Murdmaasuusatamine (0)

Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises 
vahelduvate pinnavormidega maastikul. Sõltuvalt võistluse iseloomust 
kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabatehnikat 
(uisutehnikat). Ajalugu Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767. aastal Norras 
Kristianias (praegune Oslo).  Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. 
1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km teatesuusatamine. 1952 
võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10 km distantsil). 
1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti kavva 
naiste 3×5 km teatesuusatamine. 1964 lisandus naiste 5 km distants ning
1976 suurendati teatenaiskonda 1 liikme võrra. 1984. aastast võisteldakse
ka naiste 20 km distantsil. Igal individuaalalal võib olümpiamängudel 
ühest riigist võistelda 4 sportlast ning teatesuusatamises 1 võistkond.  Kuni 1980. aastateni tunti laialt ainult klassikalist sõiduviisi. Mõneti 
varem, 1970. aastatel, hakkas soomlane Pauli Siitonen kasutama 
pooluisusammu ja see levis seeläbi vaikselt maratoonarite seas. Siit korjas
uisusammu üles 1980. aastate alguses ameeriklane Bill Koch, kelle 
tegevus muutis selle stiili rahvusvaheliselt tuntuks. Eraldi sõiduviisina sai 
uisusamm eluõiguse MM-l 1987 ja taliolümpiamängudel 1988. See 
tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises, osa vabatehnikas. 
Teatesuusatamises näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja
kaks viimast vabatehnikas.  Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast 
Esimest maailmasõda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus 
Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km 
distantsil esimene naissuusatajate Eesti meister. Murdmaal hakati 
meistrivõistlusi korraldama 1929. 1936. aastal võtsid Eesti sportlased 
Lahtis (Soome) osa MM-võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud. Esimese suusatajana Eestist osales taliolümpiamängudel 1936. aastal 
Vello Kaaristo (Vassili Krassikov), kes tuli 18 km distantsil 30. ja 
suusamaratonis 23. Kohale. Võistlus reeglid Võistlusel kasutatakse järgmist tüüpi starte: eraldi, üldised, grupi- ja 
jälitussõidud. Jagamise alustamisel kasutatakse tavaliselt 30 sekundit. Starter annab hoiatuse: "Tähelepanu" 10 sekundit enne starti. 5 sekundit 
enne starti algab loendus: "5 ... 4 ... 3 ... 2 ... 1", millele järgneb 


stardisignaal "märts". Võistluse ajal ei tohi sportlased kasutada muid 
transpordivahendeid, välja arvatud suusad ja suusakepid... Suusatajad 
peavad kõndima ainult rajal ja läbima kõik kontrollpunktid. Teel saavad sportlased vahetada ühte suusa või keppe. Žürii jälgib 
suuskade vahetust, enne starti peavad kõik suusad olema tähistatud. Lõppajad registreeritakse käsitsi või elektriliselt ning need antakse täis 
sekundites. Tuntumad sportlased Eestis Andrus Veerpalu (kahekordne maailmameister ja kahekordne 
olümpiavõitja.) Kristina Šmigun-Vähi (kahekordne juunioride ja ühekordne täiskasvanute 
maailmameister ning kahekordne olümpiavõitja.) Jaak Mae (Taliolümpiamängudel pronksmedal ja maailmameistrivõistlustel
hõbemedal.) Marko Kilp (Maailmakarika debüüdi klassika sprindis, saavutades 57. 
Koha.) Aivar Rehemaa (olümpiamängude parim koht on 8.koht, 
maailmameistrivõistlustel on parim koht 7.koht.) Tuntumad sportlased välismaal Richard Jouve, Prantsusmaa murdmaasuusataja (juunioride 
maailmameistrivõistluste hõbemedal.) Heidi Weng, Norra murdmaasuusataja(olümpiamängude pronksimedal.) Aleksandr Gennadjevitš Legkov, Venemaa 
murdmaasuusataja(olümpiamänude kuldmedal.)