2. generaalstaadid seisuste esinduskogu Prantsusmaal 3. jakobiinid revolutsiooni toetajad (julmad) 4. rahvuskaart kodanikukaitse Prantsusmaal 5. zirondiinid prantsuse revolutsiooni üks osapooli, kes toetusid sadamalinnade maaomanikele 6. imperaator - ainuvalitseja 7. diktatuur tugev ja piiramatu vägivallavõim 8. direktoorium täidesaatva võimuorgan Prantsusmaal 9. rojalistide mäss kuningavõimu pooldajate mäss Prantsusmaal 10. munitsipaalne revolutsioon kohalikul tasandil toimuv ülestõus Prantusmaal Vasta küsimustele! 1. Miks Louis XVI ajal Prantsusmaa majanduslik olukord langes? Laristas raha, ikaldus, kaitsekulud 2. Miks kutsuti kokku generaalstaadid? Et kirjutada makse (muuta põhiseadust) 3. Millal kaotati seisuslikud eesõigused Prantsusmaal? 1789 august
· kolmas seisus pidi ainsana makse maksma · III seisus soovis I ja II seisusega võrdseid õigusi 1789 Kuningas kutsus kokku generaalstaadid- et kehtestada maksud ka I , ja II seisusele III seisus nõudis, et iga saadik saaks 1 hääle, teised polnud nõus, ja III seisus moodustas Rahvuskogu Rahvuskoguga ühines ka osa aadlikke ja vaimulikke, tekkis Asutav kogu- rahvuskaart-kodanikukaitse 14 juuli 1789-vallutati bastille kindlus- algas prantsuse revolutsioon Munitsipaalne revolutsioon-võimuorganitest tagandati vanad ametnikud , nende asemele rahvaseast valitud inimesed · 1789 kaotati seisuslikud eesõigused · võrdsustati maksustamine · võeti vastu Inimese ja kodanikuõiguse deklaratsioon · kirikumaad võõrandati ja pandi oksjonile · 1790 kaotati aadliseisus Kuningas koos naisega üritas põgeneda ,kuid 1991 see katse luhtus peale põhiseaduse vastuvõtmist tuli seadusandlik kogu - jagunes kaheks,
Versaille'st ja kuulutasid ennast Rahvuskoguks · Rahvuskoguga ühinesid osa aadlike ning vaimulike saadikuid ja kuulutati end 9.juulil Asutavaks koguks Revolutsiooni kulgemine · Kuningavõim üritas sõjaväega korda luua · Moodustati kodanikukaitse- Rahvuskaart · 14.07.1789 Vallutati Bastille' kindlus Revolutsioon oli alanud Ümberkorraldused · Louis XVI oli sunnitud tunnistama Asutava Kogu õigust välja anda seadusi · Toimus kiirkorras munitsipaalne revolutsioon · "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" · 1790. a kaotati aadliseisus Monarhia kukutamine · 1791. aasta augustis võeti vastu põhiseadus. · Uueks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik kogu · 1792. a kuningavõim kukutati ja kuulutati vabariik Jakobiinid võimul · 21.jaanuar 1793 hukati kuningas giljotiini all · Selle tõttu vallandus rojalistide mäss · Märts 1793 loodi Rahvapäästekomitee · 31.mai-2. juuni 1793 kestnud
Rahvuskogu kuulutamine Asutavaks koguks Ühiskonna rahulolematus ja rahva poliitiline aktiivsus Rahva relvastumine ja kodanikukaitse Pariisis- rahvuskaart Bastille kindluse vallutamine Bastille kindluse vallutamine 14. juulil 1789 Louis XVI 1754-1793a Usklik, õiglane, kohusetundlik Sisepoliitika- riigivõlg Väärikas surm Prantsusmaa ümberkujundamine Monarhia-vastased väljaastumised Louis XVI(16), Asutav Kogu (seadused, rahvuskaart) Munitsipaalne revolutsioon (võimuorganid) Pariisi linnaomavalitsus - Pariisi kommuun. Asutav kogu: 9 juuli (põhiseadus). Revolutsionääride õigusi seisuslikud privileegid (AK) `'Inimese ja Kodaniku õiguste deklaratsioon'' Kirikumaad (r) Aadliseisus (k) Likvideeriti kõik vanad eesõigused Seisuste ja tsunftide privileegid Seisuste maksustamine talupojad (teotöö) kirikukümnis ametite ostmine õigused riigiametitesse astumisel Trikoloor (lipp)
SOTSIAALNE SIDE Õhuke riik (ehk liberaalriik) – valitsuse võimalikult vähene sekkumine majandusse, riik peab tagama vaid avaliku korra ja seaduslikkuse ühiskonnas. Paks riik (ehk sotsiaalriik) – riigi jõuline sekkumine majandusse. Paksu riigi mudel tähendab suurt riigiettevõtlussektorit ning laiaulatuslikku riiklikult korraldatud sotsiaalkindlustussüsteemi. Ühishüve – ühiskonnaliikmetelt , riigi kodanikelt, saadud valitsemismandaadi ja maksuraha abil korraldab oma tegevust nii, mis peaks kokkuvõttes kaasa aitama üldise heaolu kasvule ühiskonnas. Mittemajanduslik ühishüve – efektiivselt toimiv tervishoiu- ja haridussüsteem, kodanike julgeolekut tagavad politseijõud ja kaitsevägi, kohtusüsteem jne. Majanduslik ühishüve – kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahendusega: riiklik meedia (televisioon, raadio jne), heakorrastatud linnaruum, sotsiaalkindlustussüsteem (pensionid, abirahad jne). Anarhism ehk ühiskond ilma riigita...
