ÕPPETEGEVUSE KONSPEKT MUUKEELSETELE LASTELE Koostas: TEEMA: JÄNES VANUS: 5-6 aastased EESMÄRGID: Laps hääldab järele kuuldud sõnu. Laps kuulab eestikeelset jutustamist ja ettelugemist. Laps tunneb pildilt ära õpitud sõna. Laps kordab järgi õpitud luuletust. VAHENDID: Pildid, mängujänesed, käpiknukk (jänes), köis. TEGEVUSE KÄIK: Räägin lastele, et Eestimaa metsades elab kahte liiki jäneseid, halljänes ja valgejänes. Näitan lastele mängujäneseid ja nimetan värve, üks jänes on halli värvi, teine valget värvi. Palun lastel korrata värvide nimetusi. Vaatleme jäneseid ka piltidelt. Jänesel on pikad kõrvad ja väike sabatutt. Näitan lastele pildilt valgejänest ja selgitan, et tema tunneb ära mustade kõrvatippude järgi. Jänesed elavad metsaservadel ja põldudel, näitan ka pilte. Jänesed magavad maasse kraa...
keeles, alguses kasutab õpetaja zeste, ühiseid tegevusi, näidiseid jne selleks, et lapsed said aluse, mida pärast nad kasutavad keele õppimiseks. Algklassides kõik tunnid on eesti keeles, v. a. vene keele tunnid, mis algavad ainult teises klassis. Pärast algkooli suureneb emakeele osakaal aastast aastani, see osakaal võib muutuda, aga 6. klassis on juba 50 protsendi vene keeles ja 50 protsendi eesti keeles. Kooli eesmärk on säilitada muukeelsetele õpilaste identiteedi ja arendada, toetada eesti keelt ning teha seda mitmekülgselt kõik on seotud keele omandamisega, nii õppeainete sisu, suhltemine õpetajaga ja raamatukogu, kus on raamatud eesti ja vene keeles, kui ka huvialaringid, ekskursioonid ning õppereisid, mis on ka eesti keeles või on seotud sellega. Esmärgiks on ka näidata lastele eesti kultuuri, mõistmist ning näidata, kuidas paremini koostööd teha.
teised õppe- kasvatusprobleemid. Positiivne on ka see, et ministeerium on hakanud selliste probleemidega ka tegelema. M. Soll on toonud välja viis olulisemat valdkonda rahvusvähemuste integratsiooni alal: 1. eesti keele kui teise keele õpetajate ja eesti keeles õpetavate aineõpetajate süsteemse koolituskava väljatöötamine, 2. eestikeelsele gümnaasiumiõppele ülemineku strateegia täpsustamine, 3. keelekogukondade vaheliste kontaktide tihendamine, 4. muukeelsetele lasteaedadele õpetajate koolitamine 5. eesti keele kui teise keele lõpu- ja riigieksamite tulemuste analüüs reaalse suhtlemispädevuse seiskohast. (Soll, 2002) Need viis punkti on kõik väga olulised, aga et õpetaja tunneks end klassi ees turvaliselt ja oskaks ainet viia teisest kultuurist pärit õpilasteni, tuleks eelkõige tähelepanu pöörata õpetajakoolitusele. Praegu on võimalik selleteemalisi kursusi läbida valikainetena Tallinna
Mõtlemiskeeles läheneb laps täiskasvanu tasemele alles 15-16 aastaselt. Samasugune areng toimub ka teise keele puhul (Rannut 2003: 73). Kakskeelsete laste põhilised raskused eesti koolis on õpetajate hinnangul motivatsiooni ebaselgus, arusaamisraskused, vajaliku sõnavara puudumine ja kartus rääkides vigu teha. Teises keeles õppivate laste põhilised arusaamis- ja toimetulekuraskused: 1. Õpilane ei oska reageerida. Paljud eesti koolide õpetajad on kurtnud, et muukeelsetele õpilastel, eriti siis, kui nad ei ole käinud eesti lasteaias, on suuri arusaamis- ja toimetulekuraskusi, sest nad loodavad ainult tõlkele ega püüagi öeldu tähendust aimata konteksti abil. 2. Õpilane jääb teadmisteta. Teises keeles õppiv laps ei saa kõigist aru, probleem tekib aga siis, kui õpilane seeläbi jääb teadmisteta. Õpetajat aitavad arusaamist soodustavad õpi- ja retseptiivsete oskuste arendamise
