Kordamine Muusika sünd. Esi- ehk ürgaeg Homo habilis ehk mõtlev inimene muusika sünd algul rütmid ja rütmikeel keelpillid tekkisid vibu kasutuselevõtuga vanim puhkpill kiviaja flööt (luust, viis sõrmeauku) sarvepillid maagilise tähendusega tantsud kunst oli seotud uskumustega, tekkis religioon Vanaaeg. Iidsed tsivilisatsioonid põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskond varajane pronksiaeg riiklus, varanduslik kihistumine kasutusel kiri, ülestähendused vaimsetest väärtustest esimene noodikiri Kreekas noodikiri oli vokaali ja instrumentaali jaoks eraldi muusikalised tööd filosoofidelt: Platon, Aristoteles, Pythagoras muusika kosmoloogia maailmakorraldus seos matemaatika ja astronoomiaga sakraalarvud 5 ja 7 helilaadid 5- ja 7-astmelised keelpillid, aukudega puhkpillid, löökpillid ühehäälne muusika, juhuslik mitmehäälsus burdoon, burdoonpillid: topeltaulos/topeltsalmei improvisatsioon kutselised muusikud naismuusikud ehk leviidid ...
perioodi: Teosed enne aastat 1976 Kasutab kaasaegsele muusikale iseloomulikke tehnikaid: dodekafoonia, collage, sonoristika, neoklassitsistlikud jooned jms. Otsingud. Tsellokontsert Pro et contra (1966) Collage teemal B-A-C-H (1964) 1968 Credo (klaverile, orkestrile ja koorile) Credo in unum Deum. "Oculum pro oculo, dentem pro dente." "Autem ego vobis dico: non esse resistendum injuriae." 1968-1971 vaikus 1971 3. sümfoonia - üleminekuteos Otsingud viisid keskaja muusikani, gregooriuse koraalini Püüdes leida väljendusvahendit vaimse tasakaalu edasiandmiseks (mis oli olemas vanamuusikas), leidis Pärt, et saladus peitub ühehäälsuses (monoodias). (!) Otsingud jätkusid ja aastal 1976 tuli Pärt esile uue omapärase stiiliga tintinnabuli (ld. k. kellukesed) 1976 27. okt. ans. Hortus Musicus (Andres Mustonen) 7 pala pealkirja all "Tintinnabuli"; avatud oopus... Vaikus Õhuline faktuur, pianissimo, palju pause, vaikust
kottpükse ja muud selle sarnast. Tavaliselt kantakse retuuse või spetsiaalseid tantsu pükse. Jalanõuks sobivad sussid ,kuid ka sokid ,millel pole kanda Tehnika Jazz tantsus tantsijaid julgustatakse lisada oma stiili ja iseloomu ning muuta liigutusi lõbusamaks ja endale sobivamaks. Jazzi sammudesse kuuluvad piruettid,jazz pöörded ja mõned ka balletti pöörded, hüpped, Trenni struktuur Hea jazzi tund plahvatab energiast. Muusika stiilid peavad ulatuma hiphopist kuni show muusikani. Rütm peab sind liikuma panama. Tundi tuleb alustada kiire soendusega , venitus harjustega ja balleti positsioonidega. Trenni tuleb lõpetada rahuliku veitusega ,et vältida lihasvalu. Jazz tantsu algatajad Jack Cole kutsutakse jazz tantsu tehnika isaks. Ta arendas liigutusi,mida kasutatakse nüüd muusikalides, filmides,televiisori reklaamides . Tema stiil rõhutas järske suuna muutusi, piakd põlve slaidid ja nurgelisust. Jazz tantsu asutajaks peetakse Gus Giordano, kes oli andekas
