2.7. Mille poolest erinevad mullaprotsessid parasvöötme okasmetsas ja ekvatoriaalses vihmametsas? P6hjendage. Okasmetsade mullaprofiil on õhem kui vihmametsades, sest sademeid on parasvöötme jahedas piirkonnas tunduvalt vähem. Vihmametsades kulgevad mullaprotsessid aastaringselt, aineringe on väga kiire ning seepärast toitaineid mulda ei ladestu. Okasmetsades mullaprotsessid talvepakastega katkevad. 2.8. Tooge väja leet- ja mustmulla olulised erinevused ning nende tekkepõhjused. Leetmuld on nõrgalt arenenud rohustuga okasmetsa muld, millel puudub huumushorisont , must muld aga on tülseda huumushorisondiga viljakas muld, mis on tekkinud sooja ja kuiva kliimaga Mis loodusvöödndile on mustmuld tüüpiline? Parasvöötme rohtla Millisele kaardile märgitud kohale on mustmuld iseloomulik? Koht A 2.9. Täiendage joonist nelja mullatekketeguriga Kliima, elustik, reljeef, aeg Selgitage lähtekivimi mõju mulla kujunemisele
4. Kirjelda taimestikku ja loomastikku parasvöötme okasmetsades, sega- ja lehtmetsades, rohtlates. Nimeta ka liike ja nende kohastumusi. 5. Koosta toiduahel. 6. Iseloomusta inimtegevust okasmetsades, sega- ja lehtmetsades ja rohtlates. 7. Millised keskkonnaprobleemid esinevad okasmetsades, sega- ja lehtmetsades ning rohtlates? Selgita tekkepõhjuseid, tagajärgi ja vältimist. 8. Milleks kasutab inimene puitu? Milles seisneb metsade tähtsus? 9. Kirjelda leetmulla, pruunmulla ja mustmulla kujunemist. 10. Nimeta rohtlates kasvatatavaid kultuurtaimi. SELGITA MÕISTED: mandriline ja mereline kliima, külmad ja soojad hoovused, mitmerindeline mets, murenemine, pruunmuld, leetmuld, leetumine, taiga, heletaiga, tumetaiga, igikelts, rohtla, preeria, stepp, pusta, pampa, mustmuld, erosioon, uhtorg, tolmutorm.
MUSTMULLAD Mustmullad Mustmullad on rohtlatele iseloomulikud huumuserikkad mustjaspruunid mullad. Mustmulla profiil Kõduhorisont Huumushorisont Sisseuhtehorisont Mustmuldade tekkimist soodustavad: 1. Kaltsiumiühendite poolest rikkad savikad ja lubjarikkad setted. 2.Võrdse aastase sademete hulga ja aurumisega ning lühikese niiske ja pika kuiva perioodiga soe kliima. 3.Tasakaalustatud veereziim. 4.Tasane pinnamood. 5.Rikkalik rohttaimestik. Mustmuldade leviku piirkonnad Mustmullad on levinud Euraasias (Ungaris, Bulgaarias, Austrias,
Pärisorjuse kaotamine Venemaal. Pärisorjuslik kord hakkas lagunema: 1) Austria 1781 2) Preisi 1807 (talupoeg vabanes) 3) Eesti/Liivi 18191849 (said alles talu osta); 18191856 4) Venemaa 1861 1905/1906 5) Rumeenia 1864 Konkreetseks ajendiks talupoegade vabastamiseks oli Venemaa hävitav kaotus, kus ta sai türklastelt ja tema liitlastelt (Prantsusmaa, Inglismaa) lüüa Krimmi sõjas 1853-1855(56). Aleksander II hakkas reformima maaelu. Venemaa kubermangud jagunesid mustmulla ja mitte mustmulla vööndi aladeks. Kaks kubermangu. 1861 veebruaris 19.02 anti välja manifest, mis loeti enne hommikupalvust välja kirikus. Manifest: Mõisa talupoegi ei tohtinud enam müüa, osta, kinkida, ümber asutada mõisniku suva järgi. Kuulutas talupojad vabadeks kodanikeks, kellel on kodaniku õigused (abielluda, osta kinnisvara, ajada kohtuasju jne). kogu maa, kaasa arvatud talupoja maa kuulutati mõisnike omandiks. Selle eest pidid maksma, kas raha, teo tööga, natuuras
