orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvas kas meres või maismaal. ·Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisestfütoplanktonist ning protistidest Kasutusala · Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta leiukohad · Cantarelli naftaväli Mehhiko lahes; (BP Deepwater Horizoni naftaplatvorm) · Libra naftamaardla Brasiilias, Rio de Janeiro rannikust 183 kilomeetri kaugusel · Rosebanki naftamaardla Tänan kuulamast!
TEKE Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvas kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Sellised on näiteks sinivetikad ning foraminifeerid. KASUTUS Kütusena Bensiin Diislikütus Kütteõli Masuut Keemiatööstuse toorainena LEIUKOHAD Cantarelli naftaväli Mehhiko lahes; Libra naftamaardla Brasiilias, Rosebanki naftamaardla NAFTAVARUD TABELINA 2004 AASTA SEISUGA RIIK TÕESTATUD JÄTKUB VARUD MILJARDIT AASTAKS BARRELIT Saudi-Araabia 261,9 69 Iraan 125,8 84 Iraak 115,0 155 Kuveit 99,0 108 Araabia Ühendemiraadid 69,9 69
Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Sellised on näiteks sinivetikad ning foraminifeerid. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks liiva- või lubjakivisse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu kivimkiht, mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn naftapüünistesse, mis on geoloogilised struktuurid, näiteks antiklinaalid või murrangud, mis takistavad magma edasist liikumist. Naftamaardlad on sageli seotud ka soolakuplitega ehk diapiirilaadselt ülespoole liikuvate evaporiitidega. Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast
KATB11 Sisukord Mis on nafta? Nafta tootmine ja kasutamine Naftareostus Naftareostuse mõjud Naftareostuse likvideerimine Kokkuvõte Mis on nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Koostis: süsinik, vesinik, väävel, lämmastik, hapnik. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid , nafteenid ning aromaatsed ühendid. Naftaleiukohad: Cantarelli naftaväli Mehhiko lahes,Libra naftamaardla Brasiilias, Rio de Janeiro rannikust 183 kilomeetri kaugusel, Rosebanki naftamaardla Suurimad naftatootjad (järjestatult 2004. aasta andmete alusel, miljonit barrelit päevas):Saudi Araabia 10,37, Venemaa 10,26, Ameerika Ühendriigid 8,69, Iraan 4,09, Mehhiko 3,83 Nafta tootmine ja kasutamine Naftat toodetakse eranditult puuraukude kaudu Naftat kasutatakse tootmiseks: § Õlid (mootoriõli,vaseliin) § Kütus (bensiin,petrooleum)
kriisid ja isegi sõjad (Lahesõda, Tsetseenia sõda). · Energiakriisid toovad kaasa hindade tõusu kõikides eluvaldkondades. · Liustike sulamine avab Gröönimaal ligipääsu uutele naftavarudele-toodang 50 miljardit barrelit. · Mida rohkem jää sulab, seda odavamaks tootmine muutub. · Puurimistehnoloogia arenedes ning suures naftapuuduses muutuvad kasutuskõlblikeks ka sellised varud, mis varem kättesaamise hinna tõttu ära põlati-500 tuhande ruutkilomeetri suurune naftamaardla USAs Põhja-ja Lõuna-Dakotas. · Maardla avastati juba 1951. aastal, veel 1999. aastal koostatud aruandes põlati varud liiga kalliks. · Kasutuselevõetava maardla ligikaudseks mahuks hinnatakse 200 miljardit barrelit, mis tõstaks USA varud 220 miljardi barrelini ning võrreldavaks Saudi Araabiaga. · Euroopa Komisjoni arvutuste kohaselt peavad aastal 2030 Euroopa Liidu 27 liikmesriiki importima 93% vajaminevast naftast.
kõigutavad üksikisiku heaolu. 3)Nafta töötlemine Naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut. 3 3.1 Nafta leiukohad · Cantarelli naftaväli Mehhiko lahes; (BP Deepwater Horizoni naftaplatvorm) · Libra naftamaardla Brasiilias, Rio de Janeiro rannikust 183 kilomeetri kaugusel · Rosebanki naftamaardla 4)Naftasaadused · Asfalt- on musta või pruuni värvi viskoosne, peamiselt süsivesinikest koosnev looduslikult esinev aine. Asfalti leidub looduses peamiselt nafta muundumise produktina. Raske nafta koosnebki suurel määral asfaldist. Asfalti sisaldavaid setteid nimetatakse tavaliselt tõrvaliivadeks, ehkki tõrv ja asfalt on erinevad asjad.
