kandunud. Tavaliselt antibiootilist või herbitsiidi resistentsust tagavad geenid Reporter geen- Paigutatakse huvi all oleva geeni lähedale. Võimaldab identifitseerida transformeerunud rakke NING võimaldab hinnata ekspressiooni hulka (ainult retseptist ehk geenist on vähe kasu, kui ta valku ei tooda). Transformatsioon ehk DNA ülekanne- Geneetilise materjali taime viimine Füüsilised ja bioloogilised meetodid Kaks peamist meetodit: Biolistiline meetod (gene gun), Mullabakter Agrobacterium abil Marc Van Montagu ja Jozef Schell- mullabakter geenikandjana.
Difteeria Levimisviis piisknakkus Kaigusnähtused tursunud lümfisõlmed, köha, häälekaotus, neelamisraskused, palavik, võib põhjustada lämbumist Läkaköha Piisknakkus, ägedad köhahood, vilistav hingamine, võib kaasneda oksendamine ja hapniku puudus. Salmonelloos Saastunud toidu ja joogiga. Iiveldus, peavalu, oksendamine, kõhulahtisus, väike palavik. Bakter sureb toidu valmistamisel. Teetanus Levib haava kaudu, musta süstlaga Näolihaste jäikus, neelamishäired, lihaskrambid Mullabakter ehk elab mullas. Botulism Levib toiduga, haava kaudu. Neelamis- ja kõnehäired, oksendamine, kõhuvalu, halvatus. Puukborrelioos Levib puugihammustusega, ringikujuline punetus hammustuskoha ümber, palavik, külmavärinad, närvisüsteemi häired. Düsenteeria Levimisviisiks on joogi- ja toiduga Kõhulahtisus, kõhuvalu, palavik. Krambid Tuberkuloos Piisknakkus. Palavik, higistamine, nõrkus, köha, valu rindkeres, hingeldus, raskemal juhul hingamispuudulikus ja kopsuverejooksud.
Salmonelloos Toiduga (munad, kanaliha) Soolestik Düsenteeria Toiduainete ja pesemata käte Soolestik vahendusel Botulism Toiduga (konservidega) Närvisüsteem Kõige ohtlikum toksiin! Kangestustõbi Haava kaudu- nakatajaks Närvikoes, krampide teke mullabakter Gonorröa Sugulisel kontaktil Suguelundid Tuberkoloos Hingamisteede kaudu Kopsud 7 Viirused Viirused on eluta ja elusa looduse vahepealsel tasemel olevad rakulise ehituseta bioloogilised objektid. Viroloogia on teadusharu, mis uurib viiruseid
aktinomütseet- ; generatsiooni aeg- aeg, mis kulub ühe raku pooldumiseks; biokile- koosneb bakteritest (panna katseklaas vette täitub sellega). Nii koloniseeritakse bakterite poolt vees ja mullas ka surnude a loomade jäänused, mis kiirendab nende lagunemist. patogeen- bakter, mis tungides inimese organismi võib põhjustada haigusi; bakter toksiin- toksiin, mis kustub esile koekahjustusi; mügarbakter- gramnegatiivne mullabakter, kes seob õhust lämmastikku; nitrifikatsioon- protsess, milles nitrifitseerijad bakterid oksüdeerivad hapniku abil; 4 Nicole Maria Klais; 11 H denitrifikatsioon- lämmastikuringe oluline lüli, milles nitraadid või nitritid redutseeritakse järk-järgult gaasilisteks ühenditeks (N2O või N2). Seened 1. Milles seisneb seente tähtsus looduses?
lagundajatest, lõpeb alati destruendiga (lagundajatega) nt kõdunenud lehed vihmaussid lestad bakterid ja mikroseened Nugiahel e. parasiittoiduahel iga järgmine lüli parasiteerib eelneval lülil nt õunapuuleht lehetäi seened - mikroviirused 21. Koosta 5 lülist koosnev toiduahel, koosta toiduvõrgustik. Jänesekapsas -> jänes > rebane > kotkas > mullabakter 22. Arvuta biomass (näidisül: Milline võiks olla maksimaalne kulliliste biomass, kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised?). NISU 1000 kg Närilised 100 kg Kullilised 10 kg 23. Kuidas jagatakse kaitstavad loodusobjektid? (4) * kaitsealad (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad) * püsielupaigad * kaitstavad liigid ja kivimid * kaitstavad üksikobjektid 24. Looduskaitseseaduse eesmärk.
puukborrelioos Puukide vahendusel Punetus hammustuse kohal, närvisüsteem Salmonelloos Toiduga Soolestik (munad, kana ) Düsenteeria Toiduainetega, pesemata Soolestik käed Botulism Toiduga (konservid) Närvisüsteem Teetanus Haava kaudu - mullabakter Närvisüsteem , krambid Tuberkuloos Hingamisteed Kopsud Gonorröa, süüfilis Sugulisel kontaktil Suguelundid 17 18 Organismide rakuline ehitus · Kõik organismid koosnevad rakkudest. · Rakud erinevad kuju suuruse, ehituse ja talitluse poolest. · Rakutuuma olemasolu järgi eristatakse eel- ja päristuumseid rakke.
