Selle vastastikuse toimimise kaks mehhanismi on assimilatsioon ehk samastumine ja akommodatsioon ehk kohanemine. Assimilatsioon käivitub juba olemasolevate skeemidele info vastuvõtmisel ning akommodatsioon käivitub siis, kui uus info vanasse skeemi enam "ei mahu" ning skeem vajab uuendamist. Seega toimub inimese teadvuses lõputu teadmis- ja mõtteskeemide konstrueerimine. Et iga inimese kogemuslik baas on ainulaadne, siis on ka kujunevad mõtteskeemid unikaalsed. Piaget´i järgi on inimese tunnetusliku aktiivsuse aluseks ebakõla väliskeskkonnast tuleva uue info ja juba olemasolevate mõtteskeemide vahel. Ta väidab, et selle ebakõla vähendamise püüdlus ongi igasuguse õppimise aluseks ning liikumapanevaks jõuks. Huvi uute kogemuste vastu ning mõõdukas ebakõla teadaoleva ja tundmatu vahel loovas soodsad tingimused õppimiseks ning arenguks. Kui aga ebakõla või
- säilinud kombed, uskumused - pühade tähendus, sisu - laste mängud (laulud) - unenägude sümboolika - väljarändajad - kokkupuude traditsiooniliste rahvastega - eetilised ja esteetilised kategooriad - kriisiolukorrad - naised - rahvavalitsejad - esoteerika inimkonna vanad mõtteskeemid väljendatud teistes sõnastustes
Seetõttu tekkis näljahäda. Madalad temp nõrgestasid inimeste immuunsust ja see soodustas katku levikut. Jahedad ja vihmased suved soodustasid seenhaiguste levikut põllukultuuridel. Ühiskondlikud rahutused. Mis valdkondade kaudu toimub ühendus vanaga kultuuris? Säilinud kommete, uskumuste, pühade tähenduse, laulude, unenägude sümboolika. Kokkupuude traditsiooniliste rahvastega, eetilised ja esteetilised kategooriad. Kriisiolukorrad, naised, rahvavalitsejad. Inimkonna vanad mõtteskeemid väljenduvad teistes sõnastustes. Talupoegade elukorra halvenemine Rootsiajal. mõisate arv kasvab, koormiste järsk kasv, teotöö, tõkestub väliskaubandus-rootsi riik ise vajab vilja , Balti aadli isevalitsus, kihistumine väheneb, külaõiguste kadumine, kaob kohtuõigus, peks karistusena, eestlastelt vüetakse metsaõigus, hundinuhtlus, teede orjus. Kontrolltöö 3 II rida Kollektiivsus-Individuaalsus-Indikaatortunnused ja dünaamika
MAASOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Sotsioloogi aine. Maasotsioloogia eripära. Põhilised uurimismeetodid ja sissejuhatus mõõtmisteooriasse. Sotsioloogia uurib inimese käitumist grupis, erinevate probleemide lahendamist. Sotsioloogia huvitub keskkonnast mis mõjutab inimest. Uurimismeetodid: a) Vaatlus vaatleja läheb kogukonda ning vaatleb, uurib ja kirjeldab seda. b) Ankeet sel puhul on saadav info rohkem ankeedi koostaja kohta, millised on tema küsimused ja vastusevariandid. c) Intervjuu sel puhul saab rohkem infot intervjueeritava kohta tema vastustest, sest talle pole valikuvariante ette antud. Mõõtmisteooria sotsioloogia tegevuseks on mõõtmine: 1) 0 hüpoteesiga ehk lõputu uurimus 2) mõõtmine toimub teooria raames, mis koosneb teoreetilistest küsimustest. Need pole mõõdetavad, kuid samas saab muuta indikaatorite abil mõõdetavate...
