mm.auriculares -KÕRVALIHAS ????????vist mälumislihased m. masseter - MÄLUR m. pterygoideus medialis -KESKMINE TIIBLIHAS m. temporalis -OIMULIHAS m. pterygoideus lateralis -KÜLGMINE TIIBLIHAS suu põhja lihased m. geniohyoideus -LÕUATSI KEELELUULIHAS m. digastricus - KAKSKÕHTLIHAS m. stylohyoideus - TIKKELJÄTKELT KEELEKUULIHAS m. mylohyoideus -LÕUA KEELELUU LIHAS kaelalihased m. sternocleidomastoideus -PEAPÖÖRELIHAS platysma -NAHALIHAS m. thyreohyoideus -KILPKÕHRE KEELELUULIHAS m. sternohyoideus - RINNAKU KEELELUU LIHAS m. scalenus ant., medius et post. ASTMIKLIHASED? m. omohyoideus -ABAKEELELUULIHAS TÖÖS: Teada nimetusi, kuidas lihas paikneb ja mida liigutab!
eesmiseks ja ainus tundeharu, innerveerib põse limaskesta ja nahka tagumiseks tüveks Tagumine tüvi põhiliselt aferentne: või haruderühmaks N alveolaris inferior (tüve jätk) n mylohyoideus (innerveerib suupõhja lihaseid- m mylohyoideus, m digastricus) kanalisisesed harud · N mandibularis n mentalis (alahuule ja lõuatsi innervatsioon) N auriculotemporalis (lateraalne haru) rr parotidei (gl parotidea'le)
3. Nn pterygopalatini kõva ja pehmesuulae limaskest, ninaõõne külg ja vaheseina limaskest, ülaneelu limaskest. 3. N mandibularis segaiseloomuga 1. Eesmine tüvi ( põhiliselt eferntne) n massetericus, nn temporales profundi, n pterygoideus medialis et lateralissamanimelised lihased, põse limaskesta ja naha aferentne innervatsioon 2. Tagumine tüvi (põhiliselt aferentne): · N alveolaris inf - m mylohyoideus, m digastricuse eesmine kõht eferente osa, alumised hambad ja igemed, alahuule ja lõuatsi nahk · N auricotemporalis glandula parotidea, kõrvalesta eesmise osa nahk, väline kuulmekäik, trummikile, alalõualiiges, oimupk nahk · N lingualis suupõhja limaskest, keele eesmise 2/3 limaskest 2. N. facialis 7, 2. Vistseraalkaare närv Nucl n facialis branhiomotoorne, innerveerib miimilisi lihaseid
IX närv: 4 komponenti üve, eva, eve, üve VII närv: 3 komponenti eva, eve, üve V närv: 2 komponenti üsa, eve Kõigil komponentidel on eve (impulsid vöötlihastessse). 3.1 N. trigeminus (V), kolmiknärv. 1. vistseraalkaare närv 1xEVE-1 tuum, 0 ganglionit 1xÜSA-3 tuuma, 1 sensoorne ganglion raja lõpus Tuumad: A) Nucl. motorius n. trigemini: EVE. Mälumislihased: m. pterygoideus medialis et lateralis, m. temporalis, m. masseter. Suupõhja lihased: m. mylohyoideus, m. digastricuse eesmine kõht); m. tensor veli palatini, m. tensor tympani B) Nucl. mesencephalicus n. trigemini: ÜSA. Süvatundlikkus lihastest, liigestest C) Nucl. pontinus n. trigemini: ÜSA. Puutetundlikkus näonahast, silmast, suu- ja ninaõõne limaskestast jm. D) Nucl. spinalis n. trigemini: ÜSA. Valutundlikkus näonahast, silmast, suu- ja ninaõõne limaskestast jm.
