Maria Ylander Teisel korrusel asunud sõrmuste näitusel oli palju sõrmuseid, mida oleks füüsiliselt pea võimatu kanda. Ma leian, et kui juba disainida sõrmuseid, siis see võiks siiski midagi kantavat olla. See sõrmus meeldib mulle oma armsuse ja terviklikusse pärast. Kuigi sarnast linnukujutist võib poeski odava massi aksesuaarina näha, ei tundu see konkreetne sõrmus ei odav ega kulunud. Mulle meeldib see linnu ümber olev punane element, mis tekitab tunde nagu see
Eesti Arhitektuurimuuseum Eesti Arhitektuurimuuseum asutati 1.jaanuaril 1991.aastal dokumenteerimaks,säilitamaks ja teadvustamaks Eesti arhitektuuri ajalugu ja arengut tänapäeval.Nagu enamik arhitektuurimuuseume maailmas tegeleb Eesti Arhitektuurimuuseum eeskätt 20.sajandi arhitektuuriga.Eesti arhitektuurimuuseum on Rahvusvahelise Arhitektuurimuuseumide Konföderatsiooni ICAM liige. Muuseum alustas tegevust ajutistes ruumides Tallinna vanalinnas Kooli 7,kogud asusid keskaegses Loewenschede tornis.1996. aastal kolis muuseum Rotermanni soolalattu.Hoone avati publikule 7.juunil 1996. Eesti Arhitektuurimuuseumi põhiülesanne on Eesti arhitektuuriga seotud materjalide kogumine, säilitamine, uurimine, vahendamine ning eksponeerimine hariduslikel, teaduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel
Kuidas seda iseloomustaksid? V: Mööbel oli meeletult erinev, oli vanemat mööblit, oli ka tänapäevast. Mööbel oli peamiselt puidust. Toolid olid väga erinevad-pehmed, seljatoega kui ka ilma, mustritega, kujunditega, värvilised. Tooksin välja nagi ,,Uluk", jalgrattasarnane nagi, väga väga omapärane. Mööblitest olid veel lauad, kapid, kohvrid. Nimeta ehtekunstnikke. Milliseid ehteid (kelle?) sulle enim meeldivad? V: Maire Morgen- Hääl(1939) rinnanõel ja sõrmus kuulidega. Anu Ivask- kaelaketid- ,,Kuningas ja kuninganna" Aino Kapsta- Krae Õie Kütt Edda Kiugu Kõige rohkem meeldib mulle Aino Kapsta töö Krae, see on nii suur ja ilus rõngpõimega kaelakett. Samuti meeldib Maire rinnanõel ja sõrmus kuulidega. Leia Adamson-Ericu töid keraamika ja portselani hulgast. V: Adamson-Eric - kann, ,,Koopaelaniku serviis", kandlekast kandlega. Millega tegeles Eino Mäelt? Mis on teemantgraveering? säralõige?