uut töökohta ja Eestis 10 aastaga 100 000 töökohta. · Seisame Euroopa Liidu tööhõive alaste programmide rahastamise suurendamise eest. · Hõlbustame tööotsija pääsu tööturule, ajakohastame ja tugevdame tööturuasutusi. · Pakume töötutele ja ümberõpet soovivatele töötajatele koolitusi ning praktilist väljaõpet. · Pöörame erilist tähelepanu tööturule tulekul ebasoodsas olukorras olejatele: esmakordselt tööturule tulijatele, puuetega inimestele ja muukeelsetele. · Toetame tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi rakendamist. · Tagame Eesti tervishoiusüsteemi rahastamise euroopalikul tasemel, mis lühendab ravijärjekordi eriarstiabis. · Toetame patsientide õigust saada kogu Euroopa Liidu ulatuses arstiabi, mille hüvitab elukohariigi kindlustus. · Tõhustame Euroopa Liidu rahade kasutamist sotsiaalpoliitika probleemide lahendamisel./4/ 4 Majandus- ja rahanduspoliitika
partneritega suhtlemisel.Kuna palju infot on ainult eesti keelne, siis ei ole immigrantidel aimu erinevatest toetustest ja koolitustest (Asko Miettinen, 2006). Kindlasti oleks võõramaalastel lihtsam oma ettevõttega alustada, kui ta teaks kõiki võimalus, kuidas saada toetusi ja koolitusi. Ka läbi koolituste on võimalik paremini integreeruda nind leida partnereid. Aga kuna enamus koolitusi on eesti keelsed, siis tekib paratamatult probleem. Selles osas peaks riik kindlasti pakkuma ka muukeelsetele inimestele ettevõtlusega seotud koolitusi ja muutma info mitmekeelseks. Minu teada ei ole Eesti immigranttettevõtlusega seoses teinud mingeid erisusi ega loonud uusi toetusmehhanisme, mis sellel kaasa aitaks kuig paljud riigid seda teinud on. Mitmes riigis on immigrantide ja vähemusrahvuste ettevõtlustegevuse toetuseks rakendatud spetsiaalseid tugimeetmeid (Asko Miettinen, 2006). Läbi erinevate tugimeetmete
167 EKS keeletoimkonna koosolekut. 1925-37 ,,Eesti õigekeelsuse sõnaraamat" 4 osa, 1720 lk, neist 1400 Veski koostatud, viimane osa Elmar Muuk. 1933 ,,Väike õigekeelsuse sõnaraamat" Toimetaja Muuk. EKS keeletoimkonna soovitused Veski moodustas kümneid tuhandeid termineid, paarsada üldkeele sõna. Murdesõnu (kodumurre: idamurre, nt käpik), Wiedemanni tüvesid. Tuletised, liitsõnad. Võttis kasutusele ebaproduktiivseid liiteid. Õpetas eesti keele struktuuri, eesti keelt muukeelsetele, kirjandust jne. Tegelik eesti kirjakeel. Juhatas ka KKI sõnaraamatute ja õigekeelsuse sektorit. 11. Johannes Aavik ja keeleuuendus. 1912-1924 keeleuuenduse kõrgperiood. 1913 ,,Keele kaunima kõlavuse poole" (artikkel Eesti Kirjanduses). "Enne riist, siis teos; enne keel, siis kirjandus." 1924 ,,Keeleuuenduse äärmised võimalused" (kirjutatud 1914-1918). "Keeleuuenduse kurv tuleb lõpmattuseni tõmmata." Keel kui tööriist, masin: väljendab mõtteid, mõjub esteetiliselt
