üleujutamise tulemusena ja kujundavad savikaid järve tüüpe setteid 7. Löss ja lössitoalised liivsavid kujutab en kohevat pehmet (poorne, kihilisus puudub, suur kaltsium karbonaati sisaldus) kivimit. Dominerib jäme tolm. 8. Eluvio-deluviaalsed moodustised 9. Eoolsed setted 10. Meresetted MURENDI JA MULLA MEHHANILINE KOOSTIS Mulla mineraalosa osatähtsus on 99-100%, siis on mõistetav kuivõrd oluline on teada, millistest osakutest see mullamass koosneb. Neid osakesi nim. ka mulla mehhaanilisteks elementideks. Kõik osakesed, mis on mullas üle 1mm, neid nim. mulla koreseks ja kõik mis on alla 1mm on mulla peenes. 1-10mm kruus, 10- ~ kivid. Ümardunud kive nim. veeriseks lapikuid kive klibuks, teravaservalisi rähaks. Osakesi läbimõõduga 0,01 1mm nim. füüsikaliseks liivaks ~ 0,01mm füüsikaline savi, 3 ~ ibeosakesed Erinev mineraloogiline ja keemiline koositis.
hüdrolüüsi mulla koostisest väljatõrjutud ioonid. Kajastab mulla kogu happesust Leeliselisus-on keemilise ühendi võime moodustada teatavas keskkonnas (tavaliselt vees) hüdroksiidioone, mis neutraliseerivad happeid Tahke faasi tihedus-e mulla erikaal määratakse grammides 1 cm3 tahke faasi kohta. Mulla puhul tahke faasi tihedus sõltub mulla mineraalsest koostisest. Tahke faasi tihedust on vaja mulla tiheduse ja poorsuse määramiseks. Lasuvustihedus-on 1 cm3 kuiva rikkumata mullamass grammides. Lasuvustihedus erinevates horisontides võib väga palju kõikuda. Lasuvustihedus sõltub maaharimisest Poorsus- on aine mahutavuse omadus, mille põhjuseks on varjatud tühimike olemasolu. Kivimite poorsus on kõigi tühimike kogum kivimites mineraalsete või muude agregaatide vahel. Üldine poorsus- iseloomustab pooride ruumala (v) osakaalu kogu kivimi ruumala (V) suhtes. Seda väljendatakse protsentides. Kapillaarne poorsus-poorsuse see osa, mis esineb kapillaarsete õõntena
MnO kuni 0,1% Mulla füüsikalised omadused: Omadustest sõltub saagi suurus. Maade kuivendamisel ja niisutamisel peab arvestama füüsikaliste omadustega. Mulla tahke faasi tihedus ehk mulla erikaal - määratakse grammides 1 cm3 tahke faasi kohta. Mulla puhul tahke faasi tihedus sõltub mulla mineraalsest koostisest. Tahke faasi tihedust on vaja mulla tiheduse ja poorsuse määramiseks. Mulla lasuvustihedus (Dm mahukaal) on 1 cm3 kuiva rikkumata mullamass grammides. Lasuvustihedus erinevates horisontides võib väga palju kõikuda. Huumushorisondis 0,8-1,6. Mulla lasuvustihedus on muutuv suurus, mis sõltub maaharimisest. Sügiseks võib lasuvustihedus suureneda kuni 1,5ni huumushorisondis. Mulla lähtekivimi lasuvustihedus 1,8-1,9. Ka looduslikel aladel ja metsades on see muutuv sõltudes enim talvisest läbikülmumisest. +4° juures hakkab muld paisuma. Mulla üldine poorsus: Mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride mahu summa
Mulla füüsikalised ja füüsikalis-mehhaanilised omadused Omadustest sõltub saagi suurus. Maade kuivendamisel ja niisutamisel peab arvestama füüsikaliste omadustega. Mulla tahke faasi tihedus ehk mulla erikaal - määratakse grammides 1 cm3 tahke faasi kohta. Mulla puhul tahke faasi tihedus sõltub mulla mineraalsest koostisest. Tahke faasi tihedust on vaja mulla tiheduse ja poorsuse määramiseks. [De]=g·cm-3 Mulla lasuvustihedus (Dm mahukaal) on 1 cm3 kuiva rikkumata mullamass grammides. Lasuvustihedus erinevates horisontides võib väga palju kõikuda. Huumushorisondis 0,8-1,6. Mulla lasuvustihedus on muutuv suurus, mis sõltub maaharimisest. Sügiseks võib lasuvustihedus suureneda kuni 1,5ni huumushorisondis. Mulla lähtekivimi lasuvustihedus 1,8-1,9. / Tahkete osakeste vaheldumist tühimikega nimetat. Lasuvuseks. / [Dm] = g·cm3 Mulla üldine poorsus - mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride mahu summa %des
