hüdrogeoloogilisest ehitusest, mulla vanusest, taimestikust, inimtegevusest jms. Mullatekketingimustele avaldavad mõju ka raied, metsapõlemised, tormikahjustused jt. metsas toimuvad protsessid. Mullast oleneb eelkõige puistute liigiline koosseis, nende tootlikkus, tagavara ja kasvukiirus, vastupidavus tuulele, seen- ja putukkahjurite esinemine ning metsast saadava okaspuupuidu tehnilised omadused. Mullast olenevad ka metsade majandamise võtted ja rakendatavad abinõud. Metsa mõju mullatekkeprotsessidele (varise ja juurte kaudu): Kõik keskkonnategurid sh. ka muld on metsaga alati kahepoolses seoses: mullatingimused määravad suures osas ära metsa omadused ning mets oma kasvu ja arengu vältel avaldab olulist mõju mullatekkeprotsessidele. Kõige suuremat mõju avaldab mets mullale läbi maapinnale langeva orgaanilise varise ja juurestiku. a. Mõju varise kaudu: Varise lagunemise kiirus ning mullaviljakus on omavahel seotud: varise kiire lagunemine
mullapinnale langeb ja mikrokliimas. Nende muutuste tagajärjel kujunevad mullal teatud aja möödudes uued omadused. Metsapuude mõju mullale: Kõik keskkonnategurid sh. ka muld on metsaga alati kahepoolses seoses: mullatingimused määravad suures osas ära metsa omadused (liigiline koosseis, tootlikkus jne) ning mets oma kasvu ja arengu vältel avaldab olulist mõju mullatekkeprotsessidele. Kõige suuremat mõju avaldab mets mullale läbi maapinnale langeva orgaanilise varise ja juurestiku. Lisaks mõjutab mets mulda mikrokliima muutmisega (võrastiku all on temperatuuri, valguse, niiskuse jm. keskkonnatingimused teistsugused, võrreldes mittemetsamaaga). a. Mõju varise kaudu Kõikides metsatüüpides toimub pidev toitainete ringlus, kuid voogude maht ja orgaanilise aine
täielikumalt org. aine laguneb. Üldreeglina on metsapuude mõju mulla orgaanilise aine ja toitainete sisaldusele positiivne, mõju tugevus aga oleneb puuliigist. Eriti hästi paistab silma metsa võime rikastada mulda huumuse ning toitainetega ja parandada kasvukoha mullaviljakust just ekstreemsematel kasvukohtadel, nagu toitainetevaestel liivmuldadel ja kivistel muldadel. Mida vähemviljakas ja ekstreemsem on kasvukoht, seda selgemalt ja tugevamalt ilmneb metsa positiivne mõju mullatekkeprotsessidele. Puuliikidest suurima positiivse mõjuga mullatekkeprotsessidele on Eesti tingimustes lepad ja seda tänu sümbiontsele lämmastikusidumisvõimele. Lepa perekonna esindajad on metsapuude hulgas kogu maailmas tuntud mullaparandajad ja mullaviljakuse suurendajad. Mõlemad Eestis levivad lepaliigid (nii hall- kui sanglepp) kasvavad sümbioosis kiirikbakteriga (e. aktinomütseediga) Frankia, tänu millele nad on võimelised siduma õhulämmastikku.
– lämmastikurikkad lehed lagunevad kiiresti – toitaine jõuavad mulda – 20-aastane lepik võib aastas rikastada mulda umbes 185 kg/ha lämmastikuga – 10-aastane lepik põllumaal umbes 150 kg/ha Ka kask on mulda parandav puuliik. – kaselehed mineraliseeruvad kiiresti – sisaldavad rohkesti lämmastikku, kaltsiumi, kaaliumi, fosfori jt mineraalaineid Okaspuudest on parimad lehised. Puude neg mõju mullatekkeprotsessidele: - kuusk- soodustab mulla leetumist – tamm- lehevaris väga parkaineterikas ja raskesti lagunev 2. juured Mõjutavad mulda: juurevarise kaudu; juurekäikudega; juureeritise kaudu 3. mikrokliima muutmisega Keskkonnatingimused ja seega ka org aine lagunemistingimused on metsas teistsugused kui lagedal. Metsas on alati niiskem ja soojal aastaajal jahedam kui lagedal, mis soodustab lagunemistingimusi, humifikatsiooni, toitainete mineralisatsiooni.
