Endise Eesti Vabariigi ajal toimus selles hoones samuti inimeste teenindamine. Majas elas sadulsepp, ja kuna hobune oli peamine liiklusvahend, siis kliente jätkus piisavalt. Nüüd on teenindamise otstarve taastatud ja Kõrtsi külastatavus on meeldivalt elav. Lisaks kehakinnitusele on XXX võimalik korraldada erinevaid üritusi vastavalt kliendi soovile. Ettevõte pakub ka majutusteenust. Interjöör on kujundatud maalähedaselt, kasutatud on palju mulgimaale omast sümboolikat. Mööbel on massiivne, täispuidust. Tekstiilides on kasutatud mulgi mustreid. Seinu kaunistavad vanad fotod endisaegsest peatänavast. Hubasust lisavad kamin ja suur akvaarium. Mulgimaale omast sümboolikat on kasutatud isegi õues lillepeenarde kujunduses. XXX on avatud esmaspäevast kuni neljapäevani kell 11.00 22.00 ning reedel ja laupäeval kell 11.00 23.00. Vahetevahel toimuvad peod elava muusikaga, kunagi oli populaarne karaoke. TÖÖOHUTUS
R. Päts "PULMALAUL" Juhatas Tuudur Vettik M. Lüdig "PÕLISMETSA JÄRV" E. Aav "HOMMIK" Juhatas Verner Nerep E. Melngailis "TUTILINE LINNUKENE" Juhatas Juhan Aavik E. A. Hagfors "LAUL IMATRALE" Juhatas Tuudur Vettik ÜLDMEESKOORID A. Läte "KOSTKE LAULUD" A. Kapp "PALUMINE" R. Tobias "ÕÕTSUV MERI" E. Aav "HUMAL" E. Võrk "MEESTE LAUL" K. Türnpu "VALVUR" Juhatas Evald Aav E. Tubin "KARJASE LAUL" J. Simm "MULGIMAALE" Juhatas Juhan Simm A. Kapp "MU SÜDA" E. Võrk "LAHINGU RATSUD" G. Ernesaks "HAKKAME, MEHED, MINEMA!" Juhatas Evald Aav ÜLDNAISKOORID T. Vettik "MU SÜNNIMAA" G. Ernesaks "NOOR KEVADE" Juhatas Verner Nerep J. Aavik "KOOTS-KULL" E. Oja "VARES VAGA LINNUKENE" Juhatas Juhan Aavik TALLINNA ERISEGAKOORID R. Päts "JAAN LÄEB JAANITULELE" A. Kapp "KUI TUME VEEL KAUAKS" C. Kreek "MEIE LELL" M. Saar "LINDUDE LAUL" T
Esimese ametliku määratluse selle kohta, kes on mulk, andsid aga juba 1934.aastal Tallinnas asutatud Mulkide Selts. Nende põhikirjas seisis: Mulgi päritolu loetakse need eestisoost Vabariigi kodanikud, kelle esiisad on teoorjuse lõpetamise ajal, so 1860 aastate ümber seisnud Viljandimaa valdade või Valgamaa Helme kihelkonna valdade, või Pärnumaal Halliste ja Karksi kihelkonna valdade nimekirjas. Ema päritolu loetakse mulgiks ainult üks põlv. Mulgimaale sisserännanute, teiste eestisoost Vabariigi kodanikkude lapsed loetakse ainult siis mulkideks, kui nad Mulgimaal on sündinud, üles kasvanud ja omavad Mulgimaal kinnisvara. Ilma viimase nõudmiseta loetakse vaid Mulgimaale sisserännanute lapselapsed mulkideks, kui nad Mulgimaal sündinud ja üles kasvanud! (Eckbaum, 1939) 2.1. Kust on pärit sõna MULK? Täpseid andmeid, millal esimest korda sõna ,,mulk" kasutati, ei ole
Nende kõrval kanti enamikus Viljandi valdades ruudulisi ja triibulisi villaseid õlakatteid. Tanu. Viljandi abielunaised kandsid väikest linasest riidest tanu, mille esiääres oli pits teeniga tanu. Tanu valmistati rööpkülikukujulisest riidetükist, mis murti kokku, õmmeldi üks serv kinni ja ümardati veidi tanu nurka. Teine äär kurrutati. Pikk-kuub (vammus, kuub) õmmeldi mustast villasest riidest. Viljandi linnast lõuna pool kanti Ida-Mulgimaale iseloomulikke punaste ja roheliste kaarusnööridega kaunistatud puusadega vammuseid, mille siilud ulatusid vööni, moodustades väikesed kühmud. 3 Külgedel allääres oli lõhik (lõhandik, raius) ja selle kohale õmmeldi piklik punane kaleviriba e lõhandikulapp. Kampsun. Viljandi kihelkonna põhjapoolsetes valdades kanti potisinist läbivillast seesidega kampsunit, mis levis uue moena 19. sajandi I poolel. Need veidi alla vöökohta