1. Iseloomustage revolutsiooni tähtsamaid etappe. Revolutsiooni algus Ühiskonnas oli kasvanud rahulolematus ja rahavpoliitiline aktiivsus, rahvas hakkas looma kodnikukaitset rahvuskaarti. Pariisis vallutati rahva hulgas vihatud monarhia sümbol Bastille kindlus. Sellega algas revolutsioon. Ümberkorraldused Levisid monarhiavastused väljaastumised koalikul tasandil toimus munitsipaalne revolutsioon. Kaotati seisuslikud eesõigused. Kiriku maad pandi oksjonile, vaimulikud hakkasid kindlat palka saama. Kaotati aadliseisus. Monarhia kukutamine Seadusandlikus kogus ja riiis tugevnesid monarhia vastased meeleolud. Eriti aktiivsed olid selle koha pealt jakobiinid. Väljaastumisega vallutati kuningaloss, Louis XVI suleti perega vangi. Vabariigi väljakuulutamine Koostati uus põhiseadus. Rahvahääletuste põhjal kuulutatiPrantsusmaa vabariigiks.
Tugipunktide rajamisel kasutasid roomlased etruskidelt üle võetud kavatisi ja eelistasid rangelt geomeetrilist linnaplaani. 3. Antiik-Rooma linnaehitus. Tooge välja iseloomulikud tunnused. Roomas oli mitut tüüpi linnu: 1. Urbs - esimene ja kõige tähtsam. Kõigega seonduv linn, kus tekkiski suurlinnakultuuri mõiste. 2. Colonia - teine ja enamlevinud. See oli kodanikuõigusega sõjaväeline asula. 3. Municipium oli munitsipaalne ehk omavalitsuslik linn, mille elanike kodanikeõigused olid piiratud. 4. Oppidum - kindlustatud paik, kus elasid ja leidsid värju hädaolukorral talupojad ja karjased. Oppidum oli kraavivalli või müüriga ümbritsetud maa-ala. 5. Canabae - esialgselt müügiputkade read, millst arenesid omavalitsistlikud kogukonnad kohaliku elanikkonnaga ja vabakslastud sõduritega. 6. Vicus - küla. Tekkisid kindluse kõrvale. Antiik-Rooma linnaehituse iseloomulikud jooned on:
kuningavõim, tõsine rahanduskriis, viljaikaldus, majanduskriis. 2. Kellest koosnes prantsuse ühiskond? Kes oli arvukaim= 3 seisust. Vaimulikud, aadlikud ja kolmas seisus(kõige arvukam). Valimisõigust polnud, makse pidid maksma. 3. Seisuste esindus= generaalstaadid. 4. Bastille= kindlusvalngla. 14 juuli 1789 vallutati Bastille kindlus, sellega algas revolutsioon. 5. Viis reformi mis viidi ellu asutava kogu poolt= Vahetati välja vana võim, seisused kaotati, toimus munitsipaalne revolutsioon, vaimulikust said ametnikud, kirikumaad võeti ära, kaotati aadlikuseisus. 6. Inimeste ja kodanikuõiguste deklaratsioon-põhimõtted= Dokument, mis võesti vastu Prantsuse revolutsiooni ajal. Inimesed sünnivad ja elavad vabana. Õiguslikult võrdsena. Kõrgeima võimu allikas on rahvas. Eraomand on puutumatu. Kedagi ei tohi tülitada tema veendumuste pärast. 7. I põhiseadus= Prantsusmaast sai piiratud monarhia. 8. 1792 september=kuulutati Prantsusmaast Vabariik. 9
Globaliseerumine ülemaailmseks muutumine Hierarhia allumissüsteem, järjestus, võimuredel Infrastruktuur majandusharusid teenindav ja nende toimimist ning arengut tagav rahvamajanduse allsüsteem, nt side, teed Institutsiion riiklik, majanduslik, kunstiline vm sotsiaalne asutus Investeering rahapaigutus kasumi teenimise eesmärgil Kontseptsioon käsitus, vaadete süsteem Mandaat volitus, volikiri, saadikukoht Mobiilne liikuv Munitsipaalne omavalitsuslik, omavalitsusele kuuluv Naturaalmajandus rahatu majandus. Süsteem, mis rahuldab oma vajadused ise Postindustriaalne tööstusühiskonnajärgne Prestiiz lugupeetavus, mõjukus, autoriteetsus Sotsiaalne ühiskondlik Staatus olukord, seisund; sotsiaalne seisund.