c) foramen trilaterum – ülalt – m. teres minor, alt - m. teres major, lateraalselt – m. triceps brachii caput longum d) M.quadriceps femoris. a. nimetada osad ja alguskohad – m. vastus intermedius (facies anterior femoris), m. vastus lateralis (linea aspera labium laterale), m. vastus medialis (linea aspera labium mediale), m. rectus femoris (spina iliaca anterior inferior) b.kinnituskoht – kinnitub tuberositas tibiae’le ! Lihased a. Suupõhja lihased – m. geniohyoideus, m. mylohyoideus, m. digastricus, m. stylohyoideus b. m. temporalis algus - ja kinnituskoht – a. - fossa temporalis, k. - procesus coronoideus mandibulae c. mis läbib lacuna musculorum? m. iliopsoas, n. femoralis d. M. Biceps brachii funktsioon – Toime õlaliigesele - m. biceps brachii võib vähesel määral tõmmata õlavart ettepoole Toime künnarliigesele - m. biceps brachii painutab ja supineerib küünarvart ! Lihasrühmad a. nimeta kõhu külgmise rühma lihased (3)
! Innervatsioon (kraniaalnärv ja tuum) a) Maitsetundlikkus keele tagumiselt 1/3-kult - n.glossopharyngeus, rr.linguales (nucl. gustatorius) b) maitsetundlikkus keele eesmiselt 2/3 - n. facialis (nucl. solitarius) c) M. pterygoideus lateralis – n.trigeminus, n.mandibularis (nucl. motorius n. trigemini) d) M. Orbicularis oculi – n.facialis, nucl.n.facialis e) M. Vocalis – n.vagus, nucl.ambiguus f) m. mylohyoideus - n. mandibularis, n. trigeminus (nucl. motorius n. trigemini) g) m. levator palpebrae superioris - n. oculomotorius (nucl. nucl. n. oculomotorii) h) m. constrictor pharyngis superior - n. glossopharyngeus (nucl. ambiguus) i) m. styloglossus - n. hypoglossus (nucl. n. hypoglossi) ! Kraniaalnärvid ! 1. a) n. mandibularis’e põhiharud, nende funktsionaalsed komponendid (kiudude liik) - eesmine tüvi – eferentne: n
Musculus palmaris brevis -> algab palmaaraponeuroosi mediaalselt servalt ja kinnitub käe mediaalse serva nahas SUUPÕHJA LIHASED Musculus geniohyoideus o: spina mentalis mandibulae i: corpus ossis hyoidei f: kui mandibula on mälumislihaste poolt fikseeritud, siis tõstab os hyoideum’i koos kõriga ette-üles (neelamine) f: kui os hyoideum on kaelalihaste poolt fikseeritud, siis aitab suud avada Musculus mylohyoideus o: linea mylohoidea mandibulae i: tuberositas pterygoidea mandibulae f: sarnased eelmisega, aga efekt nõrgem Musculus digastricus kaks osa: venter anterior et posterior o: incisura mastoidea ossis temporalis i: fossa digastrica mandibulae Musculus stylohyoideus o: processus styloideus ossis temporalis i: cornu majus ossis hyoidei f: tõstab os hyoideust taha üles (kõri ka!) MÄLUMISLIHASED Musculus pterygoideus medialis
rindkeret Lõua-keeleluulihas Lõuatsi-keeleluulihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. Alalõualuu Keeleluu --"-- m. lõuatsioga Keeleluukeha Keeleluu mylohyoideus sisepind ühinenud geniohyoideus tõstmine - lihased neelamine, moodustavad hääldamine suuõõne
- ees keskel keelekida musculus hyoglossus (taha alla) - keelealunelihake crancula sublingualis musculus genioglossus (suust välja) - plica sublingualis - aluseks suupõhjalihased: geniogyoideus + mylohyoideus + digastricus - siseõõnt täidab pulp ehk hambasäsi veresooned, närvid, sidekude - hambajuur kinnitub alveooli tappühendiga rippuvas asendis - juurt ühendavad alveooli seinaga radiaalsed ja tangentsiaalsed
Pea piirkonna lihased. Peapiirkonna lihaseid on 3 rühma: - Suupõhja lihased - Mälumislihased - Miimilised lihased 1. Suupõhja lihased: M. geniohyoideus: o.- spina mentalis mandibulae; i.- corpus ossis hyoidei; f.- a) kui mandibula on fikseeritud mälumislihaste poolt, siis tõstab os hyoideum`i koos kõriga ette-üles (neelamine!); b) kui os hyoideum on fikseeritud kelalihaste poolt, siis aitab suud avada. M. mylohyoideus: ( "diaphragma oris"- moodustab suupõhja!) o. - linea mylohyoidea mandibulae; i. - corpus ossis hyoidei (ja raphe mylohyoidea); f. - ~ sarnased m. geniohyoideus`ega, efekt nõrgem. M. digastricus: 2 osa - venter anterior ja venter posterior; o. - incisura mastoidea ossis temporalis; i. - fossa digastrica mandibulae ( eesmise ja tagumise kõhu vaheline kõõlus kinnitub os hyoideum`ile!); f. - ~sarnased m. geniohyoideus`ega. M. stylohyoideus: o. - processus styloideus ossis temporalis; i
annaabi.ee 
