Kas neandertaallased elavad siiani? -pakutakse välja, et nad võivad olla lumeinimesed -äkki ristusid neandertaalid ja kromanjoonlased? 36: ajakiri ilmus 11.jaan 1988; geneetikute teooria kaasaegse inimese kujunemise loost; Arvati, et kaasaegsel inimesel oli ühine ema, kes elas Aafrikas 2000a tagasi. 38: Svante Pääbo Eesti soost kuulsaim teadlane-ema eestlane, isa rootslane; tegeleb geneetikaga; 1985-DNA kätte saamine Egiptuse muumiast, mis oli 2000+ aastat vana. Hakkas tegelema neand luudega, mida hakati võrdlema. 2007 kuulutati ta maailma 100 kõige mõjukama teadlase hulka. 39: Pääbo leidis geneetilisi sarnasusi (1,4%) neandertaali ja kromanjooni naiste vahel. Juba neandertaallased värvisid end - leiti merekarpe asulatest; sisepinnal jäljed erin pigmentidest- tegemist tõenäolise jumestusainega (kollane, punane, must). Homo floresiensis > avastati Jaava saarest u 300m idapoolt, Flore saarelt-tööriistad,
Sipelgate hulgas teatakse 17 inimjärgivat liiki, kelledest tuntuim vaaraosipelgas. Tema ürgkodumaaks peab enamik autoreid Indiat või Sunda saari, aga seda on võimatu täpselt öelda, sest ajal, mil vaaraosipelgat jälgima hakati, oli ta juba troopikas ja subtroopikas laialt levinud. Liigi esmakirjeldus pärineb loodusuurijalt K. Linnelt. Väidetakse, nagu oleks Linne kirjeldatud sipelgaisendid leitud muuseumisse toodud vaarao muumiast; liigi pesitsustavasid arvestades pole see ka päris võimatu. Euroopast leiti vaaraosipelgas esmakordselt 1828.a. Inglismaal kaminakivide vahel pesitsemas. Vähem kui 150 aastaga on vaaraosipelgas, tänu inimese tahtmatule kaasabile, jõudnud kõigile mandritele ja vallutab üha uusi alasid. Troopikas elab vaaraosipelgas peamiselt vabas looduses, pesitsedes mullas, kivide all, teiste sipelgate ja termiitide pesades, kuid tungib ka inimelamutesse
Püramiidi ehitamisel kasutati väikesi lubjakivitükke, mis ühendati savimördiga. Pindmine, peenest valgest lubjakivist kiht on säilinud ainult allosas. Ehitise juurde kuulusid ka tähelepanuväärsed kujud, mis ilmselt pidid kujutama Egiptuse vaenlasi, alistatuna, käed selja taha seotud. Põhiplaan sarnaneb Teti püramiidiga: koridor viib eeskotta, kust pääseb hauakambrisse ja lisaruumi kolme niiga. Hauakambrist leiti sarkofaag, roosast graniidist kanoopiline kirst kolme anumaga, osa muumiast, punakast puust vasaku jala sandaal, tükk linast riiet ja väike ränikivist nuga. Püramiiditekstid kui kujunduselement olid selleks ajaks juba suhteliselt fikseeritud, neid leidus mitte ainult hauakambris, vaid ka koridoris. Sissepääs oli jällegi sulgetud kolme suure roosast graniidist plokiga, nagu ka Unase ja Teti püramiidides. Hauakambri ja eesruumi laed on kaunistatud astronoomilise motiiviga - valged tähed mustal taustal.
