HISPAANIA MUUSIKA KÄTHLIN-ELIZABETH PETERSON SILLAOTSA KOOL 8.KLASS FLAMENKO • TEKKINUD ANDALUUSIA MAAKONNAS MUSTLASMUUSIKA MÕJUTUSEL. • VANIM ELEMENT ON LAUL, HILJEM LISANDUSID KITARRIMÄNG JA TANTS. • ISELOOMULIK TAKTIMÕÕT ON 2/4 VÕI ¾ VÕI NENDE KAHE KOMBINATSIOON. MUUSIKA • HISPAANIA RAHVAMUUSIKA PIIRKONNITI ERINEB AGA SELLE ÜHTSEKS JOONEKS ON TANTSULISUS JA RÜTMIERKSUS. • MUUSIKATRADITSIOONID ON ERAKORDSELT RIKKAD JA ERIPALGELISED. VIHUELA KITARR KASTANJETID TAMBURIIN KUULSAMAD HELILOOJAD • ISAAC ALBENENIZ • ENRIQUE GRANADOS • MANUEL DE FALLA • JOAQUIN RODRIGO
Milles seisneb hispaania kultuuri eripära ? - Muusikatraditsioonid on erakordselt rikkad ja eripalgelised, kuigi sellele kultuurile avaldavad mõju nii itaalia, prantsusmaa kui ka araabia kultuur on ühtseks jooneks on tantsulisus ja rütmierksus . Flameko -On tekkinud mustlasmuusika mõjutusel, flamenkot kirjeldab keevalisus ja kirglikus. Iseloomulik taktimõõt on 2/4 või ¾ Tähtsaimad pillid -vihuela , kitarr , kastanjetid, tamburiin Tuntud ooperilauljad : Placido, Carraras ja Caballi. Milliste maade muusikakultuur on Ladina-Ameerika muusikat mõjutanud ? - Hispaania , Portugal , prantsusmaa ja indiaani hõimud kes säilitavad oma kultuuri . Märksõnad mis iseloomustavad Ladina muusikat - Temperament ,tants Millised Ladina-Ameerika tantsud kuuluvad võistlustantsude hulka ? -Samba ,tsa-tsa,rumba, pasodoobel,dzaiv
Oli kirikumuusik. Isiklik elu. Oli 2 korda abielus ja 20st tema lapsest said 4 tuntuks heliloojatena. Elu lõpul süvenes temalühinägelikkus, järgnes ebaõnnestunud operatsioon ja pimedaksjäämine. Looming: Missa h-moll ja 4 väiksemat missat, passioonid(matteuse), üle 300 kirikukantaati (talupojakantaat), jõuluoratoorium, 6 motetti. Üle 1000 teose, mis on pandud kataloogi. Palju oreliteoseid ja kirkikumuusikat, kuid mitte ühtegi ooperit. Tähtsus: Võttis kokku 300 aasta muusikatraditsioonid, arendas polüfoonilise muusika tippu, tema teosed on tuntud siiani
MUUSIKA USAs 20. sajandi esimesel poolel Ainiita Karu ja Merke Luuk Sissejuhatus Sümfooniaorkestrid puudusid, tegutsesid heal tasemel jazz orkestrid. Euroopa muusikatraditsioonid ja angloameerika popkultuur ühinesid Heliplaaditööstuse tekkimine. Jazz levis üle maailma. Charles Ives (18741954) Esimene suurkuju Ameerika süvamuusikas. Modernlistlik helilooja. Katsetas polütonaalsuse, klastrite ja mikrointervallidega Tema muusika oli ignoreeritud. Kombineeris Ameerika kiriku muusika traditsioone Euroopa muusikaga. Kuulsaimad tööd: Three Places in New England, Symphony no. 3, Piano Sonata no. 2 Edgar Varese (18831965) Mõjukas Ameerika helilooja
Itaalia muusika Ajalugu Itaalia sajanditevanused muusikatraditsioonid on aastate jooksul mõjutanud kogu Euroopa muusikakultuuri. (instrumentaal,vokaallava, rahva ning popmuusikat) Muusikalised sarnasused Nii nagu teistelgi rahvastel, on ka Itaalia kultuuripärandis oluline roll rahvamuusikal. Siin on regiooniti märgata mõningaid erinevusi: Põhja Itaalias leidub naaberriikide Prantsuse, Austria ja Sloveenia muusikaga sarnaseid jooni, Lõuna Itaalia musikas kohtab aga Araabia, Kreeka ja Aafrika päritolu intonatsioone ning rütme.