kokkupuude traditsiooniliste rahvastega (aborigeenid), 4. eetilised ja esteetilised kategooriad (õige, vale), 5. kriisiolukorrad, 6. pereliin (naised kodused, hoolitsesid pere eest; mehed teenisid leiba), 7. looduslähedane elulaad (kägu kukkumine – õnne või õnnetust), 8. nimetused (vanad väljendid – hunt hallivatimees), 9. säilinud kombed, uskumused, 10. mängud (säilinud lastemängud, lastelaulud) , 11. väljarändajad, 12. rahvavalitsejad, 13. esoteerika – inimkonna vanad mõtteskeemid väljendatud teistes sõnastustes 21. Perioodid: KIVIAEG- inimeste töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust ja sarvest, aga kindlasti ka puust Kivimitest kasutati eelkõige tulekivi kuid ka kvartsitükke. Kivikirved. Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele. Kasutati koeri. Keraamika kasutusele võtt (kammkeraamika ja nöörkeraamika). Surnuid sängitati asula territooriumile vahel isegi elamu põranda alla. Lahkunutele pandi kaasa mõni noake,
Ta näeb uppunute veest välja tõstmist. Ta ei usu, et jumal inimesi vee alla kutsub. Temast kasvab üksildane, enesessetõmbunud, sensitiivne/tundlik mees. Tema puhul mängivad rolli unenäod, mida peab tähtsaks juba lapsest saati. Näeb unes trooni peal inimesteõgijat. Ta leiab kirjandusallikatest, et see on viljakuse sümbol. Loob mõiste ,,kollektiivne alateadvus" - inimesel on olemas geneetiliselt kaasasündinud esivanemate kogemustepagas (mõtteskeemid, märgid, ideed), mis ilmnevad unenägudes, müütides, legendides. See on ainus, mis seletab, miks tekivad eri riikidel sarnased müüdid. Teda huvitavad ebatavaliselt nähtused. Leiab klassivenna isa raamaturiiulist spirituaalse- paranormaalse raamatu ja tegeleb sellega elu lõpuni. Tema kaaslased suhtuvad sellesse hirmuga või ei pea oluliseks. Ta kogus paranormaalseid sündmusi kokku ja selgitas neid neis pole midagi üleloomulikku
Olemasolevat kujutlust võrreldakse tajautavaga, ebakõla ilmnemisel modifitseeritakse v reorganiseeritakse varasemat kujutlust ja kasutatakse seejärel töödeldavas informatsioonis orienteerumiseks, kuid nüüd juba uudel kujul. Inimese teadvuses toimub lõputu teadmis-ja mõtteskeemide konstrueerimine. Iga inimese kogemuslik baas on ainulaadne, siis on ka kujunevad mõtteskeemid unikaalsed. Gestalt- tajume maailma juba valmis mudelite v skeemidena. Skeem: tähistab teadvuses kujunevaid tunnetuslikke, sõnalisi ja käitumuslike konstruktsioone. Skeemid näol on tegemist kogetud peegeldusega meie teadvuses. Tema teooria järgi on olemas 3 erinevat skeemide liiki: sensomotoorsed skeemid (loogika eelsed), tunnetuslikud
Maasotsioloogia eksami konspekt Töö koosneb kahest osast: • Teoreetiline – ülevaade erinevatest teooriatest, mille raames uurimisobjekti uuritakse • Empiiriline – rakendatakse teooriat uurimisobjektile Kahte sorti uurimised: • Kõikne – uuritakse kõike, kogutakse kokku kogu informatsioon, mis võimalik • Teooria raames – kõiksest informatsioonist võetakse kindle aspect, millele keskendutakse Mis teeb uuringu teadlikuks? Mis on teadlikkuse kriteerium? • Uurimisprogrammi olemasolu – peab kindlustama selle, et uurimismeetod on süstemaatiline • Andmete kogumise meetod Uurimisprogramm koosneb: 1. Uuringu eesmärk/(probleem sõnastatakse küsimusena) a. Sotsiaalne probleem – reaalset ja sotsiaalset probleemi ühendab rahulolematus i. Reaalne situatsioon – “noored lahkuvad Värskast” ii. Soovitav situatsioon – “noored ei lah...
Informatsiooni rekonstrueerimine. Konstruktivistlikud õppimise mudelid tõstavad rõhutatult esiplaanile uute teadmiste ja mõtteskeemide aktiivse konstrueerimise, kus õpilased seostavad uue teadmise neil olemasoleva varasema ja isikupärase teadmisega. Õppemeetoditena eelistatakse diskussioone, avastuslikku ja uurimuslikku õppetegevust, referaatide kirjutamist jms. 3. Kas mõtteskeemide konstrueerimise tulemuseks õppimisel on üldjuhul mõtteskeemid, milles on nii ühis- kui ainulaadne osa. 4. Milline psühholoogide koolkond mängis olulist rolli kognitiivse psühholoogia ja kognitiivsete õppimisteooriate kujunemisel 20. sajandi alguses? Kognitiivse psühholoogia ja õppimisteooriate kujunemisele andsid olulise panuse Saksa geštaltpsühholoogid. 5. Mis tähenduses vaidlustasid geštaltpsühholoogia esindajad biheivioristlikud õppimise käsitused?
See ongi tasakaalustamine. See on igasuguse õppimise liikumapanevaks jõuks. Inimene püüab akommodatsiooni- ja assimilatsiooniprotsessiga korrastada oma kogemust ning anda sellele arukamat tähendust, et saavutada olemasolevate skeemide ja praktikast laekuva informatsiooni kooskõla. Mida vanemaks saame, seda keerulisemad ilmingu köidavad meie tp., kuna meie tundlikkus kasvab järk-järgult. Inimesel ja kõrgematel loomadel alateadlik tarve otsida uudseid elamusi. Kui meie mõtteskeemid ja kujutlused langevad liiga täpselt kokku, hakkame otsima uusi sündmusi, mis suurendaks ebakõla – tekib väljakutse ehk põnevusmoment. Kui ebakõla on liiga suur, siis tavaliselt huvi ei teki (N: Pole pistmist tehnikaga – ei tekita emotsioone raskelt tehtud detail, seega huvi ei teki.) Äärmuslikel juhtudel võib tekitada hirmu või kaitseseisundit, sest on meile prognoosimatu ja huvi ei teki. Õppimise käivitab teadaoleva ja tundmatu vahel mõõdukas ebakõla.
annaabi.ee 
