Kas Eesti vajab haridusreformi? Haridusreform tähendab Eesti koolisüsteemi muutmist. Järjekordne muudatuse murranguaasta on 2012, kus hakkab kehtima uus kooliseadustik ja ainult nõuetele vastavad põhikoolid ja gümnaasiumid saavad koolitusloa. Põhikoolid ja gümnaasiumid lahutatakse erinevatesse majadesse. Põhikoolis peab klassis olema vähemalt 24 ja gümnaasiumis 36 õpilast, lisaks peab kooli õpilaste arv olema piisav. Samuti peab gümnaasium omama reaal või humanitaarsuunda. Kas Eestis on niisugust reformi üleüldse vaja ning missugust kasu ja kahju see meile kaasa toob?
Edgar Savisaar (37 aastane) Mikk Titman Tiit Made Siim Kallas · Eesti Muinsuskaitse Selts o Loodi 1987. Lõpul o Esimene demokraatlikel põhimõtetel tegutsev massiorganisatsioon o Esimees: Trivimi Velliste o 1988 organisatsiooni tippaeg (väga suur liikmete arv) · I korda räägitakse jõulupühadest · 1988 Murranguaasta Eestis o Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei Üleskutse erakonna loomiseks tehti 1988.aasta algul Loodi EKP kõrvale Loodi augustis 1988 Eesmärk: sõltumatu Eesti riik Juht: Lagle Parek (sest kõik mehed saadeti ju Tsernobõli armeetööle- likvideerima katastroofi) o 02.02.1988 Tartu Võimud kartsid rahulepingu aastapäeva tähistamist
3. Millal toimus?: JFK mõrv 22. nov 1963 Watergate'i afäär 1974 SLV loomine 1949 SLV-SDV suhete aluste leping 1972 Saksamaa taasühinemine 3. okt 1990 Thatcherism 1979-1990 (?) IV vabariik Prantsusmaal 1946-1958 V vabariik Prantsusmaal 1958-... Stalini surm 5. märtsil 1953 Hrustsovi sula 1953-1964 Breznevi aeg 1964-1982 Ungari kriis 1956 Praha kevad 1968 Perestroika algus 1985 Riigipöördekatse NSVL 19. aug 1991 NSVL lagunemine 1991 Murranguaasta I.-Euroopas 1989 Jugoslaavia lagunemine 1989 Tsehhoslovakkia "sametlahutus" - 1992
· Gorby gorbamaania · Mitme kandidaadiga valimised o 1989 NSVL kutsuti esimest korda kokku rahvasaadikute kongress 1990 korbatsov on NSVL president · Asepresidendiks sai G. Janajev 1988 armeenia Aserbaidzaan konflikt o 1987 Baltimaade rahvuslik liikumine Vanameelsed - s Demokraadid s · Boris Jeltsin Idabloki lagunemine · 1989 murranguaasta o Loobuti Breznevi doktriinist o Majandusraskused 1. Poola a. Poolas algasid ümarlaua läbirääkimised oppositsiooniga a.i. Ühel pool Poola valitsus (kommunistlik partei) a.ii. Teisel pool ,,SOLIDAARSUS" b. Poolas toimused vabad valimised b.i. Poola peaministriks sai T. Mazowiecki ( oli esimene mittekommunistlik peaminister Ida Euroopas) b.ii. Presidendiks sai L
Muhu linnuse vallutamine (1227) – viimane lahing Muistses vabadusvõitluses ja peale seda langesid Eesti alad võõrvõimu alla. 1201. – Riia linna asutamine (piiskop Albert). 1202. – moodustati Mõõgavendade ordu (preester Theodorich). 1208. – Muistse Vabadusvõitluse algus; sakslased tungivad Ugandi maakonda, kuna Ugandi elanikud olevat röövinud voori ja taheti röövitud vara tagasi saada. 1210. – Ümera lahing 1217. – Liivimaa ristisõjas murranguaasta: kevadel piirati Otepää eestlaste poolt, sakslased sunniti Ugandist lahkuma. Eestlaste võit. 1227. – vallutatakse Saaremaa ja Eesti alad läksid võõrvõimu alla; Muistse vabadusvõitluse lõpp. Eestlaste lüüasaamise põhjused: 1) Objektiivsed põhjused (inimesest mitteolenev): vastaste ülekaal, vastaste taga oli kogu Euroopa majanduslik võimsus, vastaste taga oli katoliku kirik, vastased olid diplomaadid.
oodati ka publikult, kelle spontaansemat kaasaelamist püüti saavutada teatrikeele abil. sageli pöörduti teatris folkloorse ainese poole, mis pidi sisaldama müüdilisust. Visuaalse kujundlikkuse suurem osakaal lavastusetervikus. Kujundile omastati mitmeid tähendusi korraga. Valdavaks sai tendents näidata lava teatrina, mitte püüda jäljendada ,,reaalseid" tegevuspaiku. Lisaks Vanemuises toimunule haakusid teatriuuendusega kaasa ka Kaarin Raidi ja Kalju Komissaarovi lavastused. 1969 murranguaasta; 3 lavastust teostamas: I ,,Suitsu-õhtu" II ,,Tuhkatriinumäng" Rummo III ,,Laseb käele suud anda" Tooming I - ,,Ühte laulu tahaks laulda..." Kirjanduslike kolmapäevade raames Tallinnas, Kirjanike Majas. Hermaküla, Tooming, Trass, Tepandi, Ulfsak, Kilvet Esitati ka korduvalt, rühmatöö teatriprojekt ikkagi. 3. aasta üliõpilased, lavakunstikateedri 4. lend. Poliitiline tähendus, ajastu teema. ,,karje vabaduse ja uue maailma suunas".
