tunnustades. Suhtleks Jacobiga, et saada teada temast ja tema isiksusest rohkem, mis on tema väärtused, eesmärgid ja eelistused, nende läbi saaks teada kas temas on seda tegelikku potensiaali. Skinneri teooria Kui mina oleks juht: Suunaks ja julgustaks Jacobit positiivselt mõtlema, sest positiivne mõtlemine annab soovitud tagajärjed, mis julgustavad Jacobit iseseisvalt tegutsema ja oma käitumist kordama. Alalüüsiks tema tööd temaga koos, et julgustada teda selleks, et mustandeid ta teeb enda jaoks ja juht ootab valmis töid, tuleks näidata tema tööde vastu rohkem usaldust. 4
Kindlasti on ka mingil määral faktoriks hiljem mainitud (Skinneri teooria juures) negatiivsed tagajärjed eksimuse korral. Lahenduseks oleks kindlasti teda aegajalt mõnes rühmatöös rakendada. Tunnustusvajaduse koha pealt loen ma tekstist välja, et ülemus on küll teadlik Jacobi võimekusest aga ilmselgelt kui mees vastutust võtta ei suuda ja otsused teiste kaela veeretab siis ei saagi sellist asja tunnustada. Küll aga võib ülemus kiita tema tehtud eskiise või mustandeid, seda ma tekstist välja ei loe. Tõenäoliselt ei tunnusta ta iseennast ka väga kõrgelt kui kardab pidevalt, et teeb midagi valesti. On pidevalt sõltuv teistest ega suuda ühtegi saavutust ise vormistada. Tagajärg sellisel olukorral ongi ebakindel töötaja nimega Jacob. Kui tema tehtud töö kannatab kriitikat ja tal on ainult pseudoprobleemid siis lahenduseks võiks olla siin kohal psühholoogiline nõustamine ja töökaaslaste innustamine.
• raskused alustamisega • laused on segased • kujutab sisu tervikuna ette, aga ei suuda seda loogiliselt kirja panna • mõtleb kiiremini kui suudab kirjutada • jätab lühikesed sõnad ära või kasutab neid valesti • sagedased läbikriipsutamised • kirjutaja ise ei pane vigu tähele • peab kirjutamist väga närvesöövaks ja üritab seda võimaluse korral vältida • leiab, et kirjutamine on väga aeganõudev tegevus, ning võib palju mustandeid kirjutada, kui ei lange enne meeleheitesse 66 Kirjavahemärgid • ei kasuta üldse kirjavahemärke • kasutab vähesel määral, aga nende vajadust mõistmata • kirjutaja ei saa aru, kuidas kirjavahemärke kasutada, olgugi, et on seda õppinud Matemaatika • võib väga hästi matemaatikat osata • võib pidada matemaatikat väga keeruliseks • ei saa aru, mida ülesannetes küsitakse • kaotab järje, nt pikkades korrutamistehetes
Teile hangitakse ka ettelugejad. Ja riigiraamatukogust võite saada oma harjunud kõnelevaid raamatuid plaatidel ja lintidel..." (Lk. 131) Üks nädal semestris käib minu juures Terence, luuleklassi kaaslane, kes pakkus end mulle ,,mustandeid" ette lugema. (Lk. 135) Õppimise käigus ilmnevad probleemid Ilma ,,vaegnägemise" spetsialistide või eriõpetuse normideta puudub mul igasugune orienteerumis- ning liikumistreeningu eelis. (lk. 29) Kulub palju tunde pärast kooli, enne kui ma lugemisega klassile järele jõuan. Ma pean hoidma raamatut tolli kaugusel silmadest ja kõvasti pingutama, et kuum krampis lihast paigal püsiks.( Lk
Kirjanik on töötanud reklaamibüroodes ja pidanud loenguid reklaamialalistel teemadel. Ta on üks portaali osta.ee loojatest. Lapsepõlvest on unustamatu mulje jätnud "Kolm musketäri" ja "Purpurpunaste pilvede maa". Kenderile meeldib Amy Winehouse´i ja Lauryn Hill´i muusika. Oma lõbuks meeldib mehele natuke kangi tõsta. Eestis imetleb ta Indrek Pertelsoni. Kender ei tea ühtegi teist meest, kes oleks teda sirgetel kätel üles tõstnud. Talle ei meeldi oma mustandeid käsitsi kirjutada, vaid teeb seda ainult raaliga. Kõige rohkem tahaks Kender reisida Veenusele. Ta unistab armastusest ning kõige rohkem tunneb mees puudust viitsimisest ja motivatsioonist. Kenderile meeldib valetada ja võrrelda kirjandust filmiga. Kuigi tema raamatud on saanud enneolematu populaarsuse Eestis nii vanade kui noorte seas, ei taha ta olla kirjanik, sest ei taha kirjanikuks olemise vastutust, valu ja vaeva.