Ukraina Denis Lavrov Ukraina on riik IdaEuroopas, Mustast merest ja Aasovi merest põhja pool. Ukraina piirneb Rumeenia ja Moldovaga edelas, Ungari ja Slovakkiaga läänes,Poolaga l oodes, Valgevenega põhjas ja Venemaaga idas. Ukraina kultuur Ukraina kultuur on kujunenud Ida ja Lääne vastasmõjus. Paljugi sellest on ühine teiste slaavi rahvastega, eelkõige venelastega. Lisaks keelelisele sarnasusele tugevdas sidemeid ka Ukraina pikaajaline kuulumine Vene võimu alla, mistõttu ukrainakeelse kultuuri areng oli pikka aega pärsitud. Ukraina arhitektuurile Ukraina arhitektuurile, kirjandusele, muusikale ja rahvakommetele on avaldanud tugevat mõju ka riigis valitsev õigeusk. Nii on näiteks soorollid Ukrainas tänini traditsioonilisemad ja vanavanemad mängivad lastekasvatuses suuremat rolli kui Läänes. Sport Ukraina on tuntud spordiriik, Nõukogude ajal esindasid paljud ukrainlased rahvusvahelistel võistlustel NSV Liitu. Tuntud on ...
ITAALIA MUUSIKA Ajalugu · Itaalia sajanditevanused muusikatraditsioonid on mõjutanud kogu Euroopa muusikakultuuri. Öeldu kehtib nii klassikalise instrumentaal-, vokaal-,lava- kui ka rahvamuusika ning popmuusika kohta. Ajalugu · Nii nagu teistelgi rahvastel, on ka Itaalia kultuuripärandis oluline roll rahvamuusikal. Siin on regiooniti märgata mõningaid erinevusi: Põhja-Itaalias leidub naaberriikide Prantsuse, Austria ja Sloveenia muusikaga sarnaseid jooni, Lõuna-Itaalia muusikas kohtab aga Araabia,
PRANTSUSMAA Prantsusmaa on Lääne-Euroopa suurim riik. Ladinakeelne sõna francia tähendab eesti keele frankide maad. Rahvuslikud muusikatraditsioonid on kõige ehedamalt säilinud Baskimaal, Bretooni ning mägise Auvergne'i piirkonnas ja Korsika saarel. Prantsuse rahvalaulud on enamasti ühehäälsed stroofilised soololaulud. Nende hulgas on nii ballaade, tantsulaule, tavandi-, töö-, kalendri kui ka religioosseid ja rituaalseid laule. Traditsioonide poolest erineb teistest piirkondadest Korsika saar: seal on levinud mitmehäälsed polüfoonlised laulud, mida esitab tavaliselt meestrio.
Jazzmuusika Jazzmuusika juured ulatuvad aastasse 1808, mil orjakaubandusega oli Ameerika Ühendriikidesse sattunud palju aafriklasi, kes tõid endaga kaasa oma tugevad muusikatraditsioonid. Üheks põhiliseks jazzmuusika keskuseks oli tollal New Orleans, kus toimusid festivalid koos aafrika päraste tantsude ja muusikaga. Aafrika muusika levis ka istandustes, kus tööl olevad orjad laulsid töölaule, mis kujutasid endast kõne-vastuse mustrit. 19. sajandil õppisid paljud mustanahalised muusikud mängima euroopalikke pille, eriti viiulit, ja vastukaaluks hakkasid eurooplastest muusikud kasutama aafrikapäraseid sünkoope. Lisaks
indiaanlased maputed; põhjaosa kõrbepiirkonnas ja selle lähistel aga aimarad ja mõned teised väiksemad indiaanirahvad. Vaikses ookeanis asuval Rapa Nui-l ehk Lihavõttesaarel elavad aga polüneesia rahvaste hulka kuuluvad rapanuid. Kokku on põliselanikke ca 800 tuhat ehk ca 4,6% Tsiili rahvastikust. 1999. aastal loodi kultuuripärandi päev Chaili kultuuripärandi austamiseks ja mälestuseks. See on ametlik rahvuspüha, mida tähistatakse igal aastal mais. Muusikatraditsioonid Tsiili muusika on enamasti inspireeritud mitte jumalatest vaid loodusest ja seda esitatakse tavaliselt traditsiooniliste pillidega nagu cultrun, cascahuillad,trutruca ja trompe. Instrumendid Tsiilis kasutatakse väga palju erinevai instrumente. Mõned neist on akordeon, harf, trumm, bandurria ja kitarr. On ka väga omapäraseid instrumente nagu looma lõualuu(la cacharaina), ja ümber randme kinnitatud kuljused(cascahuilla) Tantsud