metsamaa 38% ning rohumaa 20%. Portugali mullad on suuresti välja kujunenud vulkaanilise tegevuse mõjul ning on valdavas osas kuivad ja happelised liivmullad, mis ei ole taimekasvatuseks soodsad. Nii kliimatingimused kui ka mullatüübid eeldavad põllumajandusega tegelemiseks rohket niisutust. Erandiks on mõningate jõgede orgudes jõesetete baasil tekkinud liivsavimullad, samuti Lõuna-Portugali Alentejo regiooni üksikud dioriidi väljasopistused, mis on tekitanud viljakaid mustmulla ladestusi. Portugali pinnamoes võib eristada kahte küllaltki erinevat piirkonda: riigi põhja- ja keskosa, mis asuvad Meseta kiltmaa äärealal, koosnevad peamiselt lavamaadest ja mäeahelikest. Riigi lääne- ja lõunaosas domineerivad peamiselt madalikud ja madalad mäed. Riigi lõunaosas on vaid üks mäeahelik. Üldse jäävad Portugali keskmised kõrgused alla 700 m. Tööjõu hõive põllumajanduses on 11,7% ja põllumajanduse osa riigi SKT-s on 2,6%,
Rohtlad Nimi: Ava internetilehekülg http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/rohtlad.htm. Loe läbi tekst (ka vasakul menüüs olevad leheküljed) ja täida ülesanded. 1. Rohtlad jagatakse nende päritolu järgi: a) looduslikud inimese mõju puudub või on väga väike; b) poollooduslikud tekkinud metsadest raiumise tagajärjel, taastuvad kiiresti niipea kui põletamine, niitmine, karjatamine lakkab; c) tehislikud (inimtekkelised) heina- ja karjamaad, kus kasvab ainult 1 2 liiki heintaimi. Haritavad maad, mida säilitatakse kunstlikult. Lisa pilt, mis annaks edasi rohtlate üldilme! https://peda.net/naantali/velkuan-koulu/oppiaineet2/maantieto/amerikka/4-suvi/kuvamappi/kasvillisuusalueet/preeria- kanada:file/download/f087374e842cd466a8d0d12b42e443b8fbaac187/ge_7_preeria_kanada_shutterstock_39564436_peda.jpg 2. Rohtlaid nimetata...
Muld jaotub erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kihtideks, mida nimetatakse mullahorisontideks. Horisontide tüsedus muutub nii ruumis kui ka ajas, s.t mulla arengu käigus. Muldade gleistumine: toimub pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas, mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku rauaühenditest, mille tulemusena raud(III)oksiid muutub raud(II)oksiidiks, need moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale (sinakashall horisont). Mustmulla veereziim on tasakaaluline. Kõrbete ja poolkõrbete mullad on sooldunud, kuna seal ületab auramine sademete hulga. Soolade kuhjumine mulla ülemistes horisontides, kuna mullavees lahustunud soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale, vesi aurustub, soolad jäävad alles, mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte. Ekvatoriaalsete vihmametsade mullad on väheviljakad ja happelised, kuna maapinnale langev orgaaniline aine laguneb nii kiiresti, et huumust peaaegu ei teki
Loomastik on liigivaene, peamiselt on ainult närilised, roomajad, väiksed kiskjad ja röövlinnud. Rohtlates on viljakad mustmullad, mistõttu valdav osa rohtlatest on põldudeks haritud. Märkimisväärne osa maailma nisi-, maisi- ja sojasaagist kasvatatakse rohtlates. Intensiivne põlluharimine aga põhjustab rohtlates erosiooni ja veepuudust. Vähese taimkattega maapinnalt kannavad tuul ja vesi mulla viljakama osa minema. Piisonid- preeria suured rohusööjad. Rohtlahaukurid- mustmulla kobesatjad Põhja- Ameerika = preeria Lõuna- Ameerika (Argentiina) = pamoa Euroopa= pusta Aasia, Venemaa = stepp Keskkonnaprobleemid: • Autode heitgaasid suurlinnades. • Tööstuslik saaste Ukraina kaguosas. • Intensiivse põllundusega aladel väetiste kasutamise tõttu võivad jõed reostuda. • Tuule- ja vee erosioon, tolmutormid, uhtorgude teke. • Muldade sooldumine ja huumusest vaesumine. • Taimekoosluste vähenemine.