kelle hing on vaba ja vaim! Halliste asustuslugu Halliste asub Mulgimaa kõige edelapoolsemas osas, ulatub Karksi ja Paistu rajalt kuni Saardeni, teiselt poolt Kõpu metsadest kuni Läti piirini, olles seega kõige suurem ajaloolise ühikuna kujunenud piirkond Mulgimaal. Halliste asustamislugu ulatub kaugesse kiviaega, esimesed tõendid Viljandist on pärit juba mesoliitikumi ajast, mil sellel alal asusid muistsed laagripaigad. Mitte alati ei ole Halliste kuulunud Mulgimaale. Tegelikult sai sellest Mulgimaa osa alles Nõukogude ajal. (Vislapuu 2012) 13. sajandil kandis Halliste nime Alistegunde (Alistekunde, Aliste), olles koos Karksi ja Paistuga muistse Sakala lõunapoolne osa. Sellel ajajärgul toimusid ordurüütlite pealetungid, Mait Metsanurga romaani „Ümera jõel“ põhjal Alistegunde malev purustas rüütlite ja nende liitlaste väed. Peale ordurüütlite vallutusi kuulus Halliste Viljandi komtuurkonna Karksi
.... 3 Tarvastu naise- ja neiu rõivad................................................................................................. 4 Meeste rõivad.......................................................................................................................... 6 Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................. 10 Sissejuhatus Olen pärit Viljandimaalt Tarvastu vallast Mustlast. Tarvastu vald kuulub Mulgimaale, seega kirjutangi mulgi rahvarõivaist ja Tarvastu vallast. Tarvastu kihelkond kuulus etnograafiliselt koos Paistu ja Helme kihelkonnaga Lõuna- Viljandimaa Ida-Mulgimaa rühma, mille keskuseks on traditsiooniliselt peetud Tarvastu kihelkonda. Siit ulatus mõju Paistu, osalt Helme ning Viljandi kihelkonnast Päri ja Viiratsi valda. Mulgimaa idaosa oli vastuvõtlikum naaberaladelt laenatavaile nähtustele, Ida-Mulgi naised olid uuendusmeelsemad kui Lääne-Mulgi naised.
Te austage mehi, kes kasvand valguses, kes teaduses krooni saanud, kes tööl on selguses. Ja kui neid mehi ei ole, siis endil' nad mõelge, kõik voorused mõelge kokku -- ei mind mitte tõesti! Kõik voorused mõelge kokku, me esivanemad, me kallid, kallid kalmud -- -- ja endi vanemad: Siis leiate ehk mehe, kui üles kasvate, kes oleks noorte ehe, ei, mind mitte tõesti! 6 Mulgimaale Hendrik Adamson Om maid maailman tuhandit ja rahvit mitmit miljunit - üksainus Mulgimaa. Ää kuri kui las olla ta - ku Pikasilläst üle saa, suud annan mullal ma. Ja üte aindsa mõttege ma eidä õhtu magame ja tõusu ommuku: Oh kunas ma su jälle näe? oh kunas kodun tõusup päev ja õhtu pas`tab kuu? Üts einanutt ek kõrreke, ku kodust siia kaugeke lind noka otsan tuuss - ma ikess pääl ta otseldi ja ütsi pisare kik vii
aastal ja selle rajajaks oli Mats Kissa (Lisa 8). Kissa lasi endale ehitada ka Inseneri lossi, mis oli väga luksuslik (Lisa 27). See valmis aastatel 1922–1924. Nõukogude okupatsiooni saabudes tõsteti Mats Kissa oma perega Inseneri lossist välja. Inseneri Lossist sai linavabriku klubi, kus korraldati üritusi ning vabriku tööliste koosviibimisi (Kuningas, 2012). Esialgselt kandis vabrik nime Halliste linavabrik, hilisemalt aga Abja linavabrik. Linakasvatus tõi Mulgimaale rikkuse ja Abja Toorlinavabrik aitas sellele kõvasti kaasa (Kultuurimälestiste riiklik register, 2017). Kuna linavabrik oli ainus suur tööstusettevõte Mulgimaal ja Tsaari-Venemaa esimene sooja vee leotusega linavabrik siis seetõttu toetas tsaarivalitsus vabriku ehitamist (Abja maaturism). 1990 aastal lõpetati tööstushoones tegevus. Linavabriku järgi sai ka Abja vald endale vapi – sinised linaõied rohelisel taustal (Abja vald). Abja külanõukogu
keskapigast kuni 80ndate alguseni käis Venemaal küttimas. Vaheaegadel oli ka loomulikult Eestis. Loomingu seisukohalt on tähenduslik, et ta võtab 70ndatel osa geoloogia ekspeditsioonidest. Tema puhul on alati midagi pistmist loodusega. Kui teha kiire üldistus, siis võib öelda, et tema teostes on looduskeskne ja loodusega arvestav vaatepunkt. See vaatepunkt on tänini loomingus alles. Pärast suurt kütielu lõpetamist, kolis ta tagasi Mulgimaale. o 1968 Maa-alused järved 1973 Kuningaonni kuningas 1977 Leiud kajast 1989 Karu süda -- Niika o 1990 Sinivald o 1993 Kummitus kummutis -- näidendid. Nende hulgas on ka „Kuldrannake“. 1993 Kartlik Nikas, lõvilakkade kammija -- Nikas 2003 Kentaur -- Nikyas 2006 Sõnajalg kivis -- Nikolas 2012 Lendav hollandlane -- Nikodemes Ta alustab luuletajana. Tal on keeleuuenduslik hoiak
annaabi.ee 
