• "K.L. ja N. 2004–2007" (2008) • Andres Allan "Öötrükid" (koostaja ning järelsõna autor)" (2009) • "Hangolas/Häälestamine" (2010) • "kunagi" (2015) Looming • Lisaks proosale ja luulele on Sommer avaldanud tõlkeid: 1. Richard Brautigani "Hanguga elavhõbedat pildudes" (2007) 2. Richard Brautigani "Et tuul seda kõike ära ei puhuks" (2010) 3. Matsuo Bashō "Valik haikusid" (2011) •. Ajakirjanduses on Sommeril ilmunud artikleid, esseid, muusikaarvustusi, Tunnustused Lauri Sommer on oma loomingu eest saanud mitmeid tunnustusi: • Gustav Suitsu stipendium (2005) • Loomingu aastapreemia (2001) ja (2007) • Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia (2010, 2012) • Bernard Kangro kirjanduspreemia (2012) • Juhan Liivi luuleauhind (2014) Luuletused • “märg põld ei igatse lund” https://luuleleid.wordpress.com/tag/l auri-sommer/ • http://www.looming.ee/artiklid/luule/
ka Beethoven’i keelpillikvartett. Piletid olid välja müüdud ning saal täiesti täis. Vaatajaiks oled peamiselt eestlased ning menu oli väga suur. Konterdi tulemusel oli hulganisti soovijaid, kes tahtsid ka orkestrisse tulla. Lõpuks pandi kokku püsikoosseis, mis koosnes 35st pillimängijast. Aastatel 1900-1907 oli Aleksander Läte väga tegev helilooja Tartus. Lisaks sümfooniaorkestrile asutas ta ka Tartu mees- ja segakoori.Ta oli ka pedagoog. Õpetas klaverit. Kirjutas ka muusikaarvustusi ajalehes Postimees ning avaldas ka klaverimängu õpiku. Ta andis konterte mitmel pool Eestis tutvustades nii rahva- kui ka välismaa muusikat. Samuti andis ta kontserte kooriga, kus ta esitas ka kuulsate muusikute oratooriumeid ja kantaate. 1904. aastal tuli Tartusse elama Rudolf Tobias, kes ka toetas ja aitas Lätet suurvormide ettekandmisel (Peetsalu 2004: 62- 64). 2 Seda allikat on kasutatud kogu peatüki vältel, kui just ei ole lõigu lõppu muud viidet pandud.
Betinsi oreliklassis ning õpetaja haigestumise järel Peterburi konservatooriumis Louis Homiliuse oreliklassis (1898-1904). Peterburis õppis ta ka teooriat ja kompositsiooni Rimski-Korsakovi, Solovjovi ja Glazunovi juures. Pärast konservatooriumi lõpetamist jäi Mihkel Peterburi ja sai sealse eesti muusikaelu juhiks. Ta juhatas eesti seltside koore, oli Jaani kiriku organist (ta võttis üle Rudolf Tobiase koha), pidas loenguid ja avaldas ka muusikaarvustusi. 1908. aastal korraldas ta Peterburis kontserdi eesti heliloojate sümfoonilisest loomingust (Rudolf Tobias, Artur Kapp, Aleksander Läte, Mihkel Lüdig), mis oli esimene omataoline. Lisaks töötas ta organistina ja pianistina krahv Seremetjevi sümfooniaorkestris ning klaverivabriku "Offenbacher" eksperdina. Samal ajal kui Lüdig Peterburis elas, ei katkestanud ta kontakti oma kodumaaga ning oli Eestiga tihedalt suhtlemas.Ta algatas ja
