Eduard Vilde Eduard Vilde sündis 4. märtsil 1865 Pudivere mõisas. Eduard Vilde oli meie suurim kriitilise realismi perioodi kirjanik. Oma lapsepõlve veetis ta Muugal, kus tema isa oli mõisa aidamees. Arvatakse, et Muugas kogetud lapsepõlv inspireeris Vildet kasutama mitmeid tegelasi ja sündmusi oma hilisemas loomingus. Hiljem Vildede perekond lahkus Muugalt, et lapsed saaksid hea hariduse ning 1878. aastal asus Eduard õppima Tallinnas Saksa kreisikooli, kus ta õppis kuni 1882. aastani. Eduard Vildet paelusid juba kooliajal rohkem humanitaarained, ta vaimustus kirjandusest ja teatrist
toonud. Sealsete inimestega suhtlebki ta ainult Opossumis. Väljaspool Opossumit kohtub ta raamatu tegevuse jooksul vaid Eve ja Markuse ning Vooremäega, kellega koos arutatakse elu keerdkäikudest ning sellest, kuidas elu liiga kiirelt käest kaob. 5. Ülevaade olulisematest kõrvaltegelastest Olulisemateks kõrvaltegelasteks olid peategelaste perekonnad: naised, emad, lapsed ja naabrid. Reinul oli naine Anu, kes oli ajalooõpetaja ja kellega koos sai lugeja käia ka Muugal sõbrannal külas. Anul ja Reinul oli ka tütar Sandra, kes käis alles lasteaias ja külastas ka vahel koos isaga Opossumis pannkooke söömas. Lisaks perele oli tähtsaks kõrvaltegelaseks ka nende naaber Vooremäe, kes käis igal õhtul teatris. Oluliseks kõrvaltegelaseks oli ka Eevaldi, ja tema naise Pireti, naaber Jaanika, kellest saime läbi terve raamatu teada, et tegemist on äärmiselt ilusa neiuga, kellel on probleeme meestega
kasutatud guasse. Veel võis näitusel näha akvarellmaale aastaaegadest. Need mind niiväga ei kõitnud kui Viive Väljaotsa tööd, kuid põnev oli neid sellegipoolest vaadata. Järgmisena külastasin Saaremaa Erakunstikool `` Annet``. Mis asub aadressil Lossi tn. 5 Kuressaare. Seal sai uurida Leili Muuga näitust`` Nostalgia``. Näitus avati 27.10.08 ja kestis kuni 26.11.08. Leili muuga on sündinud 14.11.1922 Altais, maima külas Venemaal. Leili Muugal on väga palju tõid Saaremaast ja just selle loodusest. Samuti kajastavad tema pildid palju talutöid. Isiklikult meeldis mulle eriti töö nimega `` Saaremaa maastik lammastega``, mis on valminud 1980 aastal. Töös on kasutatud akvarelle ja õlisid. Tema tööd tundusid kuidagi kodused ja omamoodi hubased. Maalidest oli lihtne aru saada ning võibolla see tegigi selle näituse nii põnevaks. Lõpetuseks käisin Raegaleriis, mis asub aadressil Raekoda, Tallina 2, Kuressaare.