sealhulgas kalade surm. Samuti avaldab see olulist mõju ka töönduslike kalaliikide, näiteks lesta ja tursa sigimisele. Ning lisaks on see ka juba mainitud surnud põhjatsoonide põhjuseks. Peamiseks eutrofeerumise põhjuseks on maismaal asuvatest allikatest pärinev kõrge lämmastikuJa fosforikoormus. Ligikaudu 75% lämmastikust ja 95% fosforist jõuab merre jõgede kaudu, ning poole sellest annab põllumajanduslik äravool. Muud reostusallikad on metsandus, tööstuslik ja munitsipaalne reovesi, laevadelt ja sõidukitelt pärinev saaste. Umbes 25% lämmastikukoormusest saabub õhust. Olulisteks fosforiallikateks (kuni 24%) on pesu- ja nõudepesuvahendid. Alates 1980ndate aastate lõpust on fosfori- ja lämmastikukoormuse kasv Läänemeres stabiliseerunud, kuid kontsentratsioon on endiselt äärmiselt kõrge, eriti poolkinnistes lahtedes, nagu Liivi laht . Teiseks Läänemere oluliseks probleemiks on ohtlikud
Elitaarne-tippklassi kuuluv Etniline-mingi rahvaga või selle päritoluga seoses olev Globaliseerumine-ülemaailmseks muutumine Hierarhia-allumissüsteem, järjestus, võimuredel Infrastruktuur-piirkonna majanduslikuks arenguks ja ühiskonna heaoluks vajalik süsteem Institutsioon-riiklik, majanduslik, kunstiline vm sotsiaalne asutus Investeering-rahapaigutus kasumi teenimise eesmärgil Kontseptsioon-käsitlus, vaadete süsteem Mandaat-volitus, volikiri, saadikukoht Mobiilne-liikuv Munitsipaalne-omavalitsuslik, omavalitsusele kuuluv( nt linnale vallale) Naturaalmajandus-rahatu majandus, s.o süsteem mis rahuldab oma vajadused ise Postindustriaalne-tööstusühiskonnajärgne Prestiiz-lugupeetavus, mõjukus, autoriteetsus Sotsiaalne-ühiskondlik Staatus-olukord, seisund; sotsiaalne seisund
- Säästev areng – nii tänaste kui ka homsete inimeste vajaduste saavutamine ja jätkuv rahuldamine - Ökoloogiline jalajälg – tarbimine territooriumil võrrelduna bioloogiliselt produktiivse maa või mere pindalaga (globaalsetees hektarites); Eestil > 6 ha ehk u 50% suurem meie bioloogilisest tootlikkusest - Juhtimine võib olla o globaalne o regionaalne (Keskkonnaministeerium – seaduste väljatöötamine (Marko Pomerants)) o munitsipaalne (nt jäätmekäitlus) o ettevõtte või ärifirma tase o kodumajapidamise tase - Keskkonnajuhtimine o indikaatorite/näitajate väljavalimine o seire ning mõõtmine (seire - tähtsamate keskkonnaparameetrite korrapärane fikseerimine ja nende muutuste vaatlemine; öko-, geosüsteemid, elustik, keskkonnategurid, loodusressursid, saasteallikad; lokaalsed, distantsmeetodid) o keskkonnamõju hindamine
kodus olla või lasta laps sugulastel hoida. Harva esines vastuseid, et laps viiakse pigem mõnda hoidu või lasteaeda. Alates 3. eluaastast vastati enamjaolt, et hariduslikel eesmärkidel viiakse laps pigem lasteaeda või lastehoidu. Siit hakkabki mõneti lahknema lastehoiu ja lasteaia tee. Nii lastehoid kui ka lasteaed on lasteasutused, mis võimaldavad koolieast noorematele lastele hoidu ja idee järgi ka mingit algharidust (Riigikogu, 1999). Lasteaed on seejuures riiklik ehk munitsipaalne lasteasutus ning lastehoid on eraettevõte. Lasteaias töötavad ainult ametialase väljaõppega õpetajad, kes tagavad lapsele enne kooli minekut piisava oskuste, käitumise ja suhtlemise pagasi, et laps oleks edukas edaspidi iseseisvalt. Lastehoidude kohta on aga tihtipeale levinud stereotüüp, et seal ainult vaadatakse lapse järele ning võimekusi arendavaid tegevusi seal üldiselt ei ole. Loomulikult on olemas ainult selle