Arvatakse, et Denisova inimene eemaldus tänapäeva inimese eellasest u. milj. a. eest. Denisova inimene on tänapäeva inimesele kaugem sugulane kui neandertallane. 1988 arvestati molekulaarbioloogide poolt mitokondriaalse DNA uurimise abil (naisliini pidi) välja, et kõigi tänapäeva inimeste esiema elas Aafrikas ca 200k a. tagasi. Svante Pääbo - Eesti juurtega Rootsi teadlane. Leidis, et tänapäeva Euroopa eelkäijatel oli kokkupuude neandertallastega. 1985 ekstraheeris Egiptuse muumiast DNA. 2007. aastal valiti Pääbo 100 kõige mõjukama teadlase hulka. Aurignac'i kultuur Kromanjoonlased - peetakse Euroopa varjasteks modernseteks inimesteks (Homo sapiens sapiens, enantropoloogiliselt välja kujunenud tänapäeva inime). 1868. aastal avastas Louis Lartet Cro-Magnoni koopa. Vanimad kromanjoonlaste jäänused on pärit u. 43k a. e.m.a. Kromanjoonlased olid pikad (keskmine pikkus 187cm), muskulaarsed, sirge laubaga ning suure koljumahuga.
,,Vanaaeg" I osa. Avita, 2003 Ajaloo õpik 6. klassile] Suurte püramiidide kõrval oli ka hulgaliselt väiksemaid. Iga suurema püramiidi juurde kuulusid ka templid. Üks tempel rajati alati vahetult Niiluse äärd ja teine jõest pisut eemale, püramiidi külje alla. Templeid ühendas pikk koridor, mida mööda viidi vaarao surnukeha pidulikus matuserongkäigus jõe äärest matusepaika. [Kõiv, Mait ,,Vanaaeg" I osa. Avita, 2003 Ajaloo õpik 6. klassile] Müüt esimesest muumiast. Re saatis Osirise ja Isise Egiptusesse, et nad õpetaksid inimestele headust. Osirise tappis tema õel vend Seth, kes puistas Osirise keha neliteist tükki üle maa. Isis korjas mehe tükid kokku ja sidus need võlujõuga riideribade abil üheks, tehes niimoodi esimese muumia. Isis muutus linnuks, mähkis tiivad ümber Osirise ja andis talle elu. [Dr. Hart, George ,,Vana-Egiptus" Varrak, 1997] Vaarao võim nõrgeneb Sõjaretkedelt tõid vaaraod kaasa rohkesti saaki
Jah, tles Carter, imepraseid asju. Seda, mida nitas siin vilkuv knlaleek, polnud kski inimsilm ninud enam kolm tuhat kolmsada aastat. See oli kauneim, hinnalisim, mida arheoloogid iial olid maapuest pevavalgele toonud. Seal seisis lootoseiekujuline lbipaistev alabasterkarikas, sellest vasakul mitu kulla ja klaasintarsiaga kaunistatud mberpaisatud vankrit. Nende taga prani silmi vaatav kuningakuju, kullast voodid, mustad kirstud, kuldne troon. Kuid polnud jlgegi sargast vi muumiast. See oli alles ammendamatute aaretega tidetud labrindi eeskamber. Carter ja Carnarvon olid ksmeelselt veendunud: see oli maailma ajaloo sensatsioonilisim leid. Nad tlesid selle vlja, ilma et oleksid teadnud, mis neid haua lejnud kambrites veel ees ootab. Sissekik suleti taas. Vastutustundliku teadlasena valmistas Carter hauakambri avamist ette pisimate ksikasjadeni. Tema esimeste meetmete hulka kuulus Kairost raudvarbadest vreukse tellimine. Seni valvas Callender oma meeskonnaga
Meeste keskmine pikkus on 187 cm, püstine ja sirhe keha, europiidne kolju ja püstine laup. Euroopa esimesed, tõelised inimesed. Kromanjoonlased Euroopas 40 000 aastat tagasi, elasid 10 000 aastat neandertaallastega kõrvuti. Kromanjoonlaste tööriistade arv 3-4 korda suurem kui neandertaallastel. Tegid pisiskulptuure. · Svane Pääbo kontidest dna ahelate otsimisega kuulakas, tal õnnestus 1985 aastal leida dna ühest egiptuse muumiast, mis oli 2400 aastat vana. 1996 leidis dna-d neandertaallase õlavarreluust, mis oli vähemalt 30 000 aastat vana. 1996 tegi kindlaks, et neandertaallane on teine haru ja tal pole rolli inimese väljakujunemises. 2006 avastas, et Homo Sapiensi mehed käisid neandertaallannade juures suhteid loomas aga sealt ei arenenud midagi edasi. 2006 peeti Pääbot kümne kõige tähtsama teadlase hulka ja saja sajandi kõige tähtsaima teadlase hulka.