Inimene ja maailmameri 1. Põhja-Ameerika manner(Mehhiko laht), Lõuna-Ameerika manner(Libra naftamaardla) 2. Suessi kanal - on kanal Egiptuses Suessi maakitsusel, mis ühendab Vahemerd Punase merega. Kanali pikkus on 163 km[1]. Kanali Vahemere-poolses otsas asub Port Saidi linn ja teises otsas Suessi linn. Suessi kanali keskjoont loetakse piiriks Aasia ja Aafrika vahel. Panama kanal - Panama kanal on laevatatav kanal Kesk- Ameerikas, mis läbib Panama maakitsuse, ühendades Vaikset ja Atlandi ookeani. Kanali pikkus on eri andmetel 71–82 km.
Ajalugu Naftat tunti juba enne ajaarvamise algust. Hiinas osati sellest juba siis petrooleumi saada, mida kasutati lambiõlina, ravimina ja sõjapidamises. Esimene tänapäevane puurtorn lasti käiku 1855. Aastal USA-s Pennsylvanias. Esimene sõiduauto, mis tarbis kütisena bensiini oli Ford. Peamised naftaleiukohad · Cantarelli naftaväli Mehhiko lahes · Libra naftamaarsla Brasiilias, Rio de Janeiro rannikust 183 kilomeetri kaugusel · Rosebanki naftamaardla Joonis : Maailma naftavarud 2009. aasta seisuga. Kokkuvõte Nafta on olulisim mittetaastuv tooraine maailmas. Kui nafta puurimist ei vähendata, siis on meie naftamaardlad prognoosi kohaselt 2050. aastaks tühjaks pumbatud. Alates 1980. aastast on naftat pumbatud maaseest välja rohkem, kui leitakse uusi maardlaid. Kasutatud kirjandus · http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/aerokytus/11__naftast_ja_nafta_tarbimisest_maail mas.html · http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta
välja ülespoole. Ülespoole liikuvatest vedelikest moodustavad süsivesinikud esialgu vaid tühise osa. See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme kilomeetri sügavusel. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks liiva- või lubjakivisse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu kivimkiht, mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn naftapüünistesse, mis on geoloogilised struktuurid, näiteks antiklinaalid või murrangud, mis takistavad magma edasist liikumist. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse
Mattudes läbis orgaaniline aine diageneesi3 ning muutus kerogeeniks4, olles niiviisi osa tekkinud orgaanikarikkast settekivimist. See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme kilomeetri sügavusel. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks liiva või lubjakivisse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu kivimkiht, mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn naftapüünistesse, mis on geoloogilised struktuurid, näiteks antiklinaalid5 või murrangud, mis takistavad magma edasist liikumist. Millest nafta koosneb? Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal lihtne, on molekulaarne koostis väga keeruline. Süsinik (82...87%) Vesinik (12...15%) Väävel (1,5%) Lämmastik (0,5%) Hapnik (0,5&) Omadused Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel
kohvioa väljavedu- selles on ta Brasiilia järel maailmas teisel kohal. Ekspordiks kasvatatakse peale kakaooa ja suhkruroo ka banaani, tubakat ja lõikelilli. Toiduks kasvatavad kolumbialased riisi, kartulit, maniokki ja maisi. Kuigi metsa on Kolumbias ülikülluses, seda eriti ei kasutata, sest selvasse on ehitatud vähe teid ja seega on metsa väljaveo tingimused viletsad. 1990- ndate aastate alguses hakkas Kolumbia pealinna Bogota lähedal toodangut andma suurte varudega naftamaardla. Nafta eksport on viimaste aastate jooksul riigile rikkust toonud ja majanduslikku olukorda parandanud. Banaan on üks tähtsamaid toidutaimi troopikas. Pärast ainsat viljakobara valmimist taime maapealne osa sureb. Mitmel pool Lõuna- Ameerikas kasvab kokapõõsas, mille lehtedest saab valmistada narkootikumi- kokaiini. Sellepärast kasvatatakse kokapõõsast ka kultuurina. Kolumbias on narkootikumikaubandusel eriti suur mõju. Seal on viimaseil
