Leidsid 10 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Näärid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
soku, tuppa, sokk, aastavahetus, vöö, kombestikus, mustus, taevavaatlus, pähkli, koguni, uskumus, vorstid, tavaks, hani, talli, lusika, kurg, kanad, komme, hiiemäe, kõrgpunkt, hiline, näärid, hiljuti, paljus, hilisemad, näärikombed, omaenda, käekäigu, kirikust, seostus, teisalt, õlgedest, tõrva, rõuge, otepää, teated, kuke, kanaliha............................................10 Kasutatud materjalid..............................................................................................................11 3 Sissejuhatus Jõulud on tähtsaimaid rahvakalendri pühi ka tänapäeval, tähistades talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulude vastandiks on kalendri suvepoolel jaanipäev. Jõulud ja aastavahetus on kõikjal maailmas püha, mida tähistatakse vanadest tavadest lähtudes eriliste ja rohkete toitudega, mängude, laulude ja lõbutsemisega. See on püha, mis sisaldab palju erinevatest aegadest pärit kihistusi ja tavasid ning haarab inimesi olenemata nende ametist, positsioonist ja usutunnistusest või selle puudumisest. Jõulude, nagu ka aastavahetuse juurde kuuluvad kingitused, lahkunud esivanemate mälestamine kalmudel
Saartel on kogu jõuluaajal maskeerutud erinevateks olenditeks. Mida teised teevad Toomasandid, kes käsidi toitu palumas ja jõulupühi kuulutamas, olid tuntud mitmel pool, ka näiteks Inglismaal, kus toomapäeval on tähistatud kirikukelladega jõulupühade algust. Ööl vastu toomapäeva on padja alla pandud sibulaga ennustatud armsamat. Õlenukud ja kaltsukujud Enamasti sümboliseerivad sellised nukud personifitseeritud ebaõnne, mis tuleb viia majast või külast eemale või koguni metsa. Nukke on pekstud ja viidud protsessiooniga külast ära. Küllalt sageli oli viimine siiski salajane toiming, mida hämaruse varjus toimetati. Õlenukke valmistati ja nende abil suunati ebaõnn ja haigused eemale toomapäeval (Tahma- Toomas, Must-Toomas, Jõulu-Toomas), nääride ajal (nääritont, näärimees, näärinäkk), vastlapäeval (metsik), tuhkapäeval (kada, tuhkapoiss). Õlenukkude traditsioon on rikkalike rahvusvaheliste paralleelidega
Pigem tähtsustatakse materiaalseid asju, mitte kauneid kombeid, millele rõhuti varasemal ajal. Mida siis tänapäeva inimeste jaoks jõulud üldse tähendavad? Enamasti tähendab see seda, et kiirete töögraafikute ja tiheda päevaplaani kõrvalt tuleb leida mingi aeg, et üheks õhtuks aastas istuda jõululaua taha oma perega. Paljud pered muidugi püüavad säilitada ka aastate vanuseid traditsioone. Näiteks ei ole unustatud kombeks jõulukuuse tuppa toomine ja kaunistamine. Ka jõulutoidu traditsioonid on aastatega samaks jäänud. Põhiliseks jõuluroaks on siiani eestlastele verivorstid ning hapukapsas. Maakohtades muidugi leidub veel peresid, kus valmistatakse ka ise veel õlut, mis oli varem väga tähtis. Aga loobutud on tänapäevaks sellistest kommetest nagu õlgede tuppa toomine ja ka jõulumängud jms. Tänapäeva laste jaoks on jõuludel üldse väga vale tähendus. Nad ootavad jõule, kuna
Saartel on kogu jõuluaajal maskeerutud erinevateks olenditeks. 6 Mida teised teevad Toomasandid, kes käsidi toitu palumas ja jõulupühi kuulutamas, olid tuntud mitmel pool, ka näiteks Inglismaal, kus toomapäeval on tähistatud kirikukelladega jõulupühade algust. Ööl vastu toomapäeva on padja alla pandud sibulaga ennustatud armsamat. Õlenukud ja kaltsukujud Enamasti sümboliseerivad sellised nukud personifitseeritud ebaõnne, mis tuleb viia majast või külast eemale või koguni metsa. Nukke on pekstud ja viidud protsessiooniga külast ära. Küllalt sageli oli viimine siiski salajane toiming, mida hämaruse varjus toimetati. Õlenukke valmistati ja nende abil suunati ebaõnn ja haigused eemale toomapäeval (Tahma-Toomas, Must-Toomas, Jõulu-Toomas), nääride ajal (nääritont, näärimees, näärinäkk), vastlapäeval (metsik), tuhkapäeval (kada, tuhkapoiss). Õlenukkude traditsioon on rikkalike rahvusvaheliste paralleelidega. Eestis teadaolevad nukud
pühad. Kaseoksi raiuti toodud puude küljest kohe ka jaanisauna viha jaoks. http://www.folklore.ee/Berta/pildid/jaanid/2414_11.jpg 1. Jõulud Jõulud on tähtsaimaid rahvakalendri pühi ka tänapäeval, tähistades talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulude vastandiks on kalendri suvepoolel jaanipäev. Jõulud ja aastavahetus on kõikjal maailmas püha, mida tähistatakse vanadest tavadest lähtudes eriliste ja rohkete toitudega, mängude, laulude ja lõbutsemisega. See on püha, mis sisaldab palju erinevatest aegadest pärit kihistusi ja tavasid ning haarab inimesi olenemata nende ametist, positsioonist ja usutunnistusest või selle puudumisest. Jõulude, nagu ka aastavahetuse juurde kuuluvad kingitused, lahkunud esivanemate mälestamine kalmudel küünalde süütamisega või nende meenutamine, sugulaste ja