kunstimuuseum. TKM loodi 1940. aastal kunstiühingu Pallas liikmete eestvedamisel, algse kogu moodustasid pallaslaste kingitud teosed. 2. mail 1946 avati muuseumina elumaja aadressil Vallikraavi tänav 14, mis koos ümber- ja juurdeehitustega jäi TKMi peamiseks näitusepinnaks 1990. aastateni. 2015. aasta seisuga asuvad selles hoones muuseumi kunstikogud, raamatukogu ja administratiivruumid. Alates 1988. aastast toimuvad näitused nn viltuses majas ehk Barclay de Tolly majas aadressil Raekoja plats 18, alguses nimetati seda Kivisilla galeriiks. 2014. aasta lõpus koosnes TKMi põhikogu 44 650 säilikust. Olulise osa moodustab kunstikool Pallase pärand ja 20. sajandi Tartu kunstnike looming. Viimastel aastatel on kiirelt kasvanud 1999. aastal loodud kaasaegse kunsti kogu. 2014. aastal paigaldati Raekoja platsi äärde näitusemaja ette Eesti kunstniku Mare Mikof
1980 Eesti NSV Riiklikus 2000 Hansapanga kunstigaleriis Kunstimuuseumis 2001 Kultuurikeskus, Valga 1985 Tallinna Kunstihoones 2001 Linnagalerii, Pärnu 1990 Tallinna Kunstihoones 2004 Ammende Villa, Pärnu 1995 Tartu Kunstimuuseumis 2005 Evald Okase Muuseum, Haapsalu 1998 Raatuse galerii, Tallinn 2005 Evald Okase maalid Kunstihoone, 2000 Tallinna Kunstihoone galeriis Tallinn Akt. 1965 Naine kübaraga. 2002 Kaluritüdrukud. 1974 ÜHISNÄITUSED JA PROJEKTID 1968 Üleliiduline rändnäitus koos G.S. 1944 alates on osalenud Eesti Handzjani ja V.E. Tsigaliga aastanäitustel 1968 Joonistuste näitus kunstisalongis 1946 grupinäitus "Eesti kunstnikud 1971 grupinäitus kunstisalongis
Saj II poolest kuni tänapäevani. 2. Kadrioru Loss Väliskunsti muuseum 2.1. Endises lossi köögimajas asub Johannes Mikkeli erakogu tutvustav muuseum. 3. Niguliste Muuseum-Kontsertsaal Endine Niguliste kirik; Vana kunst ja vana hõbe. 4. Adamson-Ericu Muuseum - Eesti ühe mitmekülgsema kunstniku Adamson-Ericu (1902 1968) kujutav kunst ja tarbekunst. 9) Eestis olevaid kunstimuuseume: 1.Tartu Kunstimuuseum 2.Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum 3. Eesti Arhitektuurimuuseum 4. Ants Laikmaa Majamuuseum Taeblas 5. Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum Paldiskis 6. Tartu Ülikooli Kunstimuuseum 7. Uue Kunsti Muuseum Pärnus 8. Eesti Rahva Muuseum 10) Näiteid maalikunstist: 1. Salvador Dali ,,Mälu Püsivus" õli, lõuend, Moodsa Kunsti Muuseum, New York. 2. Ivan Aivazovski ,,Üheksas Laine" õli, lõuend, Ermitaaz, Venemaa.
ja rahva sangarlik võitlus oma kodumaa vabaduse ning sõltumatuse eest on leidnud ereda kajastuse kunstniku tolleaegsetes töödes. Karme rindeid, lahingupaiku purustatud hoonete ja puudega, rivist väljalöödud vaenlase tanke ja veokeid ning palju muus on E. Okas kujutanud arvukail rindejoonistustel. Selle perioodi loomingust väärivad esiletõstmist tema ,,Rindejoonistuste sarjad". Tähelepanu äratavad selles perioodis ka kunstniku paljud portreed Nõukogude Armee võitlejatest ja tagala eesrindlikest töötajatest. Portreeritavate näojooned peegeldavad tahtekindlust otsustavust ja mehisust. Evald Okas kuulus 1942 Jaroslavlis asunud eesti kunstnike kollektiivi. Esimese Maailmasõja teemade kõrvalt jäädvustas Okas oma teostes ka sündmusi eesti rahva vabadusvõitluse kaugemast ajaloost. Haaravalt ja dünaamiliselt on Okas käsitlenud oma loomingus Jüriöö teemat ning on seda ajalooliselt tähtsat epohhi eesti rahva