tuhka pähe raputada ja asjast hoopis kõrvale hiilida. Mis erilisi võimalusi siis kriitikul ikka on? Ainult öelda oma sõnadega ümber seda, mida keegi teine juba enne sind ära on öelnud, järeldada midagi, osutada millelegi, asetada kellegi loomingut püüdlikult kuhugi, mis objektiivselt võttes peaks olema kultuurikontekst, koht laiemal kirjandusmaastikul vms, tegelikult pole aga muud kui kriitiku enda ainuomane ja väga isiklik maailmapilt. Oma vanade arvustuste mustandeid vaadates - mõned neist on siiani alles - olen hämmeldusega märganud, et need on sageli lõpptulemusest elavamad ja huvitavamad. Võimalik, et kehtib paradoks: mida zhanripuhtam on kriitika, seda igavam ta lõppkokkuvõttes on. Kriitika paradigmas on kõik nii neetult etteaimatav, talitsetud ja mõistlik. Kriitika meetod seisneb ju emotsiooni paralüseerimises, ratsionaalsuse üürikeses triumfis. Ent selline mõtteviis, mis eeldab, et maailm on
põhjal hiljem teha viiteid. Eriti kõrgeid punkte võib saada nt õpilane, kes suudab juhendajale oma allikmaterjalist usaldusväärseid ülevaateid teha ning oma materjali töö eesmärgi valguses hinnata ja täiendada. 4. Töö mustandiga 20 punkti Kuna uurimistööd tõsiselt juhendama saab hakata siis, kui õpilane on asunud midagi kirjutama, hinnatakse positiivselt õpilast, kes esitab juhendajale märkmeid, kavasid ning mustandeid, ning täiendab ja parandab neid vastavalt saadud nõuannetele. Nõuda tuleks vähemalt ühte enam-vähem täielikku mustandit hiljemalt jaanuari alguseks. Eriti kõrgeid punkte saavad õpilased, kelle kirjatöö jõuab juhendaja kätte varem ja sagedamini ning ilmutab märke arengust. 5. Tähtaegadest kinnipidamine 15 punkti Hinnatakse üldistest, uurimistöö juhendis antud tähtaegadest kinnipidamist ning samuti
Kirjanduskriitika- vahendaja roll, uurib kaasaegseid tekste, soodustab teksti kohanemist kultuuris, Kirjandusteaduse abiharud Bibliograafia (jooksev või retrospektiivne, täielik või valitud, personaalia, jne)- trükiväljaannete fikseerimine Historiograafia- kindla teadusharu v teadusliku probleemi uurimine Tekstoloogia kui 1) rakendusteadus (tegeleb teksti toimetamise põhimõtetega) või 2) tekstikriitika (uurib teksti loomelug,u autori intentsioone, võrdleb mustandeid lõpliku tekstiga) Heuristika- uurib kindla teadusliku probleemi lahendamise viise ja teid Kirjanduskaanoni traditsionalistlik mõistmine Kaanon kui klassika sünonüüm Väärtus Kvaliteet (semantiline tihedus, avatus, tõlgenduste rohkus) Harold Bloom "Lääne kaanon", "Mõjutuse äng" "Core Curriculum" USA ülikoolides Katkendeid Vanast ja Uuest Testamendist, Augustinus Platon, Homeros, v-kreeka tragöödia Dante, T. More, Machiavelli, Luther
Ta paistis silma oma väljakutsuva käitumisega. See oli väljakutse puritaanlikule ühiskonnale. Ühelt poolt tahtis ta siis olla aadlikultuuri esindaja ja teisalt tahtis ta olla rebel , kolmandaks oli tal väga pingeline siseelu, kuhu ta ei lasknud kedagi. Tema enda elu oli luule. Ta ei kirjutanud ainult väljakutsuvaid luuletusi, vaid ka väga palju lüürikat. Piiriks oli 1835. Enne seda oli varajane looming. Neid tekste võttis ta kui mustandeid. Ta kasutas neid katkendeid oma uues perioodis. Ta ei mõelnud luule avaldamisest kuni 35 36. aastani. 1835. aastal ilmus ajakirjas katkend tema ,,Kaukaasia poeemist". Lermontov oli Kaukaasia loodusest ja rahvastest väga vaimustunud, ta käis seal lapsena sanatooriumides. Tema sõber ja sugulane avaldas selle katkendi salaja, kuna Lermontov ei mõelnud üldse avaldamisele. Ta oli kirjutanud selleks ajaks
Tunnetuslikud teooriad teadvuse seletamisel Baars (1990, 1998) väidab, et teadvuse sisu paikneb nn keskprotsessoris, mil nimeks globaalne tööpind (kui "tahvel"). See tööpind vahendab mitteteadvuslike protsesside aktiivsust, muuutes vahendamise tulemusi teadvustatuks. Dennet püüdis kritiseerida Descartes'i "hinge teatri" ideed, ent sisuliselt nimetab sama asja ümber sensoorse info talletatud kogumite ("mustandite") ümbertöötamise ideeks. Sensoorse info mustandeid tuleb pidevalt ümber töötada, et arvestada järjest saabuva uue infoga. Teadvustatus tuleb Denneti arvates selliste ümberkirjutatavate mustandite paljususest. Shanon (1990, 1998) jagab teadvuse komponentideks. Nendeks on (1) tunnetatud olemine (sensed being), mis lubab eristada elutuid olevusi elusaist selle omaduse alusel (2) vaimne teadvustatus (mental awareness) ehk teadvustatus oma teadvuse sisust
annaabi.ee 