Keemiline koostis sõltub mineraloogilisest koostisest (Ca, Mg, K, P, Fe, Al, jne hulk), aga ka orgaanilise aine sisaldusest (C, N, S, P jne hulk). Mida rohkem on sekundaarseid mineraale, seda rikkalikum on mulla keemiline koostis. Kvartsirikastes muldades on ülekaalus räni, paljud väga vajalikud elemendid puuduvad või neid on väga vähe. Mulla mehaaniline koostis ehk lõimis näitab, millise suurusega mineraalosadest on mullamass üles ehitatud. Mehaanilisest koostisest sõltub mulle keemiline (mineraalne) potentsiaal ja taimede toitereziim, mulla füüsikaline seisund ja tehnoloogilised omadused. Mida peenemad mullaosad, seda rikkalikum on keemiline koostis, sest seal valitsevad sekundaarsed mineraalid (ibe, peen ja keskmine tolm). Kivid, kruus ja liiv ei suuda taimedele vajalikus koguses vett kinni hoida ja säilitada. Ibe ja tolm hoiavad vett kinni, kuid on oma tiheda lasuvuse tõttu halvasti õhustatud
(ph) muutusele. mida rohkem on mulas kolloide seda suurem on mulla puhverdusvõime 27. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus. tahke faasi tihedus- määratakse grammides 1 cm3 tahke faasi kohta. Mulla puhul tahke faasi tihedus sõltub mulla mineraalsest koostisest. Tahke faasi tihedust on vaja mulla tiheduse ja poorsuse määramiseks. mulla lasuvustihedus- on 1 cm3 kuiva rikkumata mullamass grammides. Lasuvustihedus erinevates horisontides võib väga palju kõikuda. Huumushorisondis 0,8-1,6. Mulla lasuvustihedus on muutuv suurus, mis sõltub maaharimisest. Sügiseks võib lasuvustihedus suureneda kuni 1,5ni huumushorisondis. Mulla lähtekivimi lasuvustihedus 1,8-1,9. Ka looduslikel aladel ja metsades on see muutuv sõltudes enim talvisest läbikülmumisest. +4° juures hakkab muld paisuma. 28. Mulla poorsus.
VIIIb Haanja lähtekivim karbonaadivaesem. Mullad happelisemad. Pinnavormid/ kuplid kõrgemad aga laugjama nõlvaga. Siin levib väga palju erodeeritud muldi kompleksis delluviaalmuldadega. Suhteliselt vähe viljakate muldade valdkond. Mullastik on erakordselt kirju. NB! Murendi ja mulla mehaaniline koostis. Tavaliselt jääb orgaanilise aine aine sisaldus 1-6% vahele. Mulla mineraalosa osatähtsus on 99-100%, siis on mõistetav kuivõrd oluline on teada, millistest osakutest see mullamass koosneb. Neid osakesi nim. ka mulla mehhaanilisteks elementideks. Kõik osakesed, mis on mullas üle 1mm, neid nim. mulla koreseks ja kõik mis on alla 1mm on mulla peenes. 1-10mm kruus, üle 10mm kivid. Ümardunud kive nim. veeriseks lapikuid kive klibuks, teravaservalisi rähaks, 10 40cm munakad, üle 40cm rahnud(ümaramad) teravaservalised pangaselised. Osakesi läbimõõduga 0,01 1mm nim. füüsikaliseks liivaks , alla
d)merevesi- kulutav, purustav, transportiv 2)tuule geoloogiline tegevus- avaldub seal, kus on kuiv kliima ja kehv taimkate (kõrb) 3)jää geoloogiline tegvus- mandrijääliustikud ja mäestikuliustikud. Jääjõe voolusängi näitavad oosid. 4)gravitatsioonijõud ehk raskustung Murendi ja mulla mehhaaniline koostis NB! EKSAMIL! Mulla mineraalosa moodustab mulla masist 95-100%. Paljud mulla omadused sõltuvad sellest, millise suurusega mehaanilistest elementidest (üksikosakestest) see mullamass koosneb. Erinevad osakesed on erineva mineraloogilise ja keemilise koostisega. Jämedad osakesed (liivaterad) koosnevad kvartsist ning ei sisalda tähtsaid biokeemilisi elemente. Viljakuse kandjaks on peenemad osakesed- silikaadid ja teised, nendest vabanevad murenemise käigus toitained. Meil on seni olnud valdavalt kasutusel vene mullalõimise klasifikatsioon ehk Kat1sinski klassifikatsioon. Mehaanilised elemendid jaotatakse fraktsioonidesse: üle 10 mm- kivid;
Moodustusid voored, voorestik, Kagu Eesti moreen kuplistik. Jää peal voolasid jõed ja nendes toimus samuti erosioon. Maa jõgesid tähistavaks pinnavormiks nim. oodeks?? Setetest on tekkinud sandulid suured liiva-kruusa alad (Aegviidu) Jääsetted e. moreenid nendest kujunesid mullad välja. NB! Murendi ja mulla mehaaniline koostis. Mulla mineraalosa osatähtsus on 99-100%, siis on mõistetav kuivõrd oluline on teada, millistest osakutest see mullamass koosneb. Neid osakesi nim. ka mulla mehhaanilisteks elementideks. Kõik osakesed, mis on mullas üle 1mm, neid nim. mulla koreseks ja kõik mis on alla 1mm on mulla peenes. 1-10mm kruus, 10- ~ kivid. Ümardunud kive nim. veeriseks lapikuid kive klibuks, teravaservalisi rähaks. Osakesi läbimõõduga 0,01 1mm nim. 5 füüsikaliseks liivaks ~ 0,01mm füüsikaline savi, ~ ibeosakesed Erinev mineraloogiline ja keemiline koositis.