liikuma lähtekivimist välja ülespoole. Ülespoole liikuvatest vedelikest moodustavad süsivesinikud esialgu vaid tühise osa. See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme kilomeetri sügavusel. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks liiva- või lubjakivisse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu kivimkiht, mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn naftapüünistesse, mis on geoloogilised struktuurid, näiteks antiklinaalid või murrangud, mis takistavad magma edasist liikumist 2 Koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad
välja ülespoole. Ülespoole liikuvatest vedelikest moodustavad süsivesinikud esialgu vaid tühise osa. See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme kilomeetri sügavusel. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks liiva- või lubjakivisse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu kivimkiht, mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn naftapüünistesse, mis on geoloogilised struktuurid, näiteks antiklinaalid või murrangud, mis takistavad magma edasist liikumist. Koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised
Suurenev rõhk ja temperatuur viisid elusaine lagunemiseni kergemateks molekulideks, ning rõhu tõttu hakkasid nad liikuma lähtekivimist ülespoole. Esialgu moodustasid süsivesinikud sellest vaid tühise osa. Protsess algas 2-3 km sügavusel ning nafta liikus üles senikaua, kuni tuli vastu kivimikiht, mis ei ole vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Maapinna kerkimise tulemusel on need kihid hiljem maapinnale lähemale sattunud. Nafta töötlemine Nafta töödeldakse ümber vedelkütusteks, määrteõlideks ja teisteks saadusteks, näiteks parafiiniks, bituumeniks, lahusteiks, tehnilisteks õlideks ja seda kasutatakse ka toorainena nafta keemias. Naftat töödeldakse peamiselt tööstusriikides, kuhu toornafta toimetatakse tankerlaevade ja torujuhtmetega. Eeltöötlemisel veest, mineraalsooladest, lahustunud gaasidest ja
lähtekivimist välja ülespoole. Ülespoole liikuvatest vedelikest moodustavad süsivesinikud esialgu vaid tühise osa. See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme kilomeetri sügavusel. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks liiva- või lubjakivisse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu kivimkiht, mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn naftapüünistesse, mis on geoloogilised struktuurid, näiteks antiklinaalid või murrangud, mis takistavad magma edasist liikumist. Naftamaardlad on sageli seotud ka soolakuplitega ehk diapiirilaadselt ülespoole liikuvate evaporiitidega. Nafta töötlemine Puuraukudest saadud naftast eraldatakse kõigepealt gaasid, vesi ning mineraalained. Seejärel nafta destilleeritakse
ülespoole. Ülespoole liikuvatest vedelikest moodustavad süsivesinikud esialgu vaid tühise osa. See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme kilomeetri sügavusel. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks liiva- või lubjakivisse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu kivimkiht, mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn naftapüünistesse, mis on geoloogilised struktuurid, näiteks antiklinaalid või murrangud, mis takistavad magma edasist liikumist. Naftamaardlad on sageli seotud ka soolakuplitega ehk diapiirilaadselt ülespoole liikuvate evaporiitidega. Kasutus Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad.