Suur Britannia Suur Britannia koosneb kolmest ajaloolis-geograafilisest osast : Inglismaa, Sotimaa ja Wales. Kultuurselt moodustavad nad ühe regiooni ja ka väga sarnane on nende rahvamuusika.Inglise keel on maailmas kõige levinuim keel. 17. Sajandil rändasid Suurbritanniast välja paljudesse kohtadesse, kus nüüd kõneletakse Inglise keelt, rändajad võdsid ka oma kultuuri-, sealhulgas ka muusikatraditsioonid. Sellepärast on Suur Britannia mõjutanud mitmete eri piirkondade muusikat. Nii Inglise kui ka Soti rahvalaulud on tihti jutustava sisuga. Palju on ka tantsulaule ja ka mereteemalisi laule. Rahvapillidest on eriti tuntud torupill, kelti harf ja feydl. Suur Britannia tuntuimad heliloojad on Henry Purcell, Georg Friedrick Händel. Maailma popmuusikat mõjutasin 1960-ndatel aastatel Briti rock-ansamblid, kellest kuulsaim oli The Beatles. Greograafiline asend
................5 Mehhiko......................................................................................................................................5 Kordamisküsimused....................................................................................................................6 Mõisted........................................................................................................................................6 Hispaania Ajaloolise arengu tulemusena on Hispaania muusikatraditsioonid erakordselt rikkad ja eripalgelised. Hispaania on riik, kus eri piirkondade vahel valitsevad keelelised ja kultuurilised erinevused. Lõuna-Hispaanias (Andaluusias) avaldub araabia ja mustlaskultuuri mõju, Põhja-Hispaanias on aga Prantsuse ja Itaalia kultuuri mõjuala. Tänapäeva Hispaania on jagunenud 17 autonoomseks piirkonnaks. Peale hispaania keele on seal ka veel riigikeeltena Kataloonia, Baskimaa ja Galiitsia keeled. Lõunas on Andaluusia dialekt
bambustoru, õhk puhutakse pilli sisse kõvera toru kaudu · Er-hu- viiulitaoline 2- keeleline pill · Pipa- lauatotaoline 4- keeleline pill Jaapan- Jaapani kultuuri on aastasadade vältel oluliselt mõjutanud naabermaad Korea ja Hiina. Rahvusliku usundi sintoismi kõrval on Jaapanis laialt levinud budism, eriti zen-budism, mis jõudis sinna läbi Hiina. 7. Sajandil võtsid jaapanlased koos hiina usundite ja kultuuriga omaks ka sealsed muusikatraditsioonid. Gagaku- Jaapani vanim õukonna muusika liik, kujunes välja esimese aastatuhande lõpul. Eesti keele tõlkes elegantne, õige muusika. Siiani Jaapani keisrlikus õukonnas kasutusel. Jaapani teater- väga tihedalt seotud Jaapani muusikaga. Selle omapärased traditsioonid ulatuvad templi- ja kloostrirituaalidesse. Igal teatritüübil on kindlad reeglid, kostüümide, maskide ja rekvisiitode kasutamise kord, tegelas kujud ja sümboolika Kabukiteater- kujunes välja 16. sajandil linnakodanike
Giovanni da Casciapeamiselt madrigald 5. MADALMAADE MUUSIKA 15.-16. SAJANDIL Madalmaad Belgia, Põhja-Prantsusmaa, Holland, sest kunagi oli kogu see piirkond üks riik Burgundia Hertsogiriik. Madalamaade vokaalpolüfoonia=renessansiajastu muusika, sest samal ajal, kui teised riigid olid kriisides ja sõdadest nõrgestatud, olid Madalmaad rikkad ning kunstnikud kogunesid sinna. Segunesid inglise, prantsuse, itaalia muusikatraditsioonid Zanrid: missa(cantus-firmus-missa, paroodiamissa) motett kadus isorütmiline ehitus, mitmetekstilisus. Lad.keelne, polüfooniline. Aluseks missa propriumi osa tekst. ilmalik polüfooniline laul prantsuse keelne Cantus firmus: Põhimeloodia missatsüklis, tavaliselt tenor. Cantus firmus'ena kasutatd viis andis missale ka nime.