mis toimib valgusünteesi elongatsioonifaktorile, nagu difteeriatoksiingi. Tüved, mis seda toksiini ei tooda, on avirulentsed. Väga resistentne AB-dele, kuid tundlik polümüksiinile. P. fluorescens on psührofiil, kes põhjustab jahutatud toiduainete (piim, liha, munad) riknemist, kuna on proteolüütiline ja lipolüütiline. Ei tooda püotsüaniini. Harva patogeenne, kuna ei kasva hästi 37oC juures. Võib kasvada jahedas hoitud verepreparaatidel. P. putida on mullabakter, kes lagundab fenoolseid ühendeid. P. syringae on taimepatogeen, kes põhjustab taimedel külmakahjustusi. Jäätuumade põhikomponendiks on suured 118 kD suurused valgud, mis on seotud raku pinnaga. Tal on 5 palju patovare (erinevused on tõvestavate omaduste plaanis), mis nakatavad erinevaid taimi (sojauba, tomatit jne). P. syringae toodab ka sahharoosist levaani, kasutades selleks
lõpetades kodus peetavate eksootiliste putukatega (näiteks Madagaskari sisisev tarakan). Mikrofloora uuringud viivad noored valdavalt kooli või toidu juurde uuritakse, kas kooli õhk, erinevad ruumid ja näiteks arvutiklaviatuurid-hiired on piisavalt mikroorganismide vabad või seda, milliseid mikroorganisme on võimalik leida meie toiduainetelt. Aga ka näiteks seda kas-kuidas ja mille mõjul lagunevad kompostimisel teepakid ja millises arengustaadiumis talub kõige paremini fenoole mullabakter Pseudomonas putida, keda võiks olla võimalik kasutada näiteks naftareostuse likvideerimisel. JÄÄTMEKÄITLUS, REOSTUS, KESKKOND Keskkond ja selle hoid on samuti väga populaarsed teemad, sest see puudutab meid kõiki. Enamasti uuritakse oma kodukoha keskkonda ja seal kõige teravamalt esile kerkivaid keskkonnaga seotud probleeme näiteks põlevkivi töötlemisest, õhusaastest ja elektrijaamadest põhjustatud ökoloogilised probleemid Ida-
Streptomütseetide sporulatsiooniga seotud geenide identifitseerimisel on kirjeldatud terve rida mutante. 1) bld (bald) mutandid spoore moodustavat mütseeliumi ei arene ja spoore ei teki; 2) whi (white) moodustub küll spoorideks diferentseeruv mütseelium, kuid erinevalt metsiktüüpi bakteritest spoorid ei pigmenteeru. Myxococcus xanthus'e multitsellulaarne diferentseerumine Myxococcus xanthus on graamnegatiivne mullabakter. Tänu ekstratsellulaarsetele hüdrolüütilistele ensüümidele on ta võimeline toiduks kasutama mittelahustuvat orgaanilist materjali. Ekstratsellulaarsete ensüümide kontsentratsioon tõuseb tänu rakupopulatsiooni suurele tihedusele ning see omakorda soodustab rakkude kasvu. Sellisel kollektiivsel toitumisel hakkavad rakud diferentseeruma ning moodustavad viljakeha (fruiting body). Viljakeha teket indutseerivad signaalid
Streptomütseetide sporulatsiooniga seotud geenide identifitseerimisel on kirjeldatud terve rida mutante. 1) bld (bald) mutandid spoore moodustavat mütseeliumi ei arene ja spoore ei teki; 2) whi (white) moodustub küll spoorideks diferentseeruv mütseelium, kuid erinevalt metsiktüüpi bakteritest spoorid ei pigmenteeru. 87 Myxococcus xanthus'e multitsellulaarne diferentseerumine Myxococcus xanthus on graamnegatiivne mullabakter. Tänu ekstratsellulaarsetele hüdrolüütilistele ensüümidele on ta võimeline toiduks kasutama mittelahustuvat orgaanilist materjali. Ekstratsellulaarsete ensüümide kontsentratsioon tõuseb tänu rakupopulatsiooni suurele tihedusele ning see omakorda soodustab rakkude kasvu. Sellisel kollektiivsel toitumisel hakkavad rakud diferentseeruma ning moodustavad viljakeha (fruiting body). Viljakeha teket indutseerivad signaalid
vähendavad DNA negatiivset laengut. Valkude abil pakitakse kromosoom kokku u 1000 linguks. Nukleoidi hulka kuulub veel RNA. Bakteri kromosoom on valkude vahendusel kinnitunud tsütoplasmamebraanile. Kinnitumine abistab kromosoomi segregeerumist tütarrakkudesse. Kromosoom on bakteritel erineva pikkusega. On täheldatud, et parasiitsetel ja sümbiontsetel bakteritel on väiksem kromosoom kui vabalt elavatel bakteritel. Näiteks Pseudomonas putida mullabakter 6 181 863 bp 5516 geeni Escherichia coli soolestiku kommensant 4 639 211 bp 4279 geeni Helicobacter pylori imetajate mao patogeen 1 667 867 bp 1576 geeni Mycoplasma genitalium imetajate patogeen 580 074 bp 480 geeni Kromosoomi struktuur ja pakitus sõltub bakteri kasvukiirusest. Kui E. coli kasvab kiiresti ning rakk sisaldab 4 8 kromosoomi, on kromosoomne DNA
annaabi.ee 