järel maailmas teisel kohal. Ekspordiks kasvatatakse peale kakaooa ja suhkruroo ka banaani, tubakat ja lõikelilli. Toiduks kasvatavad kolumbialased riisi, kartulit, maniokki ja maisi. Kuigi metsa on Kolumbias ülikülluses, seda eriti ei kasutata, sest selvasse on ehitatud vähe teid ja seega on metsa väljaveo tingimused viletsad. 1990- ndate aastate alguses hakkas Kolumbia pealinna Bogota lähedal toodangut andma suurte varudega naftamaardla. Nafta eksport on viimaste aastate jooksul riigile rikkust toonud ja majanduslikku olukorda parandanud. Banaan on üks tähtsamaid toidutaimi troopikas. Pärast ainsat viljakobara valmimist taime maapealne osa sureb. Mitmel pool Lõuna- Ameerikas kasvab kokapõõsas, mille lehtedest saab valmistada narkootikumi- kokaiini. Sellepärast kasvatatakse kokapõõsast ka kultuurina. Kolumbias on narkootikumikaubandusel eriti suur mõju
arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Sellised on näiteks sinivetikad ning foraminifeerid. Nafta tekkimise protsess toimub peamiselt kahe kuni kolme kilomeetri sügavusel ning koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks liiva- või lubjakivisse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu kivimkiht, mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn naftapüünistesse, mis on geoloogilised struktuurid, näiteks antiklinaalid või murrangud, mis takistavad magma edasist liikumist. (Nafta Vikipeedia, vaba entsüklopeedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta) Ajalugu Naftat tunti Eufrati orus, Hiinas ja Egiptuses ja mujal juba 6000 4000 e. Kr. Tööstuslikult hakati teda tootma USA-s 1860. aastail ( esimene naftapuurauk puuriti 1859 a.). (Eesti Entsüklopeedia nr. 6, 1992)
neli aastaaega- kevadine vihm, suvine vihm, sügisene vihm ja talvine vihm (talvine vihm on rohkem lörtsi moodi) Põhilised loodusvarad ● maagaas, petrooleum, turvas, vask, plii, dolomiit, lubjakivi, kips, hõbe ja tsink. ● muld ja vesi on väga hea kvaliteediga, mida on ka Iirimaa loodusest näha. ● metsad katavad Iirimaast ainult 10 %. ● Üks Iirimaa väiksemaid naftafirmasid teatas märtsis 2012 esimesest naftaleiust riigi rannikuvetes. ● Naftamaardla on 300 jala ehk 91,4 m sügavusel. ● Iirimaa maavarad on suuresti veel uurimata. ● Tööstus põhineb loodusvaradel ja kalapüügil, metsandusel, kaevandamisel, karjapidamisel ja teistel põllumajanduse harudel. Suuremad jõed ja järved Jõed: Shannoni jõgi- 386 km on Briti saarte pikim jõgi ja tema veejõudu kasutatakse hüdroenergia tootmiseks; Liffey jõgi- 125 km (Dublinis- joogivesi); Boyne'i jõgi- 112 km. Järved: Lough Neagh (Briti saarte suurim järv)- 392 km2; Lough
Valitsevad usundid Katolikud Protestantlus Loodususundid Siitlik islam Tööstus Juhtivaks tööstusmaaks Brasiilia o Sao Paulo Ladina-Ameerika suurim linn Juhtiv tööstuskeskus Juhtiv rahanduskeskus Tööstustoodete hulka kuuluvad o Raud o Autod o Teras o Keemiatooted o Tekstiilitooted o Liha- ja nahatooted Suurim naftamaardla o Maracaibo järve põhjas Panus maailmamajandusse Import o Kivisüsi o Nafta Austraalia Regiooni kuuluvad riigid Austraalia Uus-Meremaa Loodusolud, loodusvarad Loodusvööndid Poolkõrb ja kõrb o Hõlmavad Austraaliast umbes 2/3 Vahemereline kuivalembeline põõsastik Puisrohtla ja hõrendik Lehtmets Vihmamets o Väga väike osa Kliima
jalanõud. · Probleem: Brasiiliast importimine/eksportimine võtab kolm korda rohkem aega kui mujalt. · Eksport ja import USAga on mõlemad tasapisi tõusnud aga probleemiks on, et import on ületanud ekspordi. Bilanss on muutunud negatiivseks, samas ei enam nii hull, kui oli 2006.a. (-7135,7) ja bilanss liigub taaskord positiivse poole. · Brasiilia ranniku läheduses avastati väidetavalt 33 miljoni barreli suurune naftamaardla. Kui see tõele vastab, tõstab see Brasiilia maailma kaheksandaks naftariigiks. Kui 2010. aastal hakatakse naftat pumpama, tugevdab see kogu majandust ja valuutat. · Brasiilia valitsus usub, et majandustõus jätkub sama kiirusega järgmised 15-20 aastat, kuid majandusanalüütikud kahtlevad selles. Analüütikud väidavad, et majanduskasv on saavutanud oma lae ja jahtub märgatavalt. · Suurenenud kaubandusaktiivsus Hiinaga ja ülejäänud maailmaga näitab, et Brasiilia