Johannes Voldemar Veski ja keelekorraldus suund. 1873-1969 Eestikeelse terminoloogia arendamine, kirjakeele korraldamine Ajakirjade Eesti Kirjandus ja Eesti Keel toimetaja TÜ eesti keele lektor, professor; akadeemik Õppis TÜs loodusteadusi, kuulas Hermanni loenguid, saatis Hurdale Wiedemanni sõnaraamatust puuduvaid sõnu. Töötas mitmes ajalehes toimetajana. Nõuded kirjakeelele: rahvapärasus, loogiline selgus, arusaadavus. Tartu Ülikoolis õpetas eesti keele struktuuri, eesti keelt muukeelsetele, kirjandust jne. Kursus "Tegelik eesti kirjakeel" 1938 (65 a.) pensionile, 1944 kutsuti ülikooli tagasi, oli eesti keele kateedri juhataja kuni 1956. Juhatas ka Keele ja Kirjanduse Instituudi sõnaraamatute ja õigekeelsuse sektorit. 1913 ,,Eesti kirjakeele edasiarendamise teedest" Keel kui elusolend: tärkab, areneb, kasvab, varistab jääke maha, suureneb, tiheneb. Rändab, kuni teda vajatakse 1) Sõnavara rikastamine. 2) Keele arendamise alused keeles endas
· 1919 TÜ eesti keele lektoriks. Terminikomisjonid, palju sõnu, mis on üldkeeles kasutusel nt haigla, ravila, nakkama, kivim, elamu, pinnas, puit, väljak, sõltuma, liiklema, loendama, ühik. · Moodustas kümneid tuhandeid termineid, paarsada üldkeele sõna. Murdesõnu, W tüvesid. Tuletised, liitsõnad. · Võttis kasutusele ebaproduktiivseid liiteid, nt mu. · Õpetas eesti keele struktuuri, eesti keelt muukeelsetele, kirjandust jne. Tegelik eesti kirjakeel · 1938 (65.a) pensionile, 1944 kutsuti ülikooli tagasi, oli eesti keele kateedri juhataja kuni 1965. · Juhatas ka KKI sõnaraamatute ja õigekeelsuse sektorit 10. Johannes Aavik (1880-1973) ja keeleuuendus. · Õppis Helsingi ülikoolis romaani ja soome filoloogiat · Keeleteaduslikud artiklid Noor-Eesti elbumites, Eesti Kirjanduses · 1912-1924 keeleuuenduse kõrgperiood
isikutega tööalaselt, valdama eesti keelt. Keeleametil on õigus seda kontrollida ja nõuda asutustelt-ettevõtetelt, et nende töötajad oskaksid riigikeelt. On väga oluline, et eesti keel oleks 100% riigikeelena tunnustatud, mitte ainult seaduses, vaid ka tegelikkuses. Eesti rahva ja riigi tervise seisukohalt on väga tähtis, et meil poleks vaheseina eesti- ja venekeelse ühiskonna vahel. Tuleb leida hoovad ja võimalused, mille abil teadvustada muukeelsetele inimestele, kui tähtis on Eestis elades tunda eesti keelt ja kultuuri. ( Saaremägi 1996) Keel moodustab olulise osa kultuurist ja identiteedist. Hetkel tundub Eestis olevat veel selline olukord, kus vene vähemusele on kohustuslik õppida eesti keelt, kuid eesti keele kõnelejaid vene keelt õppima ei õhutata. Integratsiooni osas me peame looma keskkondi, mis soodustaks eesti keele omandamist ning ka vastupidi. (Martin, 2003)
võib tajuda teatavat vaenulikkust nimekorraldajate taotluste vastu. Ent konstruktiivse koostöö sisseseadmine on hädavajalik. Eesti keel on riigikeel, eesti keel ja kultuur põhiseadusliku kaitse all. Nimekorraldus peab seetõttu silmas ka eestikeelsete nimede kui Eesti identiteedi kandja kaitsmise ja toetamise vajadust. Nimedele esitatakse teatavaid keelsusnõudeid. On selge, et isikunimede puhul saab eestikeelsuse kaitse käia eeskätt eesti rahvusest kodanike kohta, muukeelsetele peab säilima õigus kasutada oma rahvusele sobivaid nimesid. Perekonnanimede valdava eestikeelsuse tagab traditsioon ja see, et perekonnanime asjatut muutmist ei tuleks soosida. Eesnimevalik on eestlastel läbi aegade olnud suhteliselt vaba ja kohustuslikuks ei suudetud eestipärasust teha isegi nimede eestistamise kõrgajal, 1930. aastatel. Eestipäraseid nimesid ja äärmustest hoidumist saaks ja tuleks aga siiski propageerida. Kohanimede puhul on nimede eestikeelsuse
annaabi.ee 