loomi ja muid elukaid, kes aitasid martide miniatuurse etenduse elavaks ja ainukordseks muuta. Õlgedega maskeeritud 19. sajandil oli tavaline veel õlekubuks või viljahakiks maskeerumine. Õlest tehti muidugi ka patse ja vöid, piits või õletuust, saba, müts või mütsi ilustus. Sellised kohmakad olendid tõid viljaõnne, kuid olid ka ohtlikud külalised, sest mahapudenenud õled ja terad tuli koguda ja põletada. Kuni viimaste aastateni on mardid visanud tuppa viljaõnne, s.t visanud peoga toapõrandale viljateri, herneid, tangu või riisi, soovides viljaõnnele jätku. Loomamaskid Eeskätt Lääne-Eesti ja saarte maskeerimiskombestik on väga sarnane Skandinaavia tavadega ja seetõttu on just sellel alal ka palju erinevaid loomamaske või lausa loomadeks rõivastumist. Mardikombestikku kuuluvad eeskätt mardi(ka kadri)karu, kuid ka mardihobune, mardisokk (sama maski kasutati ka aastavahetusel), mardilammas ja mardikurg
Näärid 31. detsember, 1. jaanuar Nääride kombed on viimase saja aasta jooksul püsinud suuremate muutusteta.Oma tänase ilme on püha saanud siiski viimase 50 aasta jooksul. 20. sajandi esimesel poolel toodi mõnes peres veel tuppa õlgi ja heina, seejärel hakkas tava hääbuma. Liigutati tööriistu, et tööd uuel aastal edeneksid ja raputati viljapuid korraliku saagi saamiseks. Hea tava kohaselt käiakse veel surnuaias lähedaste haudadel küünlaid süütamas ja ennustatakse saatust. Loomadele lauta leiva viimine ja nende tervitamine saabuva aasta puhul on unustusse vajumas. Pärast Teist maailmasõda toodi tuppa näärikuusk. Aasta viimasel päeval tõi
Uuemal ajal said neist vei- derdavad tegelased, kes aitasid pühi lõbusamaks ja meeldejäävamaks muuta. Jõuluvana tu- leks Eesti külla umbes sada aastat tagasi tõrjus nad küll tagaplaanile, kuid vaimukaid või- malusi pakkuvad jõulutegelased vääriksid taas au sisse tõstmist. Tuntuim pühadetegelane on jõulusokk, kes hakkas perest peresse käima juba jõuluööl. Üle pea tõmmatud pahupidi kasukas, toas ringikargav, sarvedega puskiv, tembutav ja mökitav sokk taltus alles pärast õlle, õunte, pähklite või präänikutega kostitamist. Tänini säilinud vanadest kommetest püsib jõulude ja uue aasta ajal verivorsti söö- mise traditsioon, mis ilmselt pärineb mingist vanast vereohvrist. Väga vanade tavade hulka kuulub ka see, et jõuluööl jäetakse toit lauale ja tuli tuppa põlema. Nimelt arvati, nagu käiksid esivanemate hinged jõuluajal kodus. Valgusel ja tulel on seos ka päikesekultu-
Kui Tahma-Toomast ei märgatud ega viidud edasi, siis tähendas see laiskuse, mustuse, lohakuse, räpasuse ja muude halbade asjade majja tulekut. Leitud kaltsunukku vemmeldati ja visati ta siis uksest välja. Tavaliselt rändas Tahma-Toomas uue aasta saabumiseni ukse tagant ukse taha ja märgistas pere, kelle ukse tagant ta uusaastahommikul leiti. Õlenukud sümboliseerivad ebaõnne, mis tuleb viia majast või külast eemale või koguni metsa. Nukke on pekstud ja viidud külast ära. TOOMAD, JÕULUTOOMAD Valgeis rõivais ja mõnikord maskeeritud mehed käisid Saaremaal kolmel päeval õlut maitsmas ja lähenevaid pühi teatamas või ka naabritele õlut viimas. Ringi käidi üksinda või rühmana. Enamasti olid nende rõivad valged, mida on seostatud hingede ringiliikumisega. Vahel kandis toomas karvast musta kasukat ja oli tahmase näoga, mis viitas aastalõpul rändavatele kurjadele jõududele
millega tuli ettevaatlikult toimida, sellega ei võinud asjatult loomi lüüa jne. Maagilistest nõiakommetest oli tuntud näiteks varahommikune karja jälgede pööramine kodu poole ja leitud hundijälgede pööramine metsa suunas. Selle maagilise teoga mõjutati mõlemaid soovitud suunas liikuma. Laudaläve alla asetati mõni raudese, et loomade jalad ja nad ise püsiksid terved ja et nad oleksid kiskjate eest kaitstud. Läve alla või karjateele asetati veel mõnel pool muna, seda on koguni üle karja visatud. Muna katkiminek ennustas karjakahju. Oluline oli ümber karja käimine (ehk karja piiramine), et see püsiks suvel koos. Hunditõrje Huntide patroon on püha Jüri. Uskumuse järgi viskas ta huntidele taevast toitu või mõnes piirkonnas pilvetükke. Pilvetükid olid inimestele ja kõigile teistele loomadele peale huntide mürgised või ajasid nad hulluks. Muistendites satub mõnikord külamees nägema huntide toitmist ja haarab ühe osa endale. Enamasti märkab püha
annaabi.ee 