lähtekivimist välja ülespoole. Ülespoole liikuvatest vedelikest moodustavad süsivesinikud esialgu vaid tühise osa. See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme kilomeetri sügavusel. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks liiva- või lubjakivisse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu kivimkiht, mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Kasutus Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahumõõtühik on barrel. Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitriga. Ajalugu Nafta esmakasutamise au omistatakse sumeritele. Väga ammu tunti naftat ka Hiinas ja osati sellest petrooleumi
) ainevahetuse seadused näitavad meile, et gaasilisest ainest on võimalik surve jõudu kasutades muuta, gaasilist ainet vedelaks aineks ja isegi kivistunud aineks. Nafta maardlad toodavad gaasi. Gaasiline aine paljunemise ja kogunemise moel tekitab survet ja gaasiline ainekoostisosad muutuvad naftaks ja kui inimene ei ole avastanud õigel ajal nafta maardlat surve tõusu tagajärjel, muutub nafta põlevkiviks või söeks. Ainult mina ei saa aru sellest miks naftamaardla gaasi põletatakse tänapäeval. Kui oled tühjaks pumbanud maardla siis konserveeri see tulevaseks nafta allikaks. Teatud aja möödumisel saad sa uuesti pumbata naftat sealt, sest energeetilise aine ei kao kuhugi sest energia on jääv. Kui inimene toodab naftast bensiini ja mootori kaudu kasutab seda energiat heaolu otstarbeks siis laguneb aine energiakoostisosadeks kuid atmosfäärist ta ei kao kuhugi. Te kõik teate fakti et planeet maa omab isiklikku immuniteeti ja
liikuma lähtekivimist välja ülespoole. Ülespoole liikuvatest vedelikest moodustavad süsivesinikud esialgu vaid tühise osa. See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme kilomeetri sügavusel. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks liiva- või lubjakivisse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu kivimkiht, mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn naftapüünistesse, mis on geoloogilised struktuurid, näiteks antiklinaalid või murrangud, mis takistavad magma edasist liikumist. Naftamaardlad on sageli seotud ka soolakuplitega ehk diapiirilaadselt ülespoole liikuvate evaporiitidega. Raske nafta Raske nafta on nafta, mille API-indeks on väiksem kui 20. Rasked naftad on nn tavalisest naftast suurema tihedusega, viskoossemad, väiksema vesiniku ja
Norra ettevõtete portfelli struktuur peegeldab pühendumist uuenduslikule tehnoloogiale, mis on toonud kaasa kvalitatiivse nihke õliväljade haldamises. Selle head näited on merepõhja naftamaardlaid ja rannikut ühendavate torujuhtmete arengukontseptid ning nn arukate puurkaevude väljakujundamine. Mitmed täielikku teenusepaketti pakkuvad tehnoloogiafirmad ei piirdu üksnes nisitoodete ja -teenuste pakkumisega, vaid on tihtipeale nõus võtma enda kanda kogu naftamaardla arendamise protsessi teostatavusuuringuist kuni paiksete, ujuvate ja merealuste tootmissüsteemide kavandamise, paigaldamise ja hooldamiseni. Norra ettevõtted on esimesena kasutusele võtnud sellised moodsad tehnoloogilised rakendused nagu horisontaalne puurimine, kolmemõõtmeline seismoloogia ning ujuk- ja merealune tehnoloogia. Keskendumine naftapuurimise täiustamisele ja keskkonnasõbraliku tehnoloogia
annaabi.ee 