uuenemisele kaasaaitamiseks. Puuliigi valik Metsakultuurid võivad koosneda ühest puuliigist (puhtkultuurid) või mitmest puuliigist (segakultuurid). Segakultuurid on: 1) tootlikumad, kuna segus olevad puuliigid on enamasti erineva juurestiku, toitainete vajaduse ja valgusnõudlikkusega, nii kasutatakse paremini ära mulla toitainetevarud ja päikeseenergia, 2) parandavad mulla omadusi (näit. kase- kuuse segametsa mõju mullatekkeprotsessidele on soodsam kui puhtkuusiku mõju), 3) vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele. Puhtkultuuride eeliseks on lihtsus nii nende rajamisel kui ka hilisemal hooldamisel ja majandamisel. Valdavalt rajatakse tänapäeval Eestis puhtkultuure. Kultiveeritava puuliigi valik sõltub: ● kasvukohatüübist (mullaviljakusest ja mulla veerežiimist), ● eelmise puistu liigilisest koosseisust, ● seenhaiguste ja kahjurite esinemisest (juurepess),
mõju oma juurestiku ja maapinnale langeva orgaanilisest ainest (nim. ka epihuumus), selle kihi sageli liigniisketel muldadel). orgaanilise varise kaudu. Peale selle mõjutab mets tüsedus tavaliselt 1-5cm. 5.7 Mets ja alustaimestik mulda mikrokliima muutmisega (temperatuuri, Märgades kasvukohtades tekkinud tüsedat Alustaimestiku all mõistetakse samblike, valguse, niiskuse jt.) mullatekkeprotsessidele mõju metsakõdu (10-30 cm) nimetatakse turvastunud sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogumit, avaldavate tegurite kaudu. metsakõduks. Kui orgaanilise aine kihi tüsedus on mis katab puude alust maapinda. Varis- Metsapuud ammutavad toitesooli aga üle 30cm on Alustaimestiku ohtrus ja liigiline koosseis sõltub sügavatest mullakihtidest
3) maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist 4) istutusmaterjali vanusest 5) loodusliku uuenduse olemasolust. Puuliigi valik Metsakultuurid võivad koosneda ühest puuliigist või mitmest puuliigist Segakultuurid on: 1) tootlikumad, kuna segus olevad puuliigid on enamasti erineva juurestiku, toitainete vajaduse ja valgusnõudlikkusega, nii kasutatakse paremini ära mulla toitainetevarud ja päikeseenergia, 2) parandavad mulla omadusi (näit. kase- kuuse segametsa mõju mullatekkeprotsessidele on soodsam kui puhtkuusiku mõju), 3) vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele. Puhtkultuuride eeliseks on lihtsus nii nende rajamisel kui ka hilisemal hooldamisel ja majandamisel. Kultiveeritava puuliigi valik sõltub: 1 · kasvukohatüübist (mullaviljakusest ja mulla veereziimist), 2 · eelmise puistu liigilisest koosseisust, 3 · seenhaiguste ja kahjurite esinemisest (juurepess), 4 · metsaomaniku soovidest ja võimalustest. Metsakultuuride hooldamine
puuliigi juurestiku paiknemisel on omad iseärasused (kuusel ülemistes mullahorisontides, lehtpuudel alumistes). Nii kasutatakse mulla potentsiaalne viljakus paremini ära ja valgusnõudlikku puuliiki pealpool ja varjutaluvat allpool kasvatades kasutavad puud efektiivsemalt valgust. Okaspuude varis annab happelise kõdu ja soodustab leetumist, lehtpuude varise lagunemisel tekivad aga huumusained ja seega kuuse-lehtpuu segametsa mõju mullatekkeprotsessidele on soodsam kui puhtkuusikute puhul. Üldjuhul on segamets püsivam, kannatab vähem mitmesuguste kahjustuste ja haiguste käes (tuule-ja lumekahjustuste, temperatuurikõikumiste, putukkahjurite, seenhaiguste, tulekahjude all). Segametsas (kuuse-lehtpuu) on puude laasumine parem. Segametsas on loomastik mitmekesisem ja liigirikkam sest toitumis- ja varjetingimused on paremad. 8. Defineerige mõisted: puistu teine rinne ja puistu esimene rinne?
kasvukohal, kuna iga puuliigi juurestiku paiknemisel on omad iseärasused (kuusel ülemistes mullahorisontides, lehtpuudel alumistes). Nii kasutatakse mulla potentsiaalne viljakus paremini ära ja valgusnõudlikku puuliiki pealpool ja varjutaluvat allpool kasvatades kasutavad puud efektiivsemalt valgust. Okaspuude varis annab happelise kõdu ja soodustab leetumist, lehtpuude varise lagunemisel tekivad aga huumusained ja seega kuuse-lehtpuu segametsa mõju mullatekkeprotsessidele on soodsam kui puhtkuusikute puhul. Üldjuhul on segamets püsivam, kannatab vähem mitmesuguste kahjustuste ja haiguste käes (tuule-ja lumekahjustuste, temperatuurikõikumiste, putukkahjurite, seenhaiguste, tulekahjude all). Segametsas (kuuse-lehtpuu) on puude laasumine parem. Segametsas on loomastik mitmekesisem ja liigirikkam sest toitumis- ja varjetingimused on paremad. 8. Puuliikide vaheldus Puuliigid kasvukohal vahelduvad, st. üks liik vaheldub teisega (kuusiku asemele tekib
7. Mullastiku tingimused puistus (kuiv liivmuld, madalsoo turvasmuld) 8. Puistus rakendatud metsamajanduslikud abinõud (raied) 7. Puistu mõju mullale, huumuse (kõdu) põhitüübid. Metsapuude mõju mullale Metsapuud avaldavad mullale kõige tugevamat mõju oma juurestiku ja maapinnale langeva orgaanilise varise kaudu. Peale selle mõjutab mets mulda mikrokliima muutmisega (temperatuuri, valguse, niiskuse jt.) mullatekkeprotsessidele mõju avaldavate tegurite kaudu. Varis Metsapuud ammutavad toitesooli sügavatest mullakihtidest. Varise kaudu satuvad toitesoolad ülemistesse mullakihtidesse, kust neid saavad kasutada pindmise juurestikuga rohttaimed ja kust osa neist uhutakse vihmaveega tagasi sügavamatesse mullakihtidesse. Metsa mõjul toimub nii pidev toitainete ringkäik, mis looduses omab suurt tähtsust. Toitainete ringkäigus eristatakse kahte tsüklit: C1 - väike tsükkel, mis
annaabi.ee 
