seal minu vana-vana-vanaisaga. Minu vana-vana-vanavanemad elasid väga õnnelikus abielus,nende perekonda sündis 5 last, nende esiklaps oli minu vana-vanaema,kes kolis Kuusikule ja kaks venda kolisid Rootsi põgendesid sõja eest.Temal ei läinud elus nii hästi,aga tal oli 6 last,sellest 4 laps oli minu vanaema.Minu vanema kolis peale koolis käiku Kuressaarde ja sai kokku minu vanaisaga,kes on venerahvusest ja nad abiellusid ja neil tuli 4 last. Sellest teine laps on minu ema. Minu ema kolis Muhusse ja sai kokku minu isaga kellega mina enam koos ei ela,kuid hiljem leidis mu ema uue armastuse,kes on siis mu kasuisa ja kellega on tal veel 2 last ning me kusagil 5 aastat tagasi tulime tagasi Kuressaarde. Vanaisa vaar-vanemad elasid kunagi Kesk-Venemaal ja oldi aadlikud ja seal juhtus midagi kohutavat reetmised jne,et vürst või tsaar,kes sellel ajal valitses saatis nad ääremaadele karistuseks elama.Täpsemalt siis Pihkvasse,seal said nad maad ja mõisa aga tekkisid suured ülestõusud
võttis osa Eesti kunsti ülevaatenäitustest. Paul Raud suri oma maja, Lühike jalg 9 ees, komistades trepil ja lüies pea surmavalt vastu trepikäsipuud. Ametlike portreetellimuste täitmine oli vaid üks tahk Paul Raua loomingust. Kõrvuti Eesti- ja Liivimaa mõisates valmivate portreedega sünnib tema pintsli alt ka hulk teoseid, mis kujutavad talupojaperest pärit poisile tuttavat maaelu ning maastikke. Talupoja ainelist loomingut rikastasid koos vennaga tehtud matkad Pakri saartele ja Muhusse. Kunstnikud viibisid Pakri saartel 1896, 1897 ja 1899 suvel, Muhu saart külastati 1898. aasta suvel. Pakri saari oli Raudadele soovitanud skulptor Amandus Adamson, kes viibis saartel ka ise, kui kaksikvennad sinna jõudsid. Üks kuulsamaid Muhu muljetel valminud maale on "Rauk Muhu saarelt", kus kunstniku inspireeris randlane Ado Schmuul, kirjanik Juhan Smuuli üks vanaonusid. Saarte meeleoludel on valminud motiive õuedest ja külavaheteedest, rukkilõikusest ning kartulivõtust.
vaid 1. jaanuarist 10. veebruarini, nagu mujalgi Laidelahe sihtkaitsevndis. Krgelaiul asuval infotahvlil on kirjutatud, et klastajatele on ala suletud aastaringselt, kuid tenoliselt on sealsed andmed vananenud. Kivi HanerahulJlgi inimtegevusest nitab peale kohaleujunud prahi ja kaitseala sildi ka ks kivi. Sellesse on tahutud aastaarv 1887 ning mned nimethed ja mrgid, millest osa pole arusaadavad. Mlestuse on kivisse raiunud kolm meest, kes paadiga Haapsalust Muhusse tulles jid tugeva tormi ktte ning olid sunnitud maabuma Hanerahul. Nad veetsid seal 8 peva ilma sgita. Prast tuule vaibumist nnestus neil minna Saarnaki laiule, kus tol ajal oli psiasustus. Hanerahul kasvasid siis veel vga vikesed psad, mistttu puudus korralik looduslik varjualune. Psenute nneks olid ilmad 1887. aasta hilissuvel soojapoolsed.
