinik.ee lehel avaldatud uudise kohaselt on UVA kiirguse roll nahavähi välja kujunemises olemas. Väidetakse, et ,,pikaajaline ja pidev kokkupuude UVA-kiirgusega võib kiirendada melaniini tootvate rakkude pahaloomulisuse
puhul. Lümfimassaazi kasutatakse näiteks alajäsemete veenilaiendite, lümfiteede ahenemisest tingitud tursete, rasedusaegsete tursete leevendamiseks, samuti ulatuslike operatsioonide (sh kasvajate) ja traumajärgsel perioodil. Lümfi pumbatakse kätega selle liikumise suunas. Pumpamist alustatakse alati kaelapiirkonnast. Võtted on kerged, spiraalsed, ringjad, pumpavad. Võte on nõrgalt suruv. Lümfimassaaz ei tohi tekitada valu ega nahapunetust. Liiga tugevad võtted võivad takistada lümfivoolu. Lümfiringe aeglustub inimesel magades, samuti liikumisvaeguse, ülekurnatuse ja ühekülgse füüsilise töö puhul. Seda soodustavad mehaanilised takistused lümfiteedes, põletikulised protsessid ja organismi jahtumine. Lümfiringe aeglustumisel kuhjuvad slakid vedelik, mis rõhub kudesid ja närvilõpmeid. Massaazi kaudu mõjustatakse nii rakke kui rakuvaheainet vere ja lümfi ning sidekoe vedelikke
1.4 Aeroionisatsioon 11 1.5 Kiirgused Kiirgustena mõistame me ultraviolettkiirgust ehk UV kiirgust, mis on elektromagnetlainetus, mis jaotatakse vastavalt füüsikalistele omadustele ja bioloogilisele toimele kolme laineala piirkonda: UV-C, UV-B ja UV-A kiirgused. UV-A kiirguse intensiivsus on aastaringselt muutumatu. Pikemas perspektiivis on selle kiirguse mõju päris kahjulik. Nahale tekitab päevitamisel koheselt nahapunetust ning stimuleerib melaniini tootlikkust. Samuti lõhub elastiini- ja kollageenikiude, millega kaasneb naha enneaegne vananemine ja kortsude teke, suureneb ka risk nahavähile. (Mõju pikaajalises perspektiivis) Arvatakse, et UVA-kiirguse kahjustav toime on põhjustatud aktiivsetest hapniku osakestest, mis reageerivad erinevate biopolümeeridega (DNA, valgud). Et päikesekiirguse negatiivseid toimeid pehmendada, nahk pigmenteerub ja naha sarvkiht pakseneb. (ibid)
Kõige tavalisem borrelianakkuse sümptom on spetsiifiline ringikujuline nahapunetus, Erythema migrans, mis tekib hammustuskohal 1-4 nädala pärast. Tüüpiline on algul paarisentimeetrise läbimõõduga punetav laik, mis pidevalt laieneb. Varem või hiljem punetus kaob. Harvemini tekivad haigusnähud närvisüsteemis, liigestes või mõnel juhul ka südames. Need sümptonid on märgiks borrelianakkuse levimisest organismis ja neile ei pruugi alati eelneda tüüpilist nahapunetust. Närvisüsteemi sümptomid võivad ilmneda mõne nädala kuni kuu möödudes nakatumisest. Haigusnähud on erinevad: väsimus, peavalu, iiveldus, kehakaalu langus, kerge palavik, valud kätes, jalgades, kuklas või seljas. Mõnikord esineb ühepoolset näonärvi halvatust. Kui kahjustatud on ka liigesed, väljendub see enamsti valuhoogude või paistetusena kas ühes või mitmes liigeses. Enamasti on haaratud põlve-, hüppe-, küünar- või randmeliigesed
Kõige tavalisem borrelianakkuse sümptom on spetsiifiline ringikujuline nahapunetus, Erythema migrans, mis tekib hammustuskohal 1-4 nädala pärast. Tüüpiline on algul paarisentimeetrise läbimõõduga punetav laik, mis pidevalt laieneb. Varem või hiljem punetus kaob. Harvemini tekivad haigusnähud närvisüsteemis, liigestes või mõnel juhul ka südames. Need sümptonid on märgiks borrelianakkuse levimisest organismis ja neile ei pruugi alati eelneda tüüpilist nahapunetust. Närvisüsteemi sümptomid võivad ilmneda mõne nädala kuni kuu möödudes nakatumisest. Haigusnähud on erinevad: väsimus, peavalu, iiveldus, kehakaalu langus, kerge palavik, valud kätes, jalgades, kuklas või seljas. Mõnikord esineb ühepoolset näonärvi halvatust. Kui kahjustatud on ka liigesed, väljendub see enamsti valuhoogude või paistetusena kas ühes või mitmes liigeses. Enamasti on haaratud põlve-, hüppe-, küünar- või randmeliigesed