Jrk nr nimetus pikkus laius kõrgus a b h m V 1 kivivill 187 136 46,5 194 1150 1689 normaalbe 2 toon 134,3 136,3 134,7 5887 2460 2393 õõnes silikaattell 3 is 119 88,3 248,7 3617 2608 1381 4 mullklaas 90,3 142,7 39,7 67 521 128 Õõnes keraamili 5 ne tellis 248,3 85,3 66,5 2150 1410 1525 mullbetoo 6 n 100,2 100,2 98,3 875 985 888 7 EPS 149 49,5 149 34,6 1099 31,5 8 lehtklaas 101 6,1 101,3 150,4 62 2429
11 Kivivill 149 135/99 45 191,6 1120 173 12 Bituumen isol. 910,4 10,3 0,48 69,39 52,4 1325 5 13 Klaasvill 10 140,5 20 24,26 284,57 85,25 14 Dolomiit 98,4 99,3 98,4 2116,8 961,48 2201,6 15 Normaalbetoon 136,5 136,7 136,6 5875 2567,5 2350 16 Mullklaas 137,5 904 477 64,7 587,05 116 17 Mullbetoon 99.6 98 99,6 874 990 883 18 Mullklaas 141 92,4 43,3 72,6 564,9 129 19 Teras 69,3 155,2 126,3 809 1365 590 20 Männipuit 19,5 20,6 30,1 5,35 1,20910-5 442 21 Kergkeraamika 121 61 151 805 0,011246 716
164 44 1 Poorbetoon 1 163 163.3 45 44.7 163 45 101 101 2 Poorbetoon 2 101 101 101 101 101 101 41 90 3 Mullklaas 42 41.3 92 91.3 41 92 100 98 4 Saepurubetoon 100 99.7 97 96 99 93 49 150 5 EPS1 50 49.3 149 149.5 49 149.5
docstxt/12315342246461.txt
5. Jäikuse järgi (pehmed, pooljäigad, jäigad, eriti jäigad ja kõvad) 6. Soojajuhtivuse järgi 7. Tulekindluse järgi Mineraalsetest soojaisolatsioonmaterjalidest kõige tuntumad on mineraalvillad ja mullklaasist soojustusmaterjalid. Mineraalvillad valmistatakse lähtematerjalide sulatamisel ja kiududeks muutmisel, kiud omakorda seostatakse vaikudega ja vormitakse pressimise teel. Valmistatakse mineraalvatist puhurvilla, matte, erineva tihedusega plaate ja rullmaterjale. Mullklaas Valmistatakse boorsilikaatklaasist, millele on lisatud gaasitekitavad ained umbes 1000C juures kuumutades, seejärel jahutatakse aeglaselt ja lõigatakse plaatideks. Gaasiga täidetud poorid on kinnised ja üksteisest eraldatud. Purunedes eraldub poorist väävelvesinikku sisaldavad gaasi. Värvilt must Omadused Ei kahane, ei ima ega lase läbi vett, ei vaja aurutõket, ei põle. Liim Liimidena kasutatakse hea adhesioonivõimega aineid, mis kõvenevad ja annavad kõvad pinnad.
Klaasvill 140,0 101,0 20,0 23,7 282,8 83,8 Kipsplaat 300,0 200,0 12,5 532,9 750,0 710,5 Saepurubetoon 146,0 145,0 146,0 2274,0 3090,8 735,7 Bituumeirullmaterjal 32,6 101,5 10,1 37,2 33,4 1113,1 Lehtklaas 6,0 101,0 101,0 150,4 60,7 2477,9 Mullklaas 92,2 41,9 142,0 69,2 549,2 126,0 Silikaattellis 119,3 87,2 250,0 4800,5 2601,5 1845,3 XPS 145,0 101,0 50,0 35,4 732,3 48,3 DSP 100,3 87,2 250,0 4802,5 2187,3 2195,7 Samottellis 117 249,3 62 3850 1917 2008
· Valuklaas. On tavaliselt läbipaistmatu, valmistatakse värvilisena, ka reljeefsena. Mattklaasi valguse läbilaskvus on 80-90%, paksus 4-12 mm. Siseviimistlusklaas. · Floatklaas. Värvitu või värviline. Aknad, klaasfassaadid. Peegelklaasi valmistamiseks poleeritud klaas on paksusega 6-20 mm, karastatud või karastamata. Armeeritud klaas on paksusega 6-10mm, valmistatakse metallvõrgul, takistab killunemist, on suurema tulekindlusega, sealhulgas: · reljeefklaas · mullklaas · klaaskiud Kõige üldisemalt jaotatakse klaasmaterjalid nii: · Lehtklaas · Ornamentklaas reljeefse mustriga · Armeeritud metallvõrguga klaas · Poleeritud klaas 12 · Tripleksklaas · Uvioolklaas · Klaasplokid, valmistatakse silikaatklaasist · Profiilelemendid U-kujulise läbilõikega toorklaasist elemendid · Dekoratiivsed pinnakatteklaasid · Klaastorud · Mullklaas · Klaasvatt