Seletatakse mida saaks aga siis teha, et see pank ei vajuks unustusse ja surma? Kõigele sellele leiab vastused juba edasi lugedes. 3 Saare ajalugu Tupenurme pank asub Muhus, kus on toimunud märkimisväärseid ajaloosündmusi, näiteks 1227 a. toimus Linnuse maalinna all ränk lahing Mõõgavendade ordu ja kohalike elanike vahel, mis kestis 7 päeva ja mille tagajärjel allutati Eesti territoorium võõrvõimule järgnevateks pikkadeks sajanditeks. 1267.aastaks kerkis Muhusse Püha Katariina kirik, mis on üks vanemaid säilinud kivikirikuid Eesti aladel. See kaunite proportsioonidega ehitis on oivaline näide varagooti stiilist ning bütsantslikest seinamaalingutest. Muhu saare teke algas umbes 8000 aastat tagasi, mil saar aeglaselt merest kerkima asus. Kerkimisprotsess jätkub praegugi ning tõenäoliselt ka tulevikus. Esimesed inimesed asustasid saare ligikaudu 2500 a. eKr. Sajandite vältel on saar arenenud omas tempos, kus traditsioonid
joonistustel, mis loodud pärast vanima poja surma aastal 1941. Lehtedel "Ahastaja," "Mardus," "Lindudele teenäitaja" jt. on leinav emakuju Elvira Raua näojoontega. 7 URL http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kristjan_raud_liissandre.htm 6 Kokku on tema loomingust alles umbes 900 teost. Varasemad aastast 1885, viimased 1943.8 Vendade sarnasus loomingus Vendade loomingus, iseäranis nende ühismatkade ajal Pakri saartele ja Muhusse, on palju sarnast, motiividki on kohati samad. Näiteks kujutasid nad üht ja sama Muhu külatänavat Kr. Raua "Maastikus kaevukooguga" (pliiats) ja P. Raua etüüdis "Maanteel" (õli, mõlemad 1898). Ka Paulil on "Kalevipoja"-teemalisi eskiise aastaist 1905-1914. Kuigi need ei leidnud edasiarendamist, andis mõnigi neist kahtlemata ideid Kr. Raua "Kalevipoja"-tsükli jaoks. Mõlemaid ühendas ka huvi evangeelsete teemade vastu, viimaste lähendamine kaasaegsele
Lisaks paiknes Lääne- ja Kesk-Eestis 16. laskurdiviis peaülesandega tõrjuda saartelt lähtuv võimalik rünnak. Ninase patarei asukoha olid kinniajamata kaablikraavi tõttu avastanud juba ka Saksa õhuluure. Pilt 6 Purustatud Nõukogude suurtükk Ninase patareis. Arvatavasti 1941. aasta septembris. Foto SMF Väegrupi ,,Nord" ülemjuhatus pidas seetõttu plaani ,,Beowulf I" rakendamist võimatuks ning otsustas plaani ,,Beowulf II" kasuks, mis nägi ette dessandi üle Suure väina Muhusse ja sealt edasi Saaremaale tungimise (Melzer 1960, 1019, 2127). Muhu rannik ning Saaremaa idakallas olid rünnaku tagasilöömiseks märksa halvemini ette valmistatud. Oli küll alustatud 130 mm patarei ehitamist Kübassaare poolsaarele ja kergemate kindlustuste rajamist Muhu idarannikule vastu Suurt väina, kuid need tööd olid lõpetamata. Olukorras selguse saamiseks viskasid sakslased septembri alguses Luulupe sohu kaks langevarjurit. Samast kandist pärit
Etüüdid Paul Raua maastikuetüüdid, samuti etüüdid eluolustikulisel ainestikul kuuluvad sellesse salve, mis on loodud väljaspool välist kohustust. Maastikumaali viljeles Paul Raud suviti väga paljude aastate jooksul. Ta armastas väga loodust, oskas näha ilu ja luulet ka esimesel hetkel väheütlvana paistvas maastikulõigus. Valdavam osa kõnealustest etüüdidest on seotud matkadega Pakri saartele ja Muhusse, mõned on loodud Birinit külastades, osa Rakvere vahetus ümbruses, Viru- Jaagupis sugulaste pool käies, põhjarannikul ja mujal. Tavaliselt tegid Rauad loomingulisi matku ühiselt. Matkade õhutajaks ja inspireerijaks oli Kristjan Raud. Ta oli Peterburis tutvunud vene demokraatliku maalikunstiga, mis teda kindlalt oli mõjutanud talurahva ainestiku juurde pöörduma. Tuli asuda materjali kogumisele, kuid matkadeta ei olnud see mõeldav
Etüüdid Paul Raua maastikuetüüdid, samuti etüüdid eluolustikulisel ainestikul kuuluvad sellesse salve, mis on loodud väljaspool välist kohustust. Maastikumaali viljeles Paul Raud suviti väga 8 paljude aastate jooksul. Ta armastas väga loodust, oskas näha ilu ja luulet ka esimesel hetkel väheütlvana paistvas maastikulõigus. Valdavam osa kõnealustest etüüdidest on seotud matkadega Pakri saartele ja Muhusse, mõned on loodud Birinit külastades, osa Rakvere vahetus ümbruses, Viru-Jaagupis sugulaste pool käies, põhjarannikul ja mujal. Tavaliselt tegid Rauad loomingulisi matku ühiselt. Matkade õhutajaks ja inspireerijaks oli Kristjan Raud. Ta oli Peterburis tutvunud vene demokraatliku maalikunstiga, mis teda kindlalt oli mõjutanud talurahva ainestiku juurde pöörduma. Tuli asuda materjali kogumisele, kuid matkadeta ei olnud see mõeldav. Neid matku võib vaadelda
rahvamuusikast. Eduard Tubina loomingus on kaks ooperit: ,,Barbara von Tiesenhusen" ja ,,Reigi õpetaja". Tema esimene töö muusikateatrile oli ,,Kratt". Ühtlasi oli see ka Eesti esimene ballett üldse. 6 Kratt ,,Krati" kirjutamist alustas Tubin 1938.a. maikuus otsides balleti jaoks rahvaluule viise Eesti Rahvaluule Arhiivi viisikogu läbi töötades. Sama aasta suvel sõitis ta Muhusse ja Hiiumaale rahvaviise koguma. Tegevuse eesmärk oli osa võtta Estonia teatri poolt väljakuulutatud võistlusest. Esialgselt oli ,,Kratt" vaid ühevaatuseline ning oma lühiduse tõttu ei võetud seda arvesse. Täispikk teos valmis 1941. aastal, libreto palus kirjutada abikaasa Erikal. Ballett "Kratt" tuli lavale 31. märtsil 1943. aastal "Vanemuises" Tubina enda juhatusel, abikaasa Erika tantsis Peretütre osa.