Palju aitas Mart Saart ka asjaolu, et tänu headele eksamitulemustele vabastati ta esimesel aastal poolest, pärast seda aga kogu õppemaksust. Kolmel suvel 1904, 1907 ja 1910 võttis Saar osa alanud süstemaatilisest rahvaviiside kogumisest. Pärast konservatooriumi lõpetamist asus Saar elama Tartusse. Tundideandmise kõrvalt esines Saar kontsertidel organistina, esitas enda loomingut klaverisolisti või saatjana ning kirjutas muusikaarvustusi. Heliloojana paistis ta silma müstilisuse, saladuslikkuse ja modernistliku helikeelega, tekitades kuulajais vastakaid arvamusi. Samuti kippusid tema kooriteosed olema taidluskollektiividele liiga rasked. Aastail 1909 11 elas Saar vaheldumisi Peterburis ja Tartus, jätkates kompositsiooniõpinguid Anatoli Ljadovi juures. Peterburis puutus Saar kokku Euroopa tuntumate heliloojate teoste nootidega, eelkõige köitsid teda Chopin, Grieg, Debussy ja Skrjabin. Esimese
Ibsen rõhutas oma näidenditega, et ühiskonna ettekirjutatud reeglid ei tohi võtta naiselt õigust täisväärtuslikule elule. Selline skandaalne lõpp-naine jätab perekonna maha- tekitas teravat poleemikat ja pahameelt. ,,Nukumaja" ,,Brand" ,,Peer Gynt" ,,Kummitused" ,,Rahva vaenlane" ,,Metspart" 5. G. B SHAW´ Iiri-inglise kirjanik sündis ja õppis Dublinis. 1876. aastal siirdus ta Londonisse , hakkas kirjutama teatri-ja muusikaarvustusi ning romaane. Kriitikuna sai Shaw varsti tuntuks, ent romaanidel polnud vähimatki edu. Kirjandusliku läbimurdeni jõudis ta alles näidenditega. Tema suureks eeskujuks oli Ibsen, keda ta tunnustas kui situatsiooniteatri loojat ja kelle teoseid ta arvustustes propageeris. Shaw´ peaalaks sai kodanliku ühiskonna sissekasvanud traditsioonilisi tõekspidamisi ja eksikujutlusi pilkav paradoksirikas ning mõtteterav ideedraama. Sageli selgitas ta oma vaateid ka näidendile lisatud eessõnas.
Beethingi juures, seejärel ( õpetaja haigestumise tõttu ) aastail 1898 1904 Peterburi konservatooriumis L. Homiliuse oreliklassis. Samas õppis ta teooriat ja kompositsiooni N. Rimski Korsakovi, N. Solovjovi ja A. Glazunovi juures ning klaverit F, Czerny juures. Pärast konservatooriumi lõpetamist jäi Lüdig Peterburi, kus sai sealse Eesti muusikaelu juhiks: juhatas eesti seltside koore, oli Jaani kiriku organist( võttis üle Tobiase koha ), pidas loenguid ja avaldas ka muusikaarvustusi. 1908 aastal korraldas ta Peterburis kontserdi Eesti heliloojate sümfoonilisest loomingust ( Tobias, Läte, Kapp ja Lüdig ), mis oli esimene omataoline sümfooniakontsert. Lisaks töötas ta organistina ja pianistina krahv A. Seremetevi sümfooniaorkestris ning klaverivabriku " Offenbacher" eksperdina. Peterburi aastail olid tal tihedad kontaktid ka Eestimaaga ning ta algatas ja juhtis siin mitmeid muusikaüritusi: Pärnu laulupäev 1903, uue "Vanemuise" avamine 1906, Tartu
· Ei pööranud erilist tähelepanu kaasaegsele kompositsioonitehnikale, kuid suhtus tolleaegsesse muusikasse sallivalt, hinnates nt Ellerit. Väärtustas ka klassikat(nt · Ta juhatas eesti seltside koore, oli Jaani kiriku organist, pidas loenguid ja avaldas Bach). ka muusikaarvustusi. 1908. a. korraldas ta Peterburis kontserdi eesti heliloojate sümfoonilisest loomingust (Tobias, Kapp, Läte, Lüdig), mis oli esimene · Töötas konservatooriumis II maailmasõjane, 1944. aastal suri ära oma omataoline. kodukohas.
