Säilitatakse sammuti sügavkülmas nagu varssellerit. Varsseller, lehtseller, juurseller Paljundamine Sellerit paljundatakse seemnetega. Mida saab teisel aastal. Uuest maha istutatud taimelt. Sordid MoravoSeed: Keskvarajane sort (tõusmetest valmimiseni kulub 75-85 päeva). Mahlakate, krõmpsuvate ja aromaatsete varte saamiseks. Moodustab 25-30 cm pikkusi ja alaosas 3,5-4,5 cm jämedusi varsi. Pikkade ja pleegitatud varte saamiseks on vaja teha taimede muldamist. Pascal: Keskvalmiv sort (külvamisest valmimiseni kulub 80 päeva). Mahlakate, krõmpsuvate ja aromaatsete varte saamiseks. Sellerivarred omavad kõiki unikaalseid leht- ja juurselleri omadusi, seejuures võimaldavad oluliselt laiendada selle hinnalise taime kulinaarse kasutuse spektrit. Leherosett püstine, jõuline. Moodustab 25-30 cm pikkusi ja alaosas 3,5-4,5 cm laiusi varsi. Pikkade ja pleegitatud varte saamiseks on vaja teha taimede muldamist.
keskmise ja raske lõimisega muldadel.[2] Külviaeg sõltub mulla temperatuurist, niiskusest, külvatavast taimeliigist. Suvivili külvatakse võimalikult vara ja kiiresti. Hilise külvi korral bõib saak jääda väikeseks. Suviviljakülviga samal ajal pannakse maha kartul. Talivili külvatakse augustis-septembris. Suvel tehakse viljapõldudel kivide koristust. Oluline on umbrohutõrje. Kartul, söödajuurviljad ja paljud köögiviljad vajavad muldamist. Sügisel koristatakse saak. Viljalõikus algab juuli lõpus-augusti algul. 3 Kartuleid võetakse peamiselt septembris. Suureks ohuks põllukultuuride saagikusele on umbrohud. Nende oluliseks vähendamiseks tuleb rakendada teiste võtete kõrval ka mullaharimist, eriti põldude koorimist. Koorimine on kõrrepõldudel esimeseks harimistööks pärast teraviljade koristamist
levinumaks rühvelkultuuriks on vaieldamatult kartul. Rühvelkultuurid vajavad äärmiselt kobedat ning peensõmerat mulda, mis tähendab põllutööde poolest kindlasti sügiskündi ning kevadist korduskündi. Samuti võib põldu lisaks freesida ning kultiveerida. Enne kartuli mahapanekut tuleb muld kobestada vähemalt 20 cm sügavuselt. Rühvelkultuurid vajavad külmakartlikkuse tõttu püsivalt soojenenud muldasid (umbes 7-10 kraadi) Peale kartuli mahapanekut vajavad põllu vaod muldamist ning äestamist, mis hoiab mulla kobeda ning umbrohu vaba, samuti ergutab see kartulitaimi kasvama.. Kartulitaimi võib vaheltharida kuni õiepungade tekkeni. Kartulit võib väetada veidike rohkem, kui on toitaineid vaja maksimaalse saagikuse saamiseks, sest mineraalaineid jääb tihti vajaka. Kahjurite poolest on Eesti aladel vimastel aastatel sooja kliima tõttu levima hakanud kartulimardikad, kelle tõrjeks tuleb taime
mullakihiga. Kohe peale mahapanekut tehakse rullimine-vajutab vaod lamedaks, tihendab mulda ja mugulate kontakti mullaga (vähendab hilisemat väljaäestamise võimalust), soodustab niiskuse hoidmist. Järgmisteks töödeks ongi äestamine (1-2 korda, esimene kui umbrohuseemnel valge niit taga) ja muldamine (et hoida mugulal rohkelt mulda ümber-muidu lähevad roheliseks-mürgine!). See kobestab mulda ning hävitab umbrohtu (keemiline umbrohutõrje ei asenda äestamist ja muldamist!) Äestamist ja muldamist tehakse kartuli mahapanekust kuni õiepungade moodustumiseni. Hilisem muldamine võib vigastada pealseid ja juurestikku, mis omakorda vähendab saagikust. Kartuli kasvuaegse hoolduse juurde kuulub veel -lehemädanikutõrje (esimene tõrju profülaktiline, siis, kui taim on 15 cm kõrge. Lehemädaniku tekkimist soodustab soe ja niiske ilm. Levib väga kiiresti on ohtlik. Varajasel kartulil esineb rohkem kui hilisel)
peenestatud (masina puhul). Mugul asetatakse maapinnaga samale tasapinnale ja muld aetakse küljelt peale, 5-7 cm. Kasvuaegsel hooldamisel rullitakse kohe peale mahapanekut, see vajutab vaod lamedaks, tihendab mulda ja soodustab niiskuse tõusu. Samuti tihendab mugulate kontakti mullaga, mis aitab vältida nende väljaäestamist. Teine etapp ongi äestamine ja muldamine, mille põhiülesanne on hoida muld kobe ja umbrohupuhas (keemiline umbrohutõrje äestamist ja muldamist ei asenda). Kartuli kasvuaegne mullaharimine toimub mahapanekust kuni õiepungade moodustumiseni. Hilisem muldamine vigastab pealseid ja juurestikku, mis põhjustab saagi vähenemist. Väetamine: kasvuajal tuleb kartulile anda mineraalväetisi ja orgaanilist väetist, eeskätt lämmastikväetist. Koristusaeg: 2 nädalat enne koristust pealsed eemaldada, et koor kinni läheks. Koristatakse käsitsi või masinaga.