Ta sirutas tiivad lahti ja lükkas end maast vabaks gravitatsioon ei suutnud ta tahet endale allutada. Liueldes jäises õhus, keskendus laps vaid helidele, mida kuulis ja nad andsid talle soojust. Ta ei tundnud viisi, kuid voog, mida nad saatsid, läbistas ta väikest süütut süda, pannes ta kiiremini lööma. Tundmatud mälestused ajast, mida ta ei teadnud, kõlasid bassinootide mängus, samas kui kõrghelidest kiirgas värskust. Laps lisas kiirust, et jõuda imelise muusikani enne, kui helid katkevad. Ta sulges silmad ja juhindus oma kõrgarenenud vaistust. Iga noot kütkestas endas terve maailma, maalides värvideis tähti hallikarva taevasse. Hallitiivaline tundis meloodia puudutuse põletust juba kogu kehas, kuid siis aeg katkes. Lõhestav vaikus tabas tuuleiiliga õrna lendurit, lükates ta teelt. Langedes meeletul kiirusel alla, sattus tütarlaps õhupöörisesse, mis teda kohutavalt räsis, kuid ta leidis endas veel viimase jõu, et sealt välja viskuda
6. Nimeta Tormise rahvaviisidel põhinevaid laulutsükleid ! ,,Eesti kalendrilaulud", ,,Unustatud rahvad" 7. Mis aastal ja kus sündis Arvo Pärt? 1935.a Paides 8. Kuidas jaguneb Arvo Pärdi looming? Too mõlema perioodi kohta paar näidet! 1)Teosed enne aastat 1976: kasutab kaasaegsele muusikale iseloomulikke tehnikaid(dodekafoonia,sonoristika, kollaaz), nt ,,Credo", kollaaz teemal B- A-C-H 2) Teosed pärast aastat 1976:otsingud viisid keskaja muusikani, leidis, et saladus peitub ühehäälsuses, tintinnabuli stiil ,,Aliinale", ,,Tabula rasa" 9. Kuidas nimetatakse Arvo Pärdile maailmakuulsuse toonud stiili ja mida see tõlkes tähendab? Tintinnabul- lad.k kellukesed 10.Kuidas jõudis Arvo Pärt oma stiilini? Leidis, et saladus peitub ühehäälsuses. Inspireerus keskaegsest muusikast ja gregooriuse koraalist 11.Kirjelda tintinnabuli stiili, millisena see muusika mõjub ? See sulandab
piirjoonteks ruumis. Talle oli tants keel, millega inimene on sündinud, s.o. tema eksistendi ekstaatiline manifestatsioon ehk näitamine/väljaütlemine. Tema juures on õppinud nt eestlane Elmerice Parts, kes on just loonud palju tantse lastele, kuid praegu neid ei tantsita. 3 tähtsamat asja last kasvatuses : uni, vabadus ja armastus! Günter-Schules oli C.Orff muusikaline nõuandja ja juhendaja. Ühine tõekspidamine : "liikumisest muusikani, muusikast tantsuni." Lähtudes maailma muusikakultuuri arengust, oli C.Orffi üks peamine põhimõte - "alguses oli trumm" ehk rütm alustas kõike. Eesti trummiks on lokupill. C.Orff loob uut tüüp nn. kõlaorkestri (peamiselt löökriistad). Saades eeskuju Kagu-Aasia ja Aafrika pulkadega mängitavatest pillidest, töötas C.Orff välja kogu maailmas populaarsuse võitnud pillid. Need on mitmesugused, peamiselt löökpillide
Tallinna Kristiine Gümnaasium Olav Ehala Uurimistöö Koostja: Erki Reinsalu 10b klass Juhendaja: Kai Rei Tallinn 2008 SISSEJUHATUS.................................................................................................3 1. OLAV EHALA LAPSEPÕLV JA ÕPINGUD 1.1 TEE MUUSIKANI.......................................................................................4 1.2 ÕPINGUD MUUSIKAKOOLIS JA KONSERVATOORIUMIS........5 2. LOOMING 2. OLAV EHALA LOOMING..........................................................................7 3. OLAV EHALA TÄHTSAMAD KOOSTÖÖPARTNERID 3.1 KOOSTÖÖ TEATRIGA.............................................................................9 3.2 KOOSTÖÖ PRIIT PÄRNAGA..........................................................