aastast koostanud riiklike hädaolukordade risikianalüüsi kõige raskemate tagajärgedeni viivatest võimalikest suurõnnetustest. 1. kohal on suur merereostus Läänemeres Hädaolukord- > 10t naftat meres Küsimus pole, kas see juhtub, vaid millal juhtub Eestit enimmõjutanud reostused 1993.a. Sõitis tanker Kihnu Kopli poolsaare lähistel karile, lekkis 82t masuuti; 1997.a. Õnnetus õppelaevaga Arsamas Süsta tn sadamas, lekkis 34t masuuti; 2000. aasta septembris, kui Muugal seisnud naftatankerist Alambra voolas vette ligi 300 tonni toornaftat; 2006.a. Jaanuaris saastas seni tabamata laev Nõva randu; 2006.a. Kevadel uppus Vaindloo saare lähedal kaubalaev Runner 4, mille tanke seejärel tühjendati 8 kuud, merre sattus siiski enamus kütusest; 31.03.2007 reostus Muuga sadamas (vaakum gaasiõli, 15t); 30.11.2007 reostus Muuga sadamas masuudiga, vette sattus 3 171 tonni. 2007. aastal Eesti vetes 99 merereostuse juhtumit. Neist paarkümmend tuvastati vaatlus-
Maardu külas Jõelähtme vallas Harju maakonnas, Mõisa tee 7.Mõisa hoone asub TallinnPeterbur maantee 16. kilomeetrilt ära keerates 3 km lõuna suunas.See mõis on üks varasemaid ja väärtuslikumaid esinduslikult väljaehitatud mõisaansambleid Harjumaal, mille ehituslugu ulatub enam kui kolmesaja aasta taha. Mõisat on esmakordselt mainitud juba 1314, enne Jüriöö ülestõusu Muugal paiknevana. Praeguses asupaigas on Maardu mõisast andmeid 1397. aastast. Mõisa peahoone kujutab oma vanemas osas barokses stiilis mõisamaja,neid hakkas Eestis laiemalt tekkima 17. sajandi teisel poolel (sarnase plaanilahendusega on ka Aa ja Palmse mõis). Mõisaga seotud isikute kaudu omab see paik tähelepandavat kultuuriloolist kaalu kõige tuntum Maardu mõisa endisaegsetest omanikest on kindral Hermann Jensen von Bohn, kes oli 1739. aasta
oma kunstikogu. Juhuslikult sattus ta kokku Leo Zoege von Manteuffeliga, kes soovis välismaale minna ning vabaneda tema omanduses olevast Muuga mõisast. 1861 sõlmiti ostu-müügileping. Sarnaselt mõnele eelnevale omanikule leidis ka Neff, et mõis ei tasu ennast ära, siiski ei jätnud Neff mõisat unarusse. Neff osales aktiivselt peahoone kavandamises, kuid tal oli korduvalt probleeme arhitektidega. Neff viibis Muugal viimast korda 1873. aastal, seega 1877. aastaks lõplikult viimistletud mõisahoonet ta ei näinudki. Kaks fotot mõisa interjöörist 20. sajandi algusest 5 Muuga mõis 21. sajandil Ajalooliselt Virumaale Simuna kihelkonda jääv mõis paikneb tänapäeval Lääne- Virumaa Laekvere valla territooriumil. Endises mõisa häärberis tegutseb hetkel Muuga põhikool
aastal kõige suurema reisijate arvuga Riia lennujaam (2 495 000 reisijat). Kolmest kruiisilinnast on kõige silmapaistva kasvuga olnud Tallinn. 3. Soovitaksin Nokia Kontserdimajja Cabaret`i vaatama minna. Veel võiks minna Rahvusooper Estoniasse Pähklipurejat vaatama, kuna see on ajatu klassika. 4. Soovitaksin teatrit või mind elavamuusikaga jazzi õhtut mõnes vanalinna pubis. Harju maakond 1. Kabelikivi on rändrahn Viimsi vallas Muugal. Kabelikivi on 18,7 m pikkune, 15 m laiune ja kuni 7 m kõrgune hiidrahn. Kivi maapealse osa maht on 728 kuupmeetrit, kuid koos maa-aluse osaga on ta eeldatavasti palju suurem. Viinistus asub kunstimuuseum, kus kunstnik Jaan Manitski esitleb oma erakogu. Jaan Manitski on ka ühtlasi Viinistu arendaja. Lisaks kuntsinäitustele saab seal vaadata erinevaid teatrietendusi ja kontserte.