Mulla füüsikalised ja füüsikalis-mehhaanilised omadused Omadustest sõltub saagi suurus. Maade kuivendamisel ja niisutamisel peab arvestama füüsikaliste omadustega. Mulla tahke faasi tihedus ehk mulla erikaal määratakse grammides 1 cm3 tahke faasi kohta. Mulla puhul tahke faasi tihedus sõltub mulla mineraalsest koostisest. Tahke faasi tihedust on vaja mulla tiheduse ja poorsuse määramiseks. Mulla lasuvustihedus (Dm mahukaal) on 1 cm3 kuiva rikkumata mullamass grammides. Lasuvustihedus erinevates horisontides võib väga palju kõikuda. Huumushorisondis 0,8-1,6. Mulla lasuvustihedus on muutuv suurus, mis sõltub maaharimisest. Sügiseks võib lasuvustihedus suureneda kuni 1,5ni huumushorisondis. Mulla lähtekivimi lasuvustihedus 1,8-1,9. Ka looduslikel aladel ja metsades on see muutuv sõltudes enim talvisest läbikülmumisest. +4° juures hakkab muld paisuma. Mulla üldine poorsus
Mulla puhul tahke faasi tihedus sõltub mulla mineraalsest koostisest. Tahke faasi tihedust on vaja mulla tiheduse ja poorsuse määramiseks. Tihedused De: kvarts 2,65-2,66 ortoklass 2,54-2,58 plagioklass 2,67-2,74 biofiit 2,70-3,10 küünekivi 3,00-3,40 kaoliniit 2,60-2,65 huumus 1,40-1,80 montmorilloniit 2,00-2,20 kaltsiit 2,71- 2,72 dolomiit 2,80-2,99 limoniit 3,50-4,00 De=[Dm/(100-P)]·100 [De]=g·cm-3 De= 2,67·0,03·H% Mulla lasuvustihedus (Dm mahukaal) on 1 cm3 kuiva rikkumata mullamass grammides. Lasuvustihedus erinevates horisontides võib väga palju kõikuda. Huumushorisondis 0,8- 1,6. Mulla lasuvustihedus on muutuv suurus, mis sõltub maaharimisest. Sügiseks võib lasuvustihedus suureneda kuni 1,5ni huumushorisondis. Mulla lähtekivimi lasuvustihedus 1,8-1,9. Ka looduslikel aladel ja metsades on see muutuv sõltudes enim talvisest läbikülmumisest. +4° juures hakkab muld paisuma. [Dm] = g·cm3 Dm = [(100-Pü)/100)]·De Mulla üldine poorsus
CaCO3 CaHCO3 CaCO3 Savistumiseks on väga soodne parasniiske mereline kliima, ka lähistroopiline kliima. 4. pH neutraalne või selle lähedane võimaldab saviosakeste koagulatsiooni Olulised: kihi sügavus, mis on aluseks sooladele v. bikarbonaatidele Savistunud mullamass vaesub alustest ja rikastub alati Fe ja Al poolest. Kui palju neid ühendeid on vees ja mil määral võivad välja sadeneda Savistumise tulemusena suureneb alati neelamismahutavus, eripind ja veehoiuvõime. Milline on soolade katioonide ja anioonide koosseis Savistumise tagajärjel: 1. savistunud mullakiht muutub võrreldes lähtekivimiga raskemaks muutus lõimises võib Eluvioakumulatiivsed protsessid olla ühe või mitme astme võrra:
annaabi.ee 