poliitilise laenguga. Anarhia definitsioon on kõrgema võimu puudumine. Ehk siis riigisüsteemi puudumine. Anarhia juured ulatuvad märgatavalt kaugemasse aega kui punkliikumise omad. Tihti tõmmatakse nende vahele võrdusmärk, aga anarhia on märgatavalt laiapõhjalisem teema. Kõik anarhistid pole sugugi punkarid ja vastupidi. Punk kasutab tihti anarhia sümboleid, justkui viidates, et see elufilosoofia on neile omane. · Kuidas jõudsite punk-muusikani? Me kõik oleme pärit oma lapsepõlvest. Ja lapsepõlv on kõige ilusam aeg. Vaevalt keegi eelöeldule vastu vaidleb. Minu lapsepõlv möödus Virumaal. Täpsemalt Kohtla-Nõmmel. Kohtla kaevanduse töölisasulas. Seda paika võib austusega kutsuda eestluse oaasiks kesk muulaste määratut keskkonda. Mind ristiti oktoobrilapseks ja löödi pioneeriks. Nagu tollele ajale kohane. Ent miski seletamatu vastuhakk oli mulle verre kaasa antud. Esialgu ei osanud
Donaueschingenis (alates1921 ja 50) Darmstadtis (1946). "Varssavi sügis" (alates 1956), mis mõjutas eesti noori heliloojaid. John Cage (1912-92) Pärineb Los Angeles´ist.Tema muusika omab suurt tähtsust eelkõige helikunsti piiride enneolematu laiendamise tõttu. Võttes aluseks Cowelli teose "Uued muusikaressursid"1930 ja Schönbergi dodekafooniatehnika meetodi, arendas ta siit edasi oma lähtekoha:"kõik on muusika". Siit mitmes suunas edasi töötades jõudis Cage "juhuste muusikani".(Selle arengu algimpulsina ei saa jätta arvestamata ülemaailmset majanduskriisi 1929.a., mille tõttu Cage kaotas oma elukoha ja vanemate toetuse.) Juhusemuusikat iseloomustab see, et teoste muusikalised dimensioonid (heli tugevus, kestus, tämber, registrid) on sama avatud nagu kompositsioonide üldine pikkus - nn."kindlaksmääramata muusika". 30-ndate lõpus leiutas Cage ettevalmistatud klaveri, mis tänu keeltele asetatud poltidele, naharibadele jmt. andis klaverile eksootilise kõla
Donaueschingenis (alates1921 ja 50) Darmstadtis (1946). "Varssavi sügis" (alates 1956), mis mõjutas eesti noori heliloojaid. John Cage (1912-92) Pärineb Los Angeles´ist.Tema muusika omab suurt tähtsust eelkõige helikunsti piiride enneolematu laiendamise tõttu. Võttes aluseks Cowelli teose "Uued muusikaressursid"1930 ja Schönbergi dodekafooniatehnika meetodi, arendas ta siit edasi oma lähtekoha:"kõik on muusika". Siit mitmes suunas edasi töötades jõudis Cage "juhuste muusikani".(Selle arengu algimpulsina ei saa jätta arvestamata ülemaailmset majanduskriisi 1929.a., mille tõttu Cage kaotas oma elukoha ja vanemate toetuse.) Juhusemuusikat iseloomustab see, et teoste muusikalised dimensioonid (heli tugevus, kestus, tämber, registrid) on sama avatud nagu kompositsioonide üldine pikkus - nn."kindlaksmääramata muusika". 30-ndate lõpus leiutas Cage ettevalmistatud klaveri, mis tänu keeltele asetatud poltidele, naharibadele jmt. andis klaverile eksootilise kõla
kõlavärvimuusika e. sonorism John Cage (1912-92) Pärineb Los Angeles´ist.Tema muusika omab suurt tähtsust eelkõige helikunsti piiride enneolematu laiendamise tõttu. Võttes aluseks Cowelli teose "Uued muusikaressursid"1930 ja Schönbergi dodekafooniatehnika meetodi, arendas ta siit edasi oma lähtekoha:"kõik on muusika". Siit mitmes suunas edasi töötades jõudis Cage "juhuste muusikani Juhusemuusika euroopalik variant on aleatoorika (juhitud juhuslikkus) - improvisatsioon helilooja poolt etteantud raamides. Kasutati rütmi-, vormi-, kontrapunkti-aleatoorikat. Heliloojad leidsid rohkesti uusi tämbreid: võeti kasutusele uusi pille ja mänguvõtteid. Uute tämbrite otsingud viisid elektronmuusika tekkele 1940-50. Esimene elektronmuusika stuudio rajati 1951.a. Kölnis. 60-ndail algas pööre postmodernismi suunas, kus kasutatakse eri stiilide sümbioose.