Materjalide kogumiseks on informandid, salvestised, taustaandmed, transkriptsioon. Suhtleja voor toetub sellele, kuidas ta analüüsib partneri eelnevat vooru. Kõik jooned on tähenduslikud üneemid, pausid, intonatsioon. Vestlust korrigeerivad vooruliigendused, sekventsiliigendused(kordamised), parandusliigendused(suhtlemisel tekkinud raskused, eneseparandused, teiste parandused). Vestlusanalüüsi osade hulka kuuluvad ka vooruvahetus, naaberpaarid(küsimus-vastus), kiilungid, topelt liikmetega lausungid(korratakse samu sõnu), täpsustusjätke, tihvtkonstruktsioon, eelteema, peegelkonstruktsioon, sõnatuletus, raie. Lause on grammatiline tervik = sõnad+laused. Tuumaks on alati verb. Lausung on kõne pisim terviklik suhtlusüksus (nt lause, hüüd, käsk). Terviklikkuse määrajate hierarhia 3 teooriat: 1)keskne terviklikkuse alus on süntaks; 2)
seda, mida usud olevat vale, ära ütle seda, mille jaoks sul ei ole adekvaatseid tõendeid. 2.Kvantiteedimaksiim: Anna nii palju infot, kui vaja. Ära anna rohkem infot, kui vaja. 3.Relevantsusmaksiim: Edasta infot, mis on relevantne. 4.Meetodimaksiim: Ole arusaadav, eriti väldi segasust, räägi lühidalt. Vestlusanalüüs 3 põhilist mehhanismi- vooruvahetusmehhanism(korraga räägib ainult üks ja pealerääkimised minimaalsed), naaberpaarid ja parandus. 22. Sotsiolingvistika eelideed, SL sünd. Weinreich koodivahetusest ja kakskeelsusest, Hymes kontekstist sotsiolingvistika eelideed keelegeograadia ja murrete uurimine 19. saj teisest poolest. Murrete uurimisel oli alguses esiplaanil maalähedus vastandina linnastumisele. Ideaalne informant oli maamees, kes elu jooksul oleks vähe liikunud. Sotsiolingvistika sünd paljud keeleteadlased märkavad, et keeleline suhtlus nõuab muid teadmisi kui grammatika ja sõnavara
üle võtta, kusjuures teistel see kohustus puudub 2) kui järgmist kõnelejat pole määratud, hakkab tööle iseregulatsioon: vooru võtab üle see, kes esimesena jaole jõuab 3) kui järgmist kõnelejat pole määratud ja keegi vooru ise üle ei võta, võib kõneleja järkata, kuni esile astub mõni muu kui esimeses võimalikus siirdekohas ei kasutata esimest ega teist reeglit, vaid kolmandat, hakkab reeglistik uuesti ringlema. Naaberpaarid küsimus-vastus, tervitus-vastutervitus, ettepanek-nõustumine/mittenõustumine Sotsiolingvistika uurib empiiriliselt keele kasutamist ühiskonnas: variatiivsus, geograafiline, sotsiaalne(vanus, sugu, sots. Klass), situatsiooniline(stiil, formaalsus), keele variante: dialekt e murre(Ranna, Alutaguse, Kesk, Ida, Lääne, Saare, Mulgi, Tartu, Võru, Setu), sotsiolekt, släng, allkeel, idiolekt laias mõttes uurib sl vestluse struktuuri, keele varieerumist ja kakskeelset ühiskonda
b. Pole järgmist kõnelejat määratud, hakkab tööle iseregulatsioon: vooru võtab õle see, kes esimesena jaole jõuab; c. Pole järgmist kõnelejat määratud ning keegi vooru ise üle ei võta, võib kõneleja jätkata, kuni esile tuleb mõni muu 2) Kui esimeses võimalikus siirdekohas ei kasutata reeglis 1a ega 1b, vaid kasutatakse reeglit 1c, hakkab reeglistik 1a1c järgnevas võimalikus siirdekohas uuesti tööle Naaberpaarid (uuritakse, sest kultuurid on nii erinevad) esinemist vestlutes Küsimusvastus küsimustele eeldatakse vastuseid A. Kumb variant sulle rohkem meeldis? B. Esimene. Tervitus vastutervitus A. Tere! B. Teretere! Ettepanek nõustumine/mittenõustumine A. Lähme õhtul kinno! B. Olgu, lähme Sotsiolingvistika Sotsiolingvistika uurib empiiriliselt keele kasutamist ühiskonnas. Empiiriline uuring kogutakse andmed ja siis analüüsitakse seda Variatiivsus