1m Niiskus ja temp. aasta jooksul vahelduvad ja arenevad, sellistes tingimustes välja keerulise ehitusega mullad. 2.8. Tooge viilja leet- ja mustmulla olulised erinevused ning nende tekkepdhjused. Leetmuld Mustmuld 1. erinevus huumushorisont leetmuldades kas puudub või on see Kdduhorisont alla 5 cm Huumuse teke toimub happelises Huumushorisont
4)NSV Liit muutus agraarmaast ei soovinud tööd teha tööstusriigiks 4) oma kodukohast küüditati 5)Suur tarbekaupade puudus, sest Tsetseeniasse, ingusid, karatsaid, Kimmi- peatähelepanu oli pööratud tatarlased, sest nad julgesid rasketööstuse arendamisele kollektiviseerimisele vastu hakata 6)Kasvas linnade ja linnaelanike 5)Kõige viljakamad mustmulla raejooni arv tabas suur näljahäda, mille tulemusena suri 4-10milj inimest. 9. Suure terrori põhjused. Ajendiks sai Kirovi mõrvamine 1934. Aastal, ilmselt Stalini käsul. Kirovi tapmises süüdistati Kamenevi, Zinojevit, ning nad lasti 1936. aastal maha. Edasi järgnesid suured fabritseeritud(? ) kohtuprotsessid: a) hävitada kõikvõimalikud Stalini mõtlejad ja teisitimõtlejad
ahe) kõige viljakad haritavat; 700 väiksem milj haa soojushulk rohumaad -’’- 5 kuud või Mereline Keskmine _,,_ mõõdukas pikem niiske; viljakus mandriline võib olla kuiv _,,_ soe 6 kuud või Kuiv, peab Mustmulla _,,_ pikem niisutama d, väga viljakad(kõi ge viljakamad ) Lähistroopili 2 saaki; 8 Sademed on Viljakad 300 milj ha ne kuud ja talvel, suvel mullad, haritavat maad vahemerelin enam; kuni kuiv kuid
anne sooritus eesti vene noor- neiud muse muse % keeles keeles mehed % % 83. 1 60,67 62,52 35,16 58,32 62,67 38,2 59,5 84. 1 72,62 74,78 42,77 71,63 73,46 25,7 70,9 27. (osaülesanne 85) Tooge välja leet- ja mustmulla olulised erinevused ning nende tekkepõhjused. Leet- ja mustmulla ühe erinevuse nimetamine andis 1 punkti ja selle põhjendamine 1 punkti. 1. erinevus: leetmullas on väljauhtehorisont, mida mustmullas pole. Põhjus: niiskes kliimas (sademete hulk ületab aurumise) uhutakse toitained sügavamale.
III aastatuhandel tunti nisu Lõuna-Skandinaavias ja Taanis. Arvatavasti II aastatuhandel levis ka Baltikumi. Talinisu on suure saagivõime ja kvaliteetse teraga kultuur. Nisu toodetakse umbes 250 g Maa elaniku kohta päevas, mis annab umbes 3360 kJ/800 kcal energiat ja umbes 30 g valku. Kahjuks on nisu tootmine jaotunud maailmajagude vahel väga ebaühtlaselt. Talinisu on levinud piirkondades, kus on soodsad talvitumistingimused - Lääne-Euroopas, Põhja-Ameerikas, Kesk-Aasias, Venemaal mustmulla tsoonis ja Baltikumis. Saagitasemed kõiguvad 2 - 8 tonnini hektari kohta. 6 - 8 tonnine saak saadakse niisutustingimustega. 2006. aastal oli Eestis nisu kasvupind 89,4 tuhat ha, sellest talinisu 26 % ehk 23,1 tuhat ha. Selline talinisu pind on püsinud juba viimased seitse aastat. Seevastu suvinisu pind on viimastel aastatel suurenenud. Talinisu rahvamajanduslik tähtsus on toiduvili ja piirituse tootmine. Suur osa nisust jahvatatakse jahuks, mida kasutatakse leiva- ja kondiitritööstuses
annaabi.ee 