Raudteejaamu on Eestis 83, peatuskohti ehk nn teivasjaamu 100. Kauba laadimist on võimalik korraldada 59 jaamas. Sorteerimisjaamu on kokku neli, neist kolm on automatiseeritud. Sorteerimisjaamad on järgmised: Tallinn 14 sorteerimisteed, 1200 vagunit ööpäevas Ülemiste 16 sorteerimisteed, 3000 vagunit ööpäevas Muuga 8 sorteerimisteed, 300 vagunit ööpäevas (pole automatiseeritud) Tapa 8 sorteerimisteed, 1200 vagunit ööpäevas Raudtee konteineriterminalid on Muugal, Pärnus, (kuni 20 t konteineritele) Viljandis, Rakveres, Narvas, Tartus, Valgas ja Võrus (kuni 10 t konteineritele). Raudtee annab Eestis otseselt või kaudselt tööd ligi 10000le inimesele. Raudteesüsteemis töötab 7000 inimest, sellest AS Eesti Raudtee töötajaid on ca 2000. Seoses USA päritolu vedurite kasutuselevõtmisega on suurenenud teljekoormus raudteel 23-lt tonnilt 34-le tonnile. Ei ole teada, kuidas peavad sellisele teljekoormuse suurenemisele vastu
Raudteejaamu on Eestis 83, peatuskohti ehk nn teivasjaamu 100. Kauba laadimist on võimalik korraldada 59 jaamas. Sorteerimisjaamu on kokku neli, neist kolm on automatiseeritud. Sorteerimisjaamad on järgmised: Tallinn 14 sorteerimisteed, 1200 vagunit ööpäevas Ülemiste 16 sorteerimisteed, 3000 vagunit ööpäevas Muuga 8 sorteerimisteed, 300 vagunit ööpäevas (pole automatiseeritud) Tapa 8 sorteerimisteed, 1200 vagunit ööpäevas Raudtee konteineriterminalid on Muugal, Pärnus, (kuni 20 t konteineritele) Viljandis, Rakveres, Narvas, Tartus, Valgas ja Võrus (kuni 10 t konteineritele). 6 Raudtee annab Eestis otseselt või kaudselt tööd ligi 10000–le inimesele. Raudteesüsteemis töötab 7000 inimest, sellest AS Eesti Raudtee töötajaid on ca 2000. Seoses USA päritolu vedurite kasutuselevõtmisega on suurenenud teljekoormus raudteel 23-lt tonnilt 34-le tonnile
Lahemaa rahvuspargis asuvad poolsaared (nt Juminda ps ja Pärispea ps) on liigestatud pinnamoega, kaugele eenduvad ning paljude tuule- ja meretekkeliste pinnavormidega. (Arold 2005) Rannikumadalikule on iseloomulikud ka hiidrahnud ning suurematest ja väiksematest 4 rändrahnudest koosnevad kivikülvid (Suuroja 2011). Eesti suurimad rändrahnud on Ehalkivi (Letipea rannas), Kabelikivi (Muugal) ja Majakivi (Juminda poolsaarel). Rannikule omastest pinnavormidest võib veel esile tõsta Toompea saarkõrgendiku, Viimsi Lubjamäe ning Purtse hiiemäe. (Arold 2005) Need on rannikumadaliku kontekstis kõrgeima absoluutkõrgusega kõrgendikud, mis on tekke poolest kõik lubjakivilavamaa osadena säilinud jäänuksaared (Linkrus 1998). Paekallas on mitmes kohas (nt Suurupis, Tallinna ja Aseri kohal) kahe- või mitmeastmeline
· "õiged" keeleteadlased: Andrus Saareste, Valter Tauli, Elmar Muuk 17. Semantika uurimissuundi, uurimismeetodeid ja tulemusi. 18. Eesti keelekorraldus ja kirjakeele arendamine 19.-21. sajandil. Kolm suuremat vaidlust : 19.saj alguses põhja- ja lõunaeesti keele pooldajate vahel; 19.saj keskel vana ja uue kirjaviisi üle; 20.saj algus üld- ja osksussõnavara laiendamine, kirjakeele ehitus ja grammatikareeglid Omad printsiibid Hurdal, Aavikul, Veskil, Saarestel ja Muugal. Eristatakse keelekorralduse ja keelehoolde mõistet. Keelekorralduse all mõeldakse eeskätt kirjakeele teadlikku arendamist ja rikastamist, stabiliseerimist ja kaasajastamist. Keelekorraldajad annavad norminguid ja soovitusi. Keelekorraldust on peetud keeleteadusse kuuluvaks, selle rakenduslikuks osaks. Keelekorralduse eesmärgiks on keeleideaali otsimine ja selle poole pürgimine. Ideaalkeele olemust analüüsis esimesena eesti keelekorralduse tuntuim teoreetik Valter Tauli
kohta raudteejaamaks. Raudteejaamu on Eestis 152, peatuskohti 42. Raudteejaamadest on kauba- jaamu 6, kauba laadimist on võimalik korraldada 60 jaamas. Kaubajaamad töötavad Tallinnas Koplis ja Ülemistel, Maardus, Muugal, Pärnus ja Sillamäel. Mõned suurematest kaubajaamadest on ühtlasi sorteerimisjaamad, kus toimub igapäevaselt rongikoosseisude lahtihaakimine ja uute veeremite koostamine. Töötavaid sorteerimisjaamu on kolm, neist kaks on automatiseeritud. Sorteerimisjaamad on järgmised:
annaabi.ee 