peenestatud (masina puhul). Mugul asetatakse maapinnaga samale tasapinnale ja muld aetakse küljelt peale, 5-7 cm. Kasvuaegsel hooldamisel rullitakse kohe peale mahapanekut, see vajutab vaod lamedaks, tihendab mulda ja soodustab niiskuse tõusu. Samuti tihendab mugulate kontakti mullaga, mis aitab vältida nende väljaäestamist. Teine etapp ongi äestamine ja muldamine, mille põhiülesanne on hoida muld kobe ja umbrohupuhas (keemiline umbrohutõrje äestamist ja muldamist ei asenda). Kartuli kasvuaegne mullaharimine toimub mahapanekust kuni õiepungade moodustumiseni. Hilisem muldamine vigastab pealseid ja juurestikku, mis põhjustab saagi vähenemist. Väetamine: kasvuajal tuleb kartulile anda mineraalväetisi ja orgaanilist väetist, eeskätt lämmastikväetist. Koristusaeg: 2 nädalat enne koristust pealsed eemaldada, et koor kinni läheks. Koristatakse käsitsi või masinaga.
kergesti hooldatavad • Meie tingimustes on optimaalsed 1,2 ja 1,8 m laiused peenrad, kuhu mahub vastavalt 2 ja 3 rida roose • Põõsaste vahe ridaistutuse korral 45-55 cm, kõrgetel põõsasroosidel 75cm-1m, sama väänroosidel • Roosipeenra ümbrusse kõige sobivam on niidetav muru Roosiaia rajamine • Väänroosid istutada hoone vundamendist vähemalt 1 m kaugusele ja mitte räästa alla • Rooside puhul vältida segapeenraid püsikutega, takistavad muldamist ja talvekatte paigaldamist • Sortide ostmisel püüa saavutada värvuste harmooniat • Rooside põhivärvus ei tohiks sulanduda hoone või rajatise värvi sisse (jääb märkamatuks) Roosiaia rajamine • Näiteks praegu väga populaarne sammaselupuudest kujundatud taust nõuab esiplaanile heleroosasid, kollaseid või valgeid roose • Kokku ei sobi näiteks kollane ja valge roos, üks on soe, teine külm • Levinud on rosaariumides rooside
2) Paljundamine kuhjevõrsikutega: 6 Kuhjevõrsikutega paljundatakse habraste võrsetega põõsaid, mis ei kannata painutamist. Emapõõsas lõigatakse mullapinna lähedalt maha, siis ilmub sealt palju uusi võrseid. Kui võrsed on ca 15 cm pikkused, mullatakse need esimest korda poole pikkuse peale üles. Võrse kasvades muldamist korratakse 2 –3 korda, kuni mullavall on ca 30 cm kõrgune. Võrsed juurduvad 1 – 2 aasta jooksul. Sellise meetodiga paljundades võib emataimi panna ritta iga 40 – 50 cm tagant. Kuhjevõrsikutega paljundatakse põhiliselt õunapuude kloonaluseid, aga on võimalik paljundada ka näiteks kännuvõsu andvaid pärnaliike (läänepärn). 3) Paljundamine horisontaalvõrsikutega Seda paljundamisviisi kasutatakse peamiselt pikkade sirgete võrsetega liikide puhul, mis ei paljune muul moel
moodustus vähe, tuleb neid veelkord tagasi lõigata. · Kui emataimi kasutatakse järjest mitu aastat, tuleb lasta neil vahepeal paar aastat "puhata". 27.04.2016 Marje Kask 45 Kuhjevõrsikud · Kasutatakse habraste võrsetega põõsaste korral, mida ei saa painutada. · Emapõõsas lõigatakse maapinna lähedalt tagasi (5 cm kõrguselt). · Uued võrsed mullatakse pooles ulatuses, kui nad on 15 cm pikkused. · Võrse kasvades muldamist korratakse 2 3 korda kuni mulla vall on 30 cm kõrgune. · Võrsed juurduvad 1 2 aasta jooksul. · Emataimed kasvavad reas 40 50 cm vahega. · Niimoodi paljundatakse põhiliselt õunapuu kloonaluseid. · Puukoolis eraldatakse emataimest võrsikud igal aasta ja eraldi tagasilõikamist pole vaja teha. 27.04.2016 Marje Kask 46 Kuhjevõrsikud 27.04.2016 Marje Kask 47 Lookvõrsikud
Enne külvamist kasta 5cm vahedega, oleneb külvivagu hästi märjaks. Lase sordist) taheneda, külva ja kata kuiva Vajab muldamist (et mullaga. Sobib ka väljaüulatuvad otsad ei kasvuturbaga katmine muutks roheliseks)
annaabi.ee 