Rahvas tundis esmakordselt oma jõudu MRP- aeg MRP avalikustamise Eesti grupp 23.augustil 1987 korraldas Tallinnas, Hirvepargis miitingu MRP salaprotokollide avalikustamiseks Esimene avalik poliitiline meeleavaldus, mis polnud võimude poolt korraldatud IseMajandavEesti Edgar Savisaar Mikk Titma Tiit Made Siim Kallas Eesti Muinsuskaitse Selts Loodi 1987 aastate lõpul Esimene demokraatlikel põhimõtetel tuginev massiorganisatsioon Esimees: Trivimi Velliste 1988 murranguaasta Eestis Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei Üleskutse erakonna loomiseks tehti 1988 aasta algul Erakond loodi augustis 1988 Eesmärk: sõltumatu Eesti riik Erakonna juht: Lagle Parek 2.veebruar 1988 Tartu-võimud kartsid rahulepingu aastapäeva tähistamist Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine 24.veebruaril 1988 Rahvas julgeb avalikult aastapäeva tähistada 1.-2. Aprill 1988 loominguliste liitude pleenum Toompea lossis kogunesid kultuuriinimesed Pleenumi otsused
● 23.augustil 1987 korraldas Tallinnas, Hirvepargis miitingu MRP salaprotokolli avalikustamiseks; ● Esimene avalik poliitiline meeleavaldus, mis polnud võimude poolt korraldatud; IseMajandavEesti ● Edgar Savisaar; ● Mikk Titma; ● Tiit Made; ● Siim Kallas; Eesti Muinsuskaitse Selts ● Loodi 1987. Aasta lõpul; ● Esimene demokraatlikel põhimõtetel tegutsev massiorganisatsioon; ● Esimees: Trivimi Velliste; 1988-Murranguaasta Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ● Üleskutse erakonna loomiseks tehti 1988.aasta algul; ● Erakond loodi augustis 1988; ● Eesmärk: sõltumatu Eesti riik; ● Erakonnajuht: Lagle Parek; ● 2.veebruar 1988 Tartu- võimud kartsid rahulepingu aastapäeva tähistamist; ● Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine 24.veebruaris 1988- rahvas julgeb avalikult aastapäeva tähistada; ● 1.-2
riigikaitse ja välisuhete koha peal. Alla kirjutasid Made, Titma, Kallas aja Savisaar. Rajati EMS (Eesti muinsuskaitse selts). Kogusid materjale nt küüditamise kohta. Uuriti milline oli nende elu küüditatud kohtades. EMS sekkus ka muudesse teemadesse, mis olid sel ajal olulised. Seda on nimetatud ka poliitiliseks erakonnaks, kuigi ametlikult seda ei olnud. MRP-AEGst arenes välja ERSP 1988. aastal (Eesti Rahvuslikusõltumatuse partei) esimeseks juhis oli L. ... . 1988 on murranguaasta, II veebruaril toimus Tartu rahu aastapäeva tähistamine. Selleks üritati organiseerida kõnekoosolekut, kus rahule alla oli kirjutatud. Juurdepääs sellele majale oli takistatud, sest kohalikud võimuorganid olid kohale kutsunud miilitsaüksused. 24. veebruaril toimus Tallinnas EV 70. aastapäeva tähistamine, kogunemiskohaks oli Tammsaare park, tema monumendi juures. Miilitsat enam kohale ei saadetud. Aprilli alguses toimus loominguliste liitude ühis... 13. aprillil
· 1985 Gorbatsovi võimuletulek. Uuenduskursi algus. · 1980-ndate lõpp 1990-ndate algus kommunistid tõrjutakse enamikus Idabloki maades võimult (Tsehhoslovakkia ,,sametrevolutsioon", Berliini müüri langemine jne). Esile kerkivad demokraatlikud ja rahvuslikud poliitilised jõud. Kommunistlikud reziimid langevad ka Ladina-Ameerikas (nt Nicaragua), Aafrikas, Aasias. Kuuba ja P- Korea säilitavad ustavuse kommunismile. · 1989 = murranguaasta Ida-Euroopas, NSV Liidu poolt II ms järel võimule pandud kommunistlike reziimide lagunemise aasta. Ida-Euroopas toimusid Nõukogude- vastased revolutsioonid. Peamiseks eelduseks Gorbatsovi loobumine Breznevi doktriinist 1987. a. (st. Gorbatsov pidas õigustamatuks sõjalise jõu kasutamist sekkumisel sotsialistlike maade siseasjadesse), kadus ära NSVL ja VLO sõjajõudude 30
annaabi.ee 