Kreeklased on edasi teinud ka seinamaali. Maalikunsti hinnati sellevõrra kõrgemalt, et naabermaadel sellist kunsti polnud. Klassikalise ajastu tahvelmaalid on kõik hävinud. osaliselt säilinud mosaiikidena koopiatena. On teada vaid üksikute meistrite nimed, kuid neil looming praktiliselt puudub. Egeuse ajastu seinamaalidest on säilunud üksikuid näiteid. Tahvelmaale antiikajast on säilinud, neid on leitud egiptusest muumiate juurest, mis kujutasid endast portreed muumiast. (~3 saj pKr) Faijun. Reeglina kujutavad muumiaportreed noori inimesi, ilmselt on mingilmääral tegemist idealiseerimisega. kunstnikud ei tohtinud klassikalisel ajastul kujutada ei surma ega kannatust. Mimesise printsiip. klassikalise ajastu maalikunstnikest on kreeklased hinnanud kõige kõrgemalt kahte. kuigi loomingut pole säilunud. 5. saj eKr Apollodoros Ateenast - ta võttis kasutusele varju ja valgusega modelleerimise, ta
Esimeste leitud kromanjoonlaste ajumaht oli suur 1600-1900cm3. Neandertaallaste juurest leiti 3-4 erinevat tööriista, kromanjoonlaste juurest 10. Neandertaallased surid Euroopas välja üsna pea pärast kromanjoonlaste tulekut. Arvatakse, et homo sapiens kujunes välja Põhja-Aafrikas ja rändas sealt välja. Euroopas olid nad 40k aastat tagasi, Ameerikas 15-35k aastat tagasi. Geneetikaga tegeleval Svante Pääbol õnnestus 1985 aastal 2400 aastasest egiptuse muumiast DNA kätte saada. Eurooplaste geenides olevat teatud marker, mis on iseloomulik neandertaallastele. Kaasaegse inimese genoomis pärineb 1-4% neandertaallaselt. Juba neandertaalnaised värvisid ennast. Kollane, punane ja must muutusid väga ahvatlevaks. 2003 avastati Florese saarelt (Jaava saar) homo floresiensise skelette ja tööriistu. Nad olid väga väikest kasvu, keskmine pikkus oli 1m. Ka kolju oli neil palju väiksem kui teistel. Vanimad luud on 800k aastat vanad, noorimad 12k
On välja pakutud, et tänapäeva inimesel on Aafrikas esiema, kes elas Aafrikas u 200 000 a tagasi. Aafrikast on leitud homo sapiensi luustikke, umbes 100 000 aasta taguseid. Esimene homo sapiens kujunes välja Aafrikas ja läks sealt siis rändele, ta liikus ka Kagu - Aasiasse juba 100 000 a tagasi. Euroopasse jõudis homo sapiens umbes 40 000 a tagasi. Svante Pääbo oli üks maailma tunnustatumaid teadlasi, tegeleb geneetikaga. 1985. aastal õnnestus tal DNA kätte saada Egiptuse muumiast vanusega 2400 a. Siis hakkas tegelema neaandertaallaste luudega, õnnestus samuti sealt DNA-d saada. 2007. a kuulutati ta maailma 100 mõjukama teadlase hulka. Ta leidi, et eurooplaste geenides on neandertaallastele iseloomulikke jooni. Leidis, et on olnud suhteid kreooni meeste ja neandertaallaste naiste vahel. Kaasaaegse inimese kujunemise lugu on viimaste aastate jooksul keerulisemaks muutunud, sest kaasaaegse inimesega kõrvuti on teised liigid maailm eri paigus
annaabi.ee 