loomisega. Inglismaa ja Prantsusmaa tunnistasid Belgia neutraliteeti. Riigi korraks sai konstitutsiooniline monarhia. 1830 sõlmisid Venemaa, Inglismaa ja Prantsusmaa kokkuleppe, millega sai Kreeka iseseisvuse. · SPR ja kultuur 14. juulit 1789 aastat loetakse SPR alguseks kui Bastille' rünnati. Päev hiljem ütles kuningas Asutavale Kogule, et ta usaldab neid ning lubab neil välja anda seadusi. Tänu sellele sündis trikoloor. Juuli-August toimus munitsipaalne revolutsioon-kõik vanad ametnikud tagandati ja valiti uued. 4 august kaotati seisuslikud eesõigused, seda nimetatakse Privileegide Pärtliöö. 1790 kaotati aadlikuseisus, ning riik jaotati departemangudeks. Pilet nr 12 · Rahvuslus ja selle teke Rahvuslusest sai 19. saj üks kesksemaid tõukejõude. Pärast SPR hakkas rahvuslik idee idanema kõikidesse piirkondadesse ning hakati rääkima ühtlasest rahvusest ja rahva tahtest. Suured rahvusriigid: Itaalia ja Prantsusmaa
rahvuskaart. 14. Juuli vallutati kuningavõimu viimane tugipunkt Bastille vangla. Kuningas jäi võimule, kuid tema ametnikud tagandati. Need asendati rahva poolt valitud kohalike haldusorganite munitsipaliteetidega. Üks tähtsamaid oli Pariisi kommuun, mis osales ka üldpoliitiliste küsimuste lahendamisel. Asutav kogu kaotas 11.august feodaalide eesõigused. Võeti vastu kirikumaade võõrandamise seadus. 26.august 1789 võttis Asutav kogu vastu Munitsipaalne revolutsioon peale seda tagandati kõik kuninga ametnikud ja hukati, linnadesse pandi ametisse linna poolt valitud linnapead ja muud valitud esindajad. Seadusandlik organ kannab nime asutav kogu-koostab põhiseaduse ja rajab uue riigikorra.(1789-1791) 1) Agraarseadusandlus(4.august) - Kaotati feodaalkord ja feodaalide privileegid - Tunnistati õigeks kõigi inimeste maksustamine - Tagati kõigi õigus pääseda riigiametisse - Igasugused koormised kaotatakse
1 2) kohalik haldus on praktiline, sest kohalik huvi, teadmised ja kontrollimisvõime muudavad tõhusa ja toimiva teenuste osutamise palju tõenäolisemaks. Fabiaanlased ja gildisotsialistid: munitsipaalsotsialism enamuse (mitte üksnes omanike) poolt juhitav KOV ja ulatuslik teenuste munitsipaalne osutamine kohaliku elu parandamiseks. Sidney Webb (1859-1947), Beatrice Webb (1858-1943), G.D.H. Cole (1889-1959) J.Toulmin Smith (1816-69) ja viktoriaanliku ajastu keskpaiga romantikud: opositsioon tsentraliseerivale suunale teel efektiivsema ja demokraatlikuma valitsemise poole. 19. saj./20. saj. alguse teoreetikud lõid 2 põhiargumenti KOV kasuks kohalik omavalitsus: 1) annab võimaluse poliitiliseks osalemiseks;
annaabi.ee 