paksus * puu korral on pikikiudu 2X suurem * puistel mida peenem tera * vee sisaldavus väiksem. Klassifikatsioon struktuur (kiuline, teraline), vorm (tükk, rull, nöör), toormaterjal (looduslik, sünt), mahumass, jäikus, soojajuhtivus, tulekindlus. Mineraalsed Mineraalvill (klaas, kivi) ei põle, õhu läbivus sõlt mahumassist, auruläbivus on suur, survetug oleneb tüübist, müraisol on hea madalatel lainepikkustel. Mullklaas valm boorsilikaatklaasist om kasut 260..430 C ei kahane, ega lase vett läbi, ei põle, kõrge hind. Kergkruus valm põlet pais savist, kasut..., ei karda kemikaale, niiskust, tuld, hallitust, mädanikku. Orgaanilised Tselluvill valm utiilpaberist +antiseptikud , om ei põle, loodussõbralik, niiskuskindel, ei pehki, mädane, niisku, närilised ei söö. Mullpolüuretaan tood kinniste ja lahtiste booridega, jäik ja pehme, põleb kiiresti, aurupidavus hea, stabiilsus kõrge
24 8 mullbetoon 151,00 149,00 151,00 2 236,00 3 397,35 658,16 25 teras 20,00 50,00 112,8 15,70 7184,71 26 23 kergkeraamika 68,20 152,00 126,43 806,00 1 310,66 614,96 ekstruuderpolüstüre 27 20 en 49,00 144,00 99,00 35,40 698,54 50,68 28 10 saepuru betoon 99,00 99,00 294,00 664,50 2 881,49 230,61 29 mullklaas 139,00 89,33 44,80 75,00 556,30 134,82 30 klaas 100,20 100,00 5,95 150,00 59,62 2 515,98 31 graniit 70,33 69,133 26,53 326,00 129,02 2 526,84 21,666 31 klaasvill 142 102 7 24,8 313,82 79,03 31 silikaattellis 248 88 11,7 4740 2551,34 18 58,09
164 44 40 1 Poorbetoon 1 163 163,3 45 44,7 40 40 145,4 292 497,9 163 45 40 101 101 101 2 Poorbetoon 2 101 101 101 101 101 101 874 1030,3 848,3 101 101 101 41 90 142 3 Mullklaas 42 41,3 92 91,3 143 142,3 71 536,6 132,3 41 92 142 100 98 100 4 Saepurubetoon 100 99,7 97 96 99 99,3 658 950,4 692,3 99 93 99 49 150 150
48,8 148,8 48,6 150,2 147 150,4 5 Saepurubetoon 150,1 150,1 147,4 147,3 150,2 150,3 3324,58 2275,3 685 150 147,6 150,4 142,5 92.1 44,5 6 Mullklaas 142 142,3 93,7 92,9 44,2 44,5 588,07 74,3 126 142,25 92,9 44,8 248 78 t18 7 Silikaattelliskivi 247 247,7 77 77,7 117 117,7 2263,37 4785,3 2110 248 78 ll8
Valuklaasi kasutus- kirgas klaas mida kasutatakse kohtades, kus lehtklaas ei sobi. Tulekindel, läbipaistmatus jne. Sellest valmistatakse ka peegelklaasi ja armeeritud klaasi Float klaasi kasutus- kasutatakse peegelklaasina, valmistatakse värvituna ja värvlilisena. Klaasprofiilelement- kasutatakse fassaadelementidena ja vaheseintena. Paigaldatakse phe või kahekordsete seintena. Klaasplokid- klaasteliised tehakse suure surve all, võivad olla seest õõnsad või täisklaasist. Mullklaas- mulliklaasi kasutatakse terrassidel, katustel jne. Töötlemismetoodikaga kasutatakse lihvimist, poleerimist jne Karastatud klaas- sellega paranevad tugevusnäitajad, kasutatakse suurt tugevust nõudvates elementides, Lamineeritud klaas- valmsitatakse kahest või enam klaaslehest, tugevam võrreldes tavalise klaasiga, kasutatakse kohtades, kus klaasi purunemis oht on suur. Tulekindel klaas- klaas, mis on ett nähtud tule eest kaitseks ja püsivaks, valuklaas ja lihvitud ja armeeritud klaasi