on taimetoitlased. Seepärast jalutavadgi lehmad kõikjal häirimatult ringi, nii külades kui ka linnatänavail. Meelelahutus muusika Lõuna-Aasias on põhja- ja lõunaosa, linnade ja maapiirkondade ning meeste ja naiste muusika erinev. Läänes seostatakse Indiaga kõige enam Põhja-India kontsertmuusikat, mille juured on moslemite ja radzpuutide õukonnamuuusikas. Lõuna-Indias on aga omad muusikatraditsioonid, mis samuti pärinevad osalt lõunapoolsetest õukondadest, kuid millel on tugevaid religioosse muusika mõjutusi. Meelelahutus- Film India filmikunst, mis peamiselt pärineb suurematest linnadest, nagu Chennai, Mumbai, Kolkata ja Bangalore, on suurtööstus. Meelelahutuslike filmide suuremahuline tootmine on omamoodi kultuurifenomen. Võrreldes Läänega võib värvikate muusikaliste komöödiate ja vägivaldsete tulistamisfilmide populaarsus
universaalne ja üldmõistetav kultuur. Burgundia lagunedes aga pudenes see muusikakunst mööda Euroopat laiali - muusikud läksid kodumaadele tagasi levitades Burgundias omandatut. 12. Faux bourdon intervallid terts ja sekst kui konsonandid, uus kooskõla > uus kirjaviis, John Dunstable dissonantside kasutamise kord. (lk. 94-95) 15.sajandi algul, inglaste jaoks Saja-aastase sõja kõige võidukamal perioodil, tegutses Põhja Prantsusmaal palju inglise muusikuid. Inglise ja prantsuse muusikatraditsioonid mõjutasid tugevasti kogu renessansiajastu muusikat. Inglise mitmehäälsust iseloomustas juba keskajal laulmine terts- ja sekstintervallides, mida tol perioodil mandril ei kohta ning mida üldiselt dissonantsideks peeti. Sellest kujunes uus kirjaviis faux bourdon, kus saatehääl liikus viisihäälega paralleelsetes sekstides. Kuna selliseid kooskõlasid polnud varem kuuldud, sai sellise bassihääle nimeks faux bourdon (vale bass)
Burgundia lagunedes aga pudenes see muusikakunst mööda Euroopat laiali - muusikud läksid kodumaadele tagasi levitades Burgundias omandatut. 12. Faux bourdon intervallid terts ja sekst kui konsonandid, uus kooskõla > uus kirjaviis, John Dunstable dissonantside kasutamise kord. 15.sajandi algul, inglaste jaoks Saja-aastase sõja kõige võidukamal perioodil, tegutses Põhja Prantsusmaal palju inglise muusikuid. Inglise ja prantsuse muusikatraditsioonid mõjutasid tugevasti kogu renessansiajastu muusikat. Inglise mitmehäälsust iseloomustas juba keskajal laulmine terts- ja sekstintervallides, mida tol perioodil mandril ei kohta ning mida üldiselt dissonantsideks peeti. Sellest kujunes uus kirjaviis faux bourdon, kus saatehääl liikus viisihäälega paralleelsetes sekstides. Kuna selliseid kooskõlasid polnud varem kuuldud, sai sellise bassihääle nimeks faux bourdon (vale bass). Ka esimesed
Esineb karjumist, röökimist ja kohati ebatäpset laulmist. Mustlaspungi bändi solistile on lisaks iseloomulik esitada tekst lausa jutustades, esitades justkui lugu, juttu. Mustlaspungis võib esineda vahele hõiskeid ja hüüdeid, mis muudavad muusika mustlasmuusikaga sarnasemaks. Üldiselt iseloomustab mustlaspunki sarnasus mustlasmuusikaga. Leidub pungiga sarnaseid jooni, kuid muusikud on siiski säilitanud oma juured ja päritolu ning esivanemate ja kaasmaalastega sarnased muusikatraditsioonid. 3.2. Mustlasdzäss Mustlasdzäss sai alguse 1930ndatel aastatel. Selle juured paiknevad peamiselt Prantsusmaal, seega tuntakse seda mitmel pool prantsuskeelsete nimedega, nagu näiteks manouche dzässina. Mustlasdzässi peaesindajaks on kitarrist Jean Reinhardt, kelle karjääri algust loetakse ka mustlasdzässi alguseks. (Gypsy jazz 2010) Reinhardt`i loetakse seejuures üheks esimeseks prominentseks dzässmuusikuks Euroopas: teda on nimetatud kõige tunnustatumaks dzäss-
Tõele kõige lähemal on ilmselt need, kes väidavad, et džässi ongi võimalik mõista ainult nende vastastikuste mõjude ühtsuses. Kui üht elementidest üle tähtsustada või keskseks pidada, läheb kaduma käsitluse põhiprintsiip (Berendt 1999: 25). Seega võib tõdeda, et džäss tekkis negriidse ja europiidse rassi muusikakultuuride totaalse segunemise ehk akulturatsiooniprotsessi tulemusena neutraalsel pinnal, kusjuures mõlemalt poolt olid asjaga seotud paljude eri rahvuste muusikatraditsioonid. Siin tuleks rõhutada just neutraalse pinna ehk Ameerika tähtsust, sest nagu uurimused on näidanud, ei kuulu džäss Aafrikasse, kus tema sünni ajal midagi sellist ei tuntud ja kus seda tänapäevalgi mõistetakse vähem kui teistes maailmajagudes 24 , mis omakorda rõhutab euroopaliku alge tähtsust tema sünniloos. Eeltoodud akulturatsiooniteooriate kohaselt võiks seda nähtust kirjeldada Mellville J. Herskovitsi klassifikatsiooni teise jaotuse (omaksvõtt, adaption) või Wolfgang Laade
annaabi.ee 