· 1. osalejatel peab olema võimalus iga TCU kohta prognoosida, mis sorti üksus see on ja millises punktis ta lõpeb. Kõneleja annab kogu aeg signaale, mis näitavad tema teksti lõpetatuse astet. · 2. TCU piiridel on potentsiaalsed voorusiirdekohad (transition relevance place - TRP). Igas TRPs toimub vaikiv nõupidamine selle üle, kes kõneleb järgmisena. 2 kõnevoorude liiki: · Vabad voorud: annavad ainult viiteid, milline voor on sobiv. · Naaberpaarid/naabruspaarid: kahe vooru järjendid, milles voorudevaheline side on eriti tugev ja konventsionaliseerunud Naaberpaaride 5 omadust: · NP on kahest voorust moodustuv tegevusüksus, milles need voorud/aktid on ideaaljuhul kõrvuti, · on eri kõnelejate esitatud, · on jagatavad esiliikmeks ja järelliikmeks, milles teatud tüüpi esiliige nõuab kindlat tüüpi järelliiget. Selle puudumine või teise naaberpaari järelliikme kasutus on tajutav veana
o Peaeesmärk: avastadada vestluse struktuuri o Põhiteemad: + vooruvaheldusmehhanism # voorudes tegutsemine kui sotsiaalse elu üks fakte # voor ühe inimese kõne järgmise inimese kõneni: auditooriumi sidumine # vooruvahetusmehhanism: vooru võtab a) see, kellele osutati; b) see, kes "jaole saab"; c) eelmine kõneleja + tagasiside: parandusmehhanismid, naaberpaarid Psühholingvistika: keel ja meel, sealhulgas nende areng - Eksperimentaalne psühholingvistika - Lapse keeleline areng Erinevad teooriad: biheiviorism, nativism (Chomsky), kognitivism (Piaget). Olulisi seisukohti: keskmist last pole olemas; laps imiteerib palju, kuid loob ka oma süsteemi Rakenduslingvistika alasid: Teise keele omandamine Täiskasvanud keeleõppija (võrreldes emakeelt õppiva lapsega)
iseregulatsioon: vooru võtab üle see, kes esimesena jaole jõuab;c) pole järgmist kõnelejat määratud ning keegi vooru ise üle ei võta, võib kõneleja jätkata, kuni esile astub mõni muu.2) Kui esimeses võimalikus siirdekohas ei kasutata reeglit 1a ega 1b, vaid kasutatakse reeglit 1c, hakkab reeglistik 1a- 1c järgnevas võimalikus siirdekohas uuesti tööle. Naaberpaar ehk mitmest voorust koosnev dialoogi osa. Naaberpaarid, nt küsimus - vastus, ettepanek - nõustumine jne 92. Variatiivsus, keele variandid (dialekt, sotsiolekt, allkeeled, idiolekt). Eesti murdealad. Variatiivsus: geograafiline; sotsiaalne (vanus, sugu, sotsiaalne klass); situatsiooniline (stiil, formaalsus Keele variante: dialekt ehk murre, sotsiolekt(subkultuuride kõneldavad alamkeeled,släng) allkeel (kirjakeel, ühiskeel, argikeel jne), idiolekt (isikukeeled)
teemadel loomulikus keeles kõne või teksti vahendusel suhelda (ALFRED - teadis, mis kinodes on) vooruvahetuse põhiüksused 1)kui konevooru esimeses võimalikus siirdekohas a)osutab teisele (kes peab üle võtma vooru - kohustus/õigus) b)pole järgmist nimetatud- iseregulatsioon - kes esimesena jaole jõuab) c)pole järgmist nimetatud - algkõneleja jätkab ise, kuni keegi tahab üle võtta 2)kui ei kasutata reeglit 1a ega 1b, siis edasi hakkab samas süsteem 1a-c tööle naaberpaarid (eeldatakse ootuspärast reageeringut) küsimus-vastus tervitus-tervitus ettepanek - (mitte)nõustumine Tekst ja diskursus (tekst koos kontekstiga) -tekstilingvistka halladay 1970 -diskursuseanalüüs - suulise lingvistlise tähenduse uurimine, nt diskursusemarkerite (no, noh, tead, kuule jt ts) uurimine keele varieerumine -maailma keelte juurde tagasi, keel või murre (saar murde reetlikus = pangarööv tallinnas) eliza (my fair lady)
pragmaatikas CA peaeesmärk: avastada vestluse struktuur. Vestlus: a) argivestlus, b) institutsionaalne vestlus Reaalse vestluse täpne litereering Põhiteemad: • vooruvahetusmehhanism: - voor = auditooriumi sidumine - voorudes tegutsemine kui sotsiaalse elu üks fakte; - vooru võtab a) see, kellele osutati; b) see, kes "jaole saab"; c) eelmine kõneleja - tagasiside kui oluline suhtluse reguleerija. • parandusmehhanismid • naaberpaarid (nt küsimus-vastus, palve-nõustumine/keeldumine) korraga räägib ainult üks, pealerääkimised on minimaalsed ja esinevad vooruvahetuskohtades võistlevate alustustena või siis kui vooruvahetuskoht ei ole ennustatav Vestlusanalüüsi kriitika Kõneakti teooriale • ei ole õige sobitada empiirilist infot varem valmis mõeldud kategooriatesse; • KA ei ole alati lause, samuti ei pruugi üks lause ainult ühte kõneakti väljendada; • KA ei ole kõnelejakeskne tegevus vaid koostegevus;
annaabi.ee 