Hoone renoveeriti 1983. aastal loodud kunstnik Adamson-Ericu muuseumi tarvis peale tema lese suurejoonelist, ligikaudu tuhande erinevas zanris kunstiteose kinkimist Eesti Kunstimuuseumile. Kunstnikul ei olnud eluajal majaga mingit seost, seetõttu ei leia elulooline osa muuseumis laiemat kajastamist. Püsiekspositsioon teise korruse näitustesaalides annab ülevaate kunstniku rikkalikust loomingust. Esimesel korrusel ja keldriruumides, samuti suviti romantilises siseõues toimuvad vahetatavad näitused. Adamson-Eric (1902-1968) oli silmapaistev kultuuritegelane ja loominguline isiksus eesti kunstis. Eelkõige pühendus ta maalimisele, aga tegeles ka peaaegu kõigi tarbekunstiharudega. Adamson-Ericu isikupärast maali-ja tarbekunstiloomingut iseloomustab elegants, peen värvivalik ja kohati vaimukus. Maalijana kujunes ta välja Pariisi vabaakadeemiates, ent samas oli ta sügavalt seotud koduse põhjamaise keskkonnaga ja eesti rahvusliku kunstitraditsiooniga. Adamson-Ericu loodud
RUUMIKUJUNDUS JA LILLESEADE Anna Popova HT13-KE EESTI TARBEKUNSTI- JA DISAINIMUUSEUM asub Tallinna vanalinnas AVAS UKSED 1980. aastal, mis on valminud barokses aidas. Muuseumi kogule pandi alus 1919. aastal koos Eesti Kunstimuuseumi rajamisega. Eesti kaasaegse tarbekunsti kõrval on esindatud ka tootekujunduse ning unikaaldisaini näidised. Muuseumil on tekstiili-, keraamika-, portselani-, naha-, klaasi-, ehte-, metalli-, mööbli- ja disainikollektsioon, kokku ligi 15000 museaali; lisaks mahukas foto-, negatiivi- ja slaidikogu, erialane raamatukogu ning arhiiv. Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kollektsioon on kõige väärtuslikum ja ülevaatlikum eesti professionaalse tarbekunsti ja disaini kogu üldse. NAHAKUNST ETDM-i nahakogusse kuulub üle 90 professionaalse kunstniku ja töökoja ligi 1700 tööd. Eesti nahkehistöö on väga mitmepalgeline. Kunstnikud on valmistanud köiteid, albumeid, laekaid, auaadressikaasi, dekoratiivseid vorme, nahkvaipu
Hoone renoveeriti 1983. aastal loodud kunstnik Adamson-Ericu muuseumi tarvis peale tema lese suurejoonelist, ligikaudu tuhande erinevas zanris kunstiteose kinkimist Eesti Kunstimuuseumile. Kunstnikul ei olnud eluajal majaga mingit seost, seetõttu ei leia elulooline osa muuseumis laiemat kajastamist. Püsiekspositsioon teise korruse näitustesaalides annab ülevaate kunstniku rikkalikust loomingust. Esimesel korrusel ja keldriruumides, samuti suviti romantilises siseõues toimuvad vahetatavad näitused. Adamson-Eric (1902-1968) oli silmapaistev kultuuritegelane ja loominguline isiksus eesti kunstis. Eelkõige pühendus ta maalimisele, aga tegeles ka peaaegu kõigi tarbekunstiharudega. Adamson- Ericu isikupärast maali-ja tarbekunstiloomingut iseloomustab elegants, peen värvivalik ja kohati vaimukus. Maalijana kujunes ta välja Pariisi vabaakadeemiates, ent samas oli ta sügavalt seotud koduse põhjamaise keskkonnaga ja eesti rahvusliku kunstitraditsiooniga. Adamson-Ericu loodud
PEETER ALLIK MA NÄGIN SEDA. ERASTAMISDOKUMENTIDE PÕLETAMINE II õli lõuendil, 210 x 120 cm, 2004, erakogu Sisukord · Elulugu.......................................................lk 3 · Näitused.....................................................lk 4 · Iseloomulik................................................lk 5 · Preemiad....................................................lk 6 · Isikunäitused.............................................lk 7 · Valitud krupinäitusi.................................lk 8 · Rahvusvahelised kunstilaadad................lk 10 · Kasutatud kirjandus.................................lk 11 Elulugu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
