Kokkuvõte............................................................................................................... 6 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 7 2 1. Buldooserid Buldooser on roomikutel mullatöömasin, mille eesotsas paikneb suur metallist tööorgan (hõlm). Buldoosereid rakendatakse mullatöödel: pinnase külgkaevandist muldesse lükkamiseks, ehitusplatside esmaseks tasandamiseks, kanalite ja süvendite kaevamiseks, puistematerjalide teisaldamiseks ja vallitamiseks, võsa ja metsa laastamiseks, kivide koristamiseks jne. Buldooseri tagaosas asub küünisekujuline seade (kobesti), mida kasutatakse kõva pinnase lahti ajamiseks. Buldoosereid võib leida paljudel erinevatel aladel nagu näiteks kaevandused, karjäärid, sõjaväebaasid, rasketööstus tehastes ning taludes. Joonis 1. Buldooserid
töötsükl.arv tunnis 33,2405231949 tootl.pinnase teisal. P0 90,6015 pinnase teisal. Vahetuses 724,812 Eemaldatava kasvupinnase maht 4126,4 buldooseri masinvah. arv kasvupinnase eemaldamisel 5,69 Süvendi kaevamine ja pinnase teisaldamine muldesse: Komatsu pc220-7 Ekskavaator vahetuse pikkus tundides 8 ekskavaatori kopamaht 1,26 kopatäielaadimise aeg 108 ekskavaatori tööaja kasutustegur 0,85 ekskavaatori kopa täitumistegur 1,1
juba olemasolev liigniiske ala. Seejuures ei tohiks rikkuda väärtuslikke märgalakooslusi. (Lepik et all. 2008). Kaevetööd Kaevetöid tuleb alustada tiigi keskosast, liikudes järjest servade poole. Kõige pealmine huumusrikas mullakiht tuleks ladustada eraldi selleks, et saaks seda hiljem kasutada pervede haljastamiseks. Liigniiskes kohas võib osutuda vajalikuks vesi kaevekohast enne ära pumbata. Selleks tuleb rajada šaht. Märg väljakaevatud pinnas tuleb enne laialaotamist muldesse nõrguma tõsta. Kaevamisega ei tohi rikkuda juba loodusliku ilmega ja väärtuslikke märgalakooslusi. (Mauring 2001). Väljakaevatud pinnase ärapaigutamine Vältida tuleb suures mahus pinnase äravedu. Tiik tuleb kavandada selliselt, et suur osa väljakaevatavast pinnasest läheks pervevallide ehitamiseks või ala planeerimiseks. Tasasele alale süga Väljakaevatud pinnase ärapaigutamine. (Mauring 2001). 4 Veetoide
teabevahendid, samuti liiklusele ohtlikuks osutuda võivad langemisohtlikud puud; · nähtavust piiravad rajatised, puud või põõsad või nende võrad peavad olema kõrvaldatud tee muldkeha nõlvalt ja külgkraavidest; · teenõlvadel ei või olla erosiooni ega uhtumisi, mis ohustavad nõlva stabiilsust; · vihmavee äravoolu restid ei tohi olla ummistunud, veeviimarid ei tohi takistada vee voolu ega võimaldada vee sattumist tee muldesse; · sõidu- ja kõnniteelt peab olema tagatud vee äravool; · tuletõrje hüdrandid ja restkaevude kohad peavad olema lumest ja jääst puhastatud. 10) Ristprofiili elemendid ja neile esitatavad nõuded Sõidurada, rentsliriba, ühepoolne/kahe kahesuunaline/ühe jalgrada, kõnnitee, räästariba, ühesuunaline/kahe jallgrattaliilusega kergliiklustee, eraldusriba- sõidusuundade vahel sõidutee ja kõnnitee vahel, parkimisrada,
veepinna tõstmisega kunstlike pervevallide loomisega. Kaevetööd aevetööd Alustada tuleb tiigi keskosast, liikudes järjest servade poole. Pealmine huumusrikas mullakiht tuleks ladustada eraldi, et seda saaks hiljem kasutada pervede haljastamiseks. Liiga märjas kohas võib osutuda vajalikuks vesi kaevekohast enne ära pumbata. Selleks rajatakse šaht. Märg väljakaevatud pinnas tuleks enne laialaotamist muldesse nõrguma tõsta. Kaevamisega ei tohiks rikkuda juba loodusliku ilmega ja väärtuslikke märgalakooslusi. 7 Väljakaevatud pinnase är Väljakaevatud apaigutamine ärapaigutamine Vältida tuleks suures mahus pinnase äravedu. Tiik tuleks kavandada selliselt, et suur osa väljakaevatavast pinnasest läheks pervevallide ehitamiseks või ala planeerimiseks.
