Stieglitzi kunstikool Sankt Peterburgi A. L. Stieglitzi nimeline riiklik kunsttööstusakadeemia (vene keeles - - . . ), eesti keeles ajalooliselt tuntud Stieglitzi kunstikoolina, on Peterburis asuv kunstikõrgkool. See on kandnud ka nimesid Tehnilise joonistamise keskõppeasutus ( , ) ja Leningradi V. I. Muhhina nimeline kõrgem kunsttööstuskool ( - . . . , ). Kool rajati 1876. aastal Aleksander II käsul vahendite eest, mille annetas pankur ja tööstur parun Alexander von Stieglitz ( ). Kool tegutses 1884. aastal Stieglitzi surma järel pärandatud kapitali (umbes 7 miljonit rubla) protsentidest. See valmistas ette nii tarbekunstnikke tööstuse tarvis kui ka joonistus- ja joonestusõpetajaid keskastme kunsttööstuskoolide tarbeks.
Tolleaegese propagandistliku kunsti eesmärk oligi valada sõnasõjad epigrammilisse visuaalsesse vormi, sest nii oli võimalus vaid liigutada ka võhiklike ja jäikade inimeste meeli.1 Kujutav kunst oli mõjusam kui olid sõnad ja füüsilised karistused. 1 Harbison, Craig, „Renessansskunst põhja pool Alpe”, lk 112- 118 Rääkides lähemalt kunstist reklaami teenistuses on hea näiteks võtta 20. sajandi üks tuntuim, venekujuri, NSVL’ i rahvakunstniku (1943) Veera Ignatjevna Muhhina (1889- 1953) roostevabast terasest 24 meetri (teiste andmete järgi 25- meetrine) kõrgune monumendi „Tööline ja kolhoositar” (LISA 1), mis valmis 1937. aasta Pariisi maailmanäituse tarbeks, kus ta tipnes 35 meetri kõrgusel NSV Liidu paviljonil ning oli algselt mõeldud paviljoni kunstiliseks elemendiks. Nõukogude Liit vajas näitusel teiste kapitalistlike riikidega võitlemiseks midagi monumentaalset, dünaamilist, kõnekat ja mõjuvat. Skulptuurigrupp oli väljas ka 1939
kunstnikke Saksamaa • Avangardistivastane võitlus salajasem, kuid jõhkram • Ainulubatud kunstistiil sotsialistlik realism • Kunsti olemus on tegelikkuse tunnetus, eesmärgiks tõde • Avangardism ja modernism moonutavad või varjavad tõde • Kunsti kasutati kasvatusvahendina NSV Liit • Skulptuuris näeme jõulisi, üliarenenud muskulaariga ja karmi silmavaatega ideaalkangelasi. • Tuntuim skulptor Saksamaal oli Arno Breker. Ja NSV Liidus Vera Muhhina. • Vaenlast kujutati poolloomaliku koletisena, oma sõjamehi õilsate kaitsjatena. • Saksamaal oli alasti keha lubatud ja mõnikord isegi erootilise varjundiga • Nõukogude kunstis oli alasti keha tabu Skulptuur • Nõukogude arhitektuuri eeskujuks klassitsism ja aklektika, kuid lisati paraadlikkust ja suurust. • Saksa arhitektuur jäi peamiselt kavanditeks, kuid oli veel suursugusem ja süngem kui NSV liidu arhitektuur. • Eeskujuks Vana-Idamaad.
Aukohal olid teosed, mis ülistasid suuri juhte, kujutasid võimuhaaramist, nn. revolutsioonisündmusi ja sõjalisi võite. Muidugi on erinevusi kujutatud inimeste antropoloogias ja sõdurite mundrites, kuid teoste sõnum on ühesugune. Väärikaks peeti ka töö ülistamist. Eriti skulptuuris näeme jõulisi, üliarenenud muskulatuuri ja otsustava karmi silmavaatega ideaalkangelasi. Nende autoritest oli Saksamaal tuntuim ARNO BREKER, Venemaal VERA MUHHINA. Eriti sarnaseks muutus kunst sõdade ajal, kui vaenlast esitati näiteks poolloomaliku koletisena, oma sõjamehi aga õilsate kaitsjatena. Ainus oluline erinevus kahe riigi kunstis oli alasti keha kujutamises. Saksamaal oli see lubatud ja mõnikord isegi erootilise varjundiga, nõukogude kunstis oli alasti keha aga peaaegu tabu. Kunstipoliitika ideoloogilised õigustused olid Saksamaalja Venemaal erinevad.
Totalitaarne kunst- totaalne kontroll kunsti üle. Keelustati avangardistlik kunst sest see võis tekitada võõraid ja kahjulikke mõtteid, see eeldas ja soosis isikuvabadust. Ainulubatuks kunstiks oli kunst, mis toetus traditsioonidele (NLis sotsialistlik realism NL propaganda vaimus). Eeskujuks oli akademism ja realism. Aukohal oli teosed mis ülistasid suuri juhte, kujutasid revolutsioonisündmusi jne. Skulptuuris jõulisus, ülearenenud muskulatuur, ideaalkangelased. BREKER, MUHHINA «Tööline ja kolhoositar». Saksamaal oli alasti keha lubatud, NLis tabu. NL- kunst, mis sisaldab tõde. NL arhitektuuri eeskujuks oli 19.saj klassitsism ja eklektika, kuid lisati paraadilikust ja mõned hooned kavandati hiiglaslikena. Saksa arhitektuur oli paraadlikum, massiivsem ja süngem. Otsiti eeskujusid Vana-Idamaade arhitektuurist. NL ja saksa mõned projektid olid sarnased. S-paraadid, kuhu kuulusid erilised väljakud, auväravad ja valgusefektid. USA kunst-
Salvador Dali "Mälu püsivus" sürrealism 1930 Rene Magritte "Kujutiste petlikkus" "See ei ole piip" 1920 sürrealism Marcel Duchamp "fontään" Dada 1917 Umberto Boccini "Kontinuiteedi unikaalsed vormid ruumis" futurism 1913 futurism Jaan Koort "Metskits" 1920.realism Vera Muhhina "tööline ja kolhoositar" sotsialistlik realism 1930 Piet Mondrian "kompositsioon punase, sinise ja kollasega" geomeetriline abstraktsionism Malevits "must ruut" 1915 Changall "mina ja küla" 20saj Grant Wood "ameerika gootika" ameerika regionalism" 1930 Jackson Pollock
printsiibid on õiged. Mõiste võttis kasutusele Thomas Kuhn. Igas paradigmas ilmneb tõiku, mis ei ühti valitseva maailmapildiga- