pH näitab mulla vabade vesinikioonide kümnendlogaritmi. Praktikas määratakse happesust vesinik või neutraalsoola lahusest. pHKCl = 5,6; pHH2O = 7,0à neutr. pH arvuline suurus: pHKCl < 3,5 – väga tugevasti happeline 3,6-4,5 – tugevasti happeline 4,6-5,5 – mõõdukalt happeline 5,6-6,5 – nõrgalt happeline 6,6-7,2 – neutraalne 7,3-8,4 – leeliseline muld >8,5 – tugevasti leeliseline Varjatud happesus ehk potensiaalne happesus, seda põhjustavad mullakolloididel neeldunud vesinikioonid. Jaguneb kaheks: 1)mulla asendushappesus – moodust. KCl poolt välja tõrjutavad vesinikioonid ehk saab välja arvutada lubjatarvet 2)hüdrolüütiline happesus Mulla vesi Muld sisaldab alati vedelas, tahkes või gaasilises olekus vett. Mullavesi on pidevas liikumises mulla, taime ja atmosfääri vahel, mulla veevaru on pidevalt muutuv. Taimele on vaja 1 : 300...1200. Liigne vesi mullas on kahjulik.
Kaitseb leostumise eest.; Keemiline: vees lahustuvad toitained lähevad keemilistele reaktsioonide tagajärjel raskestilahustuvateks- P : Bioloogiline: toitainete omastamine taimede ja mikroorg poolt. 7. Taimetoiteelementide vormid mullas ja nende sisalduse väljendamise viisid- a) orgaanilise aine koostises-taimedele omastamatu, vabaneb mineraliseerumisel b) mulla mineraalosa poolt tugevasti seotud-fikseeritud c) raskesti lahustunud anorgaaniliste sooladena, keemiliselt neeldunud d) mullakolloididel neeldnud, taimedele omastatavad, kuid kaitstud leostumise eest e) mullavees lahustunud, kergelt omastatavad ka välja uhutavad. Sisaldust väljend; üldsisaldus % või liikuvate elementide sisaldus mg/kg ; mg /100g; mg/l (turbasubstraat) 8. Tähtsamate taimetoiteelementide osa taimede elutegevuses- Lämmastik:Kasv taimedes 0,5- 4% asendamatu valkude, aminohapete, nukleiinhapete klorofülli jt koostises puudus: kasv pidurdub. Üleküllus- pikeneb kasvuperiood, saak ei valmi, lamandumine.
raskestilahustuvateks – fosfor • Bioloogiline neeldumine – toitainete omastamine taimede ja mikroorganismide poolt 7. Taimetoiteelementide vormid mullas ja nende sisalduse väljendamise viisid • Orgaanilise aine koostises – taimedele omastamatu, vabaneb mineraliseerumisel • Mulla mineraalosa poolt tugevasti seotud – fikseeritud (K+, NH4+ savimineraalidel) • Raskesti lahustunud anorgaaniliste sooladena – keemiliselt neeldunud (fosfaadid, sulfaadid) • Mullakolloididel neeldunud – taimedele omastatavad, kuid kaitstud leostumise eest • Mullavees lahustunud, kergesti omastatavad, kuid kergesti välja uhutavad . Toitainetega mullas toimuvad protsessid- On dünaamilised ja võivad olla samaaegselt vastassuunalised sõltudes loodusliku tasakaalu tingimustest Toitainete sisaldust väljendatakse: Üldsisaldus % ja –Liikuvate elementide sisaldus mg/kg; mg/100g; mg/l Mulla
2. Mulla pinnalt NH4+ ammooniumi lendumine ja denitrifikatsioon. Tingimisi kaod: - fiksatsioon taimed ei suuda omastada. - immobilisisatsioon aastati omastatav. Orgaanilised lämmastikuühendid mullas 11 AMMONIFIKATSIOON NH4+ mulla pinnalt NH3+ lendumine MULLALAHUSES MULLAKOLLOIDIDEL MULLA SAVIMINERAALIDE OLEV NH4+ ASENDATAVALT POOLT ASENDAMATULT NEELDUNUD NH4+ SEOTUD NH4+ FIKSATSIOON OMASTATAV LÄMMASTIK aeroobses mullas NITRIFIKATSIOON 1 ETAPP 2NH3 +3O2 2HNO3 +2H2O neutraalses mullas DENTRIFIKATSIOON 2 ETAPP
kümnendlogaritmi. Praktikas määratakse happesust vesinik või neutraalsoola lahusest. pH KCl = 5,6; pHH2O = 7,0à neutr. pH arvuline suurus: pHKCl < 3,5 väga tugevasti happeline 3,6-4,5 tugevasti happeline 4,6-5,5 mõõdukalt happeline 5,6-6,5 nõrgalt happeline 6,6-7,2 neutraalne 7,3-8,4 leeliseline muld >8,5 tugevasti leeliseline Varjatud happesus ehk potensiaalne happesus, seda põhjustavad mullakolloididel neeldunud vesinikioonid. Jaguneb kaheks: 1)mulla asendushappesus moodust. KCl poolt välja tõrjutavad vesinikioonid ehk saab välja arvutada lubjatarvet 2)hüdrolüütiline happesus Mulla vesi Muld sisaldab alati vedelas, tahkes või gaasilises olekus vett. Mullavesi on pidevas liikumises mulla, taime ja atmosfääri vahel, mulla veevaru on pidevalt muutuv. Taimele on vaja 1 : 300...1200. Liigne vesi mullas on kahjulik.
millest sõltub nende omastatavus. Üheks selliseks mõjutavaks faktoriks on nt. nende andmisaeg. Väetiste andmisajad jaotatakse sõltuvalt sellest, millal neid antakse võrreldes külviga, kolmeks: 1. KÜLVIEELNE väetamine (põhiväetamine): 1) Sügisene -igal aastal; P- ja K-väetised -perioodiline; orgaanilised ja P-väetised, K ainult tingimisi. Millal ei tohiks anda K-väetisi perioodiliselt? K neeldub füüsikalis- keemiliselt mullakolloididel. Kolloidide hulk mullas sõltub füüsikalise savi hulgast. Mida kergem on lõimis, seda vähem neeldub ja vastupidi. Kerge lõimisega mullas ei tohi anda K perioodiliselt. Ka ei tohi anda seda perioodiliselt rohumaadele, sest taimedel jääb puudu Mg-st. Fosforit tuleks anda varuväetisena nt. allakülviga teraviljadele, sest fosfor kui toiteelementon mullas väga väheliikuv. Toitained peaks künniga jõudma 8...15cm sügavusele (opt. sügavus).
pH näitab mulla vabade vesinikioonidekümnendlogaritmi. Praktikas määratakse happesust vesinik või neutraalsoola lahusest. pHKCl = 5,6; pHH2O = 7,0 neutr. pH arvuline suurus: pHKCl < 3,5 väga tugevasti happeline 3,6-4,5 tugevasti happeline 4,6-5,5 mõõdukalt happeline 5,6-6,5 nõrgalt happeline 6,6-7,2 neutraalne 7,3-8,4 leeliseline muld >8,5 tugevasti leeliseline Varjatud happesus ehk potensiaalne happesus, seda põhjustavad mullakolloididel neeldunud vesinikioonid. Jaguneb kaheks: 1. mulla asendushappesus moodust. KCl poolt välja tõrjutavad vesinikioonid saab välja arvutada lubjatarvet 2. hüdrolüütiline happesus Neeldunud Al määratakse mg/100 g kohta (sest ta on niivõrd kahjulik). Mullapuhverdusvõime on mulla omadus vastu panna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutavatele reaktsiooni muutustele. Mulla füüsikalised ja füüsikalis-mehhaanilised omadused Omadustest sõltub saagi suurus
Mikroelemendid Boor Vask Tsink Molübdeen Koobalt Seleen Muld taimede toitekeskkonnana Toiteelementide vormid mullas: • Orgaanilise aine koostises – taimedele omastamatu, vabaneb mineraliseerumisel • Mulla mineraalosa poolt tugevasti seotud – fikseeritud (K+, NH4+ savimineraalidel) • Raskesti lahustunud anorgaaniliste sooladena – keemiliselt neeldunud (fosfaadid, sulfaadid) • Mullakolloididel neeldunud – taimedele omastatavad, kuid kaitstud leostumise eest • Mullavees lahustunud, kergesti omastatavad, kuid kergesti välja uhutavad Toitainetega mullas toimuvad protsessid On dünaamilised ja võivad olla samaaegselt vastassuunalised sõltudes loodusliku tasakaalu tingimustest Toitainete sisaldust väljendatakse: – Üldsisaldus % – Liikuvate elementide sisaldus mg/kg; mg/100g; mg/l
pH näitab mulla vabade vesinikioonidekümnendlogaritmi. Praktikas määratakse happesust vesinik või neutraalsoola lahusest. pHKCl = 5,6; pHH2O = 7,0 neutr. pH arvuline suurus: pHKCl < 3,5 - väga tugevasti happeline 3,6-4,5 - tugevasti happeline 4,6-5,5 - mõõdukalt happeline 5,6-6,5 - nõrgalt happeline 6,6-7,2 - neutraalne 7,3-8,4 - leeliseline muld >8,5 - tugevasti leeliseline Varjatud happesus ehk potensiaalne happesus, seda põhjustavad mullakolloididel neeldunud vesinikioonid. Jaguneb kaheks: 1. mulla asendushappesus - moodust. KCl poolt välja tõrjutavad vesinikioonid saab välja arvutada lubjatarvet 2. hüdrolüütiline happesus Neeldunud Al määratakse mg/100 g kohta (sest ta on niivõrd kahjulik). Mullapuhverdusvõime on mulla omadus vastu panna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutavatele reaktsiooni muutustele. Mulla füüsikalised ja füüsikalis-mehhaanilised omadused
seotud) mitteomastatavad (liikumatud) toiteelemendid 2.Mulla mineraalosa poolt tugevasti seotud (fikseeritud) ning taimedele samuti kättesaamatud, mitteomastatavad ühendid (näiteks K+ ja NH4+ mõnedes savimineraalides) 3.Raskestilahustuvate anorgaaniliste sooladena esinevad, taimedele raskesti kättesaadavad, s.o. raskestiomastatavad ühendid (näiteks mõningad sulfaadid, fosfaadid jt.) 4.Mullakolloididel neeldunud, seega mitte väljauhutavad, kuid taimedele kättesaadavad, s.o. omastatavad (liikuvad) ühendid 5.Mullavees lahustunud, taimedele kergestiomastatavad (hästi liikuvad), kuid kergesti väljauhutavad ühendid Toitainete üldsisaldust mullas väljendatakse protsentides, liikuvate toitainete sisaldust aga mg-des 100 g (viimasel ajal ka 1 kg) mulla kohta või ka mg-des 1 liitri mulla kohta (kasutusel katmikaianduses) MULLA OMADUSED
Sellisel viisil mõjutavad taimed omalt poolt mullalahuse koostist. 25 2.3. Taimetoitainete jagunemine nende kättesaadavuse järgi Selle järgi, kuidas mullas leiduvad toitained satuvad mullalahusesse (st, muutuvad taimedele kättesaadavaks), võib neid jaotada kolme rühma: 1) mullavees lahustunud, liikuvad toitained, mis on taimedele kergesti kättesaadavad; 2) mullakolloididel asenduvalt neeldunud, taimedele kättesaadavad liikuvad ühendid; 3) raskestilahustuvate anorgaaniliste sooladena esinevad, taimedele raskesti kättesaadavad toitained (nt mõningad sulfaadid, fosfaadid jt). Lisaks võivad toitained olla ka mulla mineraalosa poolt tugevasti seotud ehk fikseeritud; need toitained on taimedele kättesaamatud. Kättesaamatute toitainete hulka kuuluvad ka mulla