· Muldkeha nõlvade katmiseks kasutatavad pinnased ei tohi olla halvemini dreenivad kui mulde pinnased 17) Muldkeha ehituse üldetapid · Ettevalmistustööd (teemaa puhastamine, , mahamärkimine, ajutiste juurdesõiduteede ehitamine, veeäravoolu- ja kuivendustööd ning mulde aluse korrastamine) · Muldkeha ehitamisel tuleb eemaldada mättakiht · Rajada veeärajuhtimissüsteemid · Ehitada dreenivad ja isoleerivad kihid · Kaevandada nt süvendis pinnast ja teisaldada see muldesse · Pinnas muldes laiali ajada ja tihendada · Nõlvad tasandada ja viimistleda · Muldkeha lõplikult profileerida, rullida ja viimistleda · Välja vedada ja laotada nõlvadele kasvumuld, täita, tihendada ja viimistleda teepeenrad · Kindlustada nõlvad 18) Külmakerked 19) Katendi valikule esitatavad nõuded · Teekatend võtab vastu transpordivahendite koormuse ja jaotab selle mulde pinnasele. Tuleb lähtuda: · maantee klassist, · ennustuslikust koormussagedusest,
samuti liiklusele ohtlikuks osutuda võivad langemisohtlikud puud; 4) nähtavust piiravad rajatised, puud või põõsad või nende võrad peavad olema kõrvaldatud tee muldkeha nõlvalt ja külgkraavidest; 5) teenõlvadel ei või olla erosiooni ega uhtumisi, mis ohustavad nõlva stabiilsust; 6) vihmavee äravoolu restid ei tohi olla ummistunud, veeviimarid ei tohi takistada vee voolu ega võimaldada vee sattumist tee muldesse; 7) sõidu- ja kõnniteelt peab olema tagatud vee äravool; 8) defektsed tähispostid peavad olema asendatud; 9) liiklusmärgid peavad olema puhtad, loetavad ja reflekteeruvad 30 m kauguselt, 95% märgi pinnast peab olema vigastusteta; 10) paigaldatud valgustus peab pimeda ajal põlema; 11) klaashelmestega kattemärgistus peab lume- ja jäävabal sõiduteel reflekteeruma 30 m kauguselt ja olema puhas ning 90% märgistuse pindalast peab olema vigastusteta;
voolav vesi kaotab energiat ja annab selle hõõrdumise teel üle määramine katseliselt tekitab raskusi, leitakse külgsurvetegur tavaliselt jääv pinnas tagasitäitmise ajal hoolikalt tihendatakse. Toru asetamisel pinnaseosakestele. Voolamine saab toimuda ainult rõhkude vahe tõttu. mingi empiirilise seosega. Liivpinnaste jaoks on enamlevinud valem muldesse on olukord vastupidine koormus torule on suurem kui selle Teisisõnu vool on seotud rõhu kaoga voolutee pikkusel. See rõhukadu K0=1sin. Savipinnaste kohta valemit: K0=0,44+0,42Ip, kus Ip on peal oleva pinnasesamba kaal. Toru jäikus on suurem ümbritseva vees rakendub voolusuunalise pinge kasvuga pinnase terade vahel. Seda plastsusarv
Buldooser on eriotstarbelise ripptööseadisega traktor või veduk. See on mullatöömasin, mis kujutab liikurmasinale raami ja taladega riputatud tööseadet kõverjoonelise profiiliga hõlma. Hõlm on liikurmasina baasist väljaspool. Buldooseri põhilised osad on raam ja teraga hõlm. Buldooseriga kaevatakse ja teisaldatakse pinnast lähedale (kuni 50... 100 m). Buldoosereid rakendatakse mullatöödel: pinnase külgkaevandist muldesse lükkamiseks, ehitusplatside esmaseks tasandamiseks, kanalite ja süvendite kaevamiseks, puistematerjalide teisaldamiseks ja vallitamiseks, võsa ja metsa laastamiseks, kivide koristamiseks jne. Buldooserid võivad töötada ka skreeperite tõukuritena. Joonis 1. Buldooser Nende eeliseks on suur manööverdusvõime, kasutamisvõimalus väikestel platsidel ja ka väikeste mahtude korral. Buldooserid töötavad tõusudel kuni 250, langudel kuni 350, põikkalletel kuni 180.
28). 120 W h h=hKa Joonis 10.28 Külgsurve torule Külgsurve mõjub toru sisejõududele kasulikult, vähendades toru seina paindemomenti. Kuid külgsurve realiseerumist on loota vaid siis, kui toru ja kraavi seina vahele jääv pinnas tagasitäitmise ajal hoolikalt tihendatakse. Toru asetamisel muldesse on olukord vastupidine koormus torule on suurem kui selle peal oleva pinnasesamba kaal Bh. Toru jäikus on suurem ümbritseva pinnase jäikusest ning pinnase deformeerudes koguneb torule koormus ka kõrval olevalt osalt (joonis 6.30). Õhukeseseinaliste teras- ja plasttorudele mõjuva pinnasekoormuse määramisel peab arvestama toru ja pinnase deformatsioone. Vertikaaljõu mõjul toru vertikaalmõõt väheneb ja samaaegselt toru horisontaalsuunas laieneb
annaabi.ee 