Fabiaanlased esindasid sellist liikumist, kes poodlasid sotsialismi, kuid leidsid, et revolutsioone pole vaja, vaid rahulikult reformide ja ühiskonna tedvustamisega jõuda suurele tasemele. Shaw hakkas teadlikult tegelema kirjandusega Londonis, tal oli eesmärk kirjandusega läbi murda. Kirjutas 5 aastat 5 lehte päevas. Sai valmis 5 romaani, mis ei pälvi suurt tunnustust. Samal ajal hakkab kirjutama ajalehes kriitikat. Kõigepealt muusikaarvustusi Corno di Basetto nime all. Teatrikriitikat krijutab G.B.S. pseudonüümi all. Leiab tunnustust, on terava sulega, ei püüa meeldida ja lipitseda, aus ja leppimatu. Draamaautoritest on tema vaieldamatu lemmik sel ajal Ibsen. Shakespeare on tema arvates jama. Töö tõttu puutub kokku rohkem ja rohkem teatriga ning üks tuttav lavastaja palub Shaw'l midagi kirjutada. Esimene näidend 1892 ,,Lese maja". Teine näidend ,,Missis Warreni elukutse" neid kaht näidendit
Fabiaanlased esindasid sellist liikumist, kes poodlasid sotsialismi, kuid leidsid, et revolutsioone pole vaja, vaid rahulikult reformide ja ühiskonna tedvustamisega jõuda suurele tasemele. Shaw hakkas teadlikult tegelema kirjandusega Londonis, tal oli eesmärk kirjandusega läbi murda. Kirjutas 5 aastat 5 lehte päevas. Sai valmis 5 romaani, mis ei pälvi suurt tunnustust. Samal ajal hakkab kirjutama ajalehes kriitikat. Kõigepealt muusikaarvustusi Corno di Basetto nime all. Teatrikriitikat krijutab G.B.S. pseudonüümi all. Leiab tunnustust, on terava sulega, ei püüa meeldida ja lipitseda, aus ja leppimatu. Draamaautoritest on tema vaieldamatu lemmik sel ajal Ibsen. Shakespeare on tema arvates jama. Töö tõttu puutub kokku rohkem ja rohkem teatriga ning üks tuttav lavastaja palub Shaw'l midagi kirjutada. Esimene näidend 1892 ,,Lese maja". Teine näidend ,,Missis Warreni elukutse" neid kaht
tundevarjundite edasiandmise. Ainukesed Skandinaavia draamakirjanikud, keda võib Ibseniga võrrelda, olid tema kaasmaalane ja eakaaslane Bjørnson ning noorem rootsi näitekirjanik Strindberg. George Bernhard Shaw (1856 1950) Inglise teatri ja realistliku draama uuendajaks sai iiri päritolu näitekirjanik George Bernhard Shaw. Süstemaatilist kooliharidust saamata siirdus ta 1876. aastal Londonisse, kus püüdis edutult romaanikirjanikuna läbi lüüa. Kirjutas ka kunsti- ja muusikaarvustusi, kuid pühendus hiljem peamiselt teatrikriitikale. Shaw polnud teatrihuvilisena rahul tolleaegse inglise kodanliku teatriga, kes tema arvates seisis tegelikust elust väga kaugel, pakkudes publikule vaid tühist ajaviidet. Shaw´le meeldis Ibsen. Oma essees "Ibsenismi olemus" (1891) nõudis ta, et teater peab etendama ühiskonnas olulist rolli. Tema arvates pidi pearõhu asetama kaasaja probleeme käsitlevatele näidenditele.
Kirjanduse Secunda teine arvestus Pilet nr 1: 1) G. B. Shaw elu ja looming, ,,Pygmalion" Inglise teatri ja realistliku draama uuendajaks sai iiri päritolu näitekirjanik George Bernhard Shaw (1856 1950). Süstemaatilist kooliharidust saamata siirdus ta 1876. aastal Londonisse, kus püüdis edutult romaanikirjanikuna läbi lüüa. Kirjutas ka kunsti- ja muusikaarvustusi, kuid pühendus hiljem peamiselt teatrikriitikale. Shaw polnud teatrihuvilisena rahul tolleaegse inglise kodanliku teatriga, kes tema arvates seisis tegelikust elust väga kaugel, pakkudes publikule vaid tühist ajaviidet. Shaw´le meeldis Ibsen. Oma essees "Ibsenismi olemus" (1891) nõudis ta, et teater peab etendama ühiskonnas olulist rolli. Tema arvates pidi pearõhu asetama kaasaja probleeme käsitlevatele näidenditele.
annaabi.ee 