aukroon ja kuusirbist aura. Kristjan Raud on abikaasat kujutanud veel ülimalt traagilistel joonistustel, mis loodud pärast vanima poja surma aastal 1941. Lehtedel "Ahastaja," "Mardus," "Lindudele teenäitaja" jt. on leinav emakuju Elvira Raua näojoontega.16 Kokku on tema loomingust alles umbes 900 teost. Varasemad aastast 1885, viimased 1943.17 Vendade sarnasus loomingus Vendade loomingus, iseäranis nende ühismatkade ajal Pakri saartele ja Muhusse, on palju sarnast, motiividki on kohati samad. Näiteks kujutasid nad üht ja sama Muhu külatänavat Kr. Raua "Maastikus kaevukooguga" (pliiats) ja P. Raua etüüdis "Maanteel" (õli, mõlemad 1898). Ka Paulil on "Kalevipoja"-teemalisi eskiise aastaist 1905-1914. Kuigi need ei leidnud edasiarendamist, andis mõnigi neist kahtlemata ideid Kr. Raua "Kalevipoja"-tsükli jaoks. Mõlemaid ühendas ka huvi evangeelsete teemade vastu, viimaste lähendamine kaasaegsele
mere- ja õhudessandina Eestisse. Baas rajati Kautla soosaarele. Salk pidas lahinguid hävituspataljonide ja 22. NKVD diviisi väeosadega ning läks 6. augustil 1941 üle rinde Saksa poolele. Hiljem moodustati Erna salga baasil samanimeline eesti vabatahtlike pataljon, mis võttis Wehrmachti 217. jalaväediviisi koosseisus osa Vormsi, Muhu ja Saaremaa vallutamisest ning likvideeriti 10. oktoobril 1941. Pärast dessanti Muhusse, mis toimus Soome sõjaväe kiirpaatidel, läksid mõned Erna liikmed koos soomlastega Soome ja osalesid detsembris Hanko vallutamisel. 1942. a kevadel organiseeris Abwehri esindaja Soomes Cellarius Erna meestest 13-liikmelise kaugluure salga, mis heideti Punaarmee tagalasse ja mille kõik liikmed hukkusid. Eestlasi oli ka soomlaste kaugluure salkades. 1943. a kevadel algas suurem Soome põgenemine
rahuläbirääkimised. Soontaganalased nõustusid piirajate esitatud tingimustega ristiusk vastu võtta ja ülikute pojad pantvangideks anda ning rahu sõlmitigi. Üheteistkümnendal päeval lubati linnusesse siseneda preestril, kes seal olnud inimesed ristis, ja seejärel pöördus vägi tagasi. Sõjakäik Saaremaale Pärast lühikest puhkust kogunes sõjavägi uuesti, seekord saarlaste vastu minekuks. Üle külmunud mere mindi Saaremaale, arvatavasti selle idaossa või Muhusse, rüüstati seal külasid ja rünnati üht linnust. Selle vallutamisplaanist üsna pea aga loobuti, Läti Henriku seletuse kohaselt pakaselise ilma tõttu, ja pöörduti võetud saagi ja vangidega tagasi. Saarlaste vasturünnaku kartuse tõttu kiirustades üle mere liikudes jäid seejuures mõned väe hulgast väsimusest nõrkenuna ja külmast kangetena maha ning surid. Kuigi kroonika esituses oli retke tulemus kristlastele positiivne, siis selle üksikasjad, sh puuduv trafaretne
Kivid langenud kolinal põllest maha. Vanapagan vihastanud, ei hakanud enam kiva koguma, läinud oma teed. Lõpe kõrtsi ligidale sündinud aga Vanapagana kividest suur mägi. Virtsu sild jäänud sedaviisi ehitamata. Pärnu on sest saadik ilma kivideta, sest Vanapagan need kõik sealt ära viis. Vanapaganal olnud Muhus tihti tegemist. Väin Virtsu ja Kuivaste vahel pahandanud teda. Ei muud kui võtnud nõuks Virtsust Muhumaale silda ehitada, et hõlpsamini suurelt maalt Muhusse pääseks. Varsti Vanapagan sobivaid kiva otsima. Kannud neid mõnda kuuehõlmatäit kokku Virtsusse, kust neid silla kohale merre loopinud. Juba tekkinud kividest mitme sülla laiune silda Virtsu poole külge. Ühed arvavad, et Vanapagan määranud: ühe ööpäeva jooksul saagu sild valmis, kuid kukk laulnud varem, kui sild valmis saanud. Muist kive jäänud Virtsu poole kaldale. Kukelaul igatahes peletanud Vanapagana plehku; töö jäänud pooleli. Varsti tekkinud kange maru
annaabi.ee 