Orgaanilistest ja anorgaanilistest(mineraal ainetest) eristab nende süttuvus ntx orgaanilistest ainetest materjalid. Vormid võivad olla ,,kujusad"(kindel kuju) väga levinud polüstüleen plaadid. Võivad olla ka mitte kujusad nagu ntx zelluvill. Lahtise ja kinnise poorusega materjale eristab õhu, vee ja veeauru liikumise võimalus materjali sees mis on aluseks tuule-, aurutõkke vajadusele hoonete piiretes. Soojusmaterjalid jaotatakse eraldi: pehmed(villad jne), jäigad(mullklaas). Samuti tuleb paigaldamisel arvestada selliseid nõudeid nagu mittetoksilisus, purunevus/haprus, survepinge, kasutus ja sulamis temp. Soojusisolatisoon() olenevad selle materjali struktuurist. Mida poorsem on, palju väikesi kinniseid poore. Osa soojusmaterjale kannavad nime puistematerjalid(klaasvill, kergkruus, kivivill ,mullklaas). Polüstüleen tooted. Ajalooliselt tuntud taimsed ja loomsed kiud(saepuru, pilliroog). Polületaan kasutatakse vedela massina, vahuna
Valuklaasi kasutus- kirgas klaas mida kasutatakse kohtades, kus lehtklaas ei sobi. Tulekindel, läbipaistmatus jne. Sellest valmistatakse ka peegelklaasi ja armeeritud klaasi Float klaasi kasutus- kasutatakse peegelklaasina, valmistatakse värvituna ja värvlilisena. Klaasprofiilelement- kasutatakse fassaadelementidena ja vaheseintena. Paigaldatakse phe või kahekordsete seintena. Klaasplokid- klaasteliised tehakse suure surve all, võivad olla seest õõnsad või täisklaasist. Mullklaas- mulliklaasi kasutatakse terrassidel, katustel jne. Töötlemismetoodikaga kasutatakse lihvimist, poleerimist jne Karastatud klaas- sellega paranevad tugevusnäitajad, kasutatakse suurt tugevust nõudvates elementides, Lamineeritud klaas- valmsitatakse kahest või enam klaaslehest, tugevam võrreldes tavalise klaasiga, kasutatakse kohtades, kus klaasi purunemis oht on suur. Tulekindel klaas- klaas, mis on ett nähtud tule eest kaitseks ja püsivaks, valuklaas ja lihvitud ja armeeritud klaasi.
5. Jäikuse järgi (pehmed, pooljäigad, jäigad, eriti jäigad ja kõvad) 6. Soojajuhtivuse järgi 7. Tulekindluse järgi Mineraalsetest soojaisolatsioonmaterjalidest kõige tuntumad on mineraalvillad ja mullklaasist soojustusmaterjalid. Mineraalvillad valmistatakse lähtematerjalide sulatamisel ja kiududeks muutmisel, kiud omakorda seostatakse vaikudega ja vormitakse pressimise teel. Valmistatakse mineraalvatist puhurvilla, matte, erineva tihedusega plaate ja rullmaterjale. Mullklaas Valmistatakse boorsilikaatklaasist, millele on lisatud gaasitekitavad ained umbes 1000C juures kuumutades, seejärel jahutatakse aeglaselt ja lõigatakse plaatideks. Gaasiga täidetud poorid on kinnised ja üksteisest eraldatud. Purunedes eraldub poorist väävelvesinikku sisaldavad gaasi. Värvilt must Omadused Ei kahane, ei ima ega lase läbi vett, ei vaja aurutõket, ei põle. Liim Liimidena kasutatakse hea adhesioonivõimega aineid, mis kõvenevad ja annavad kõvad pinnad.
katlaräbud. Metallurgilistest räbudest on peamine kõrgahju-räbu. Kui räbu väljub 213 kõrgahjust, siis jahutatakse see kohe järsult maha. Metallurgiline räbu meenutab jämedat liiva või peenemat killustikku. Katlaräbudest on kasutatud kivisöe kütmisel tekkivat jääki. Vajaduse korral seda veel peenestatakse ja sõelutakse. Omaduste poolest on kõrgahjuräbu parem kui katlaräbu. Mullklaas. Seda valmistatakse jahvatatud klaasijäätmetest, millele lisatakse lubjakivi või koksi. Kasutatakse seda plaadi kujul. Eestis on mullklaasi kasutatud vähe. Isoleertellised. Need on poorsed savitellised, mis jagunevad: peenpoorseteks tellisteks, jämepoorseteks tellisteks. Vaata p. 6.4. Kergkruus ehk keramsiit. Vaata p. 6.7. Mullbetoonid. Vaata p. 8.13. ja 11.3. 15.10. Akustilised materjalid Akustilised materjalid on need, mida kasutatakse:
annaabi.ee 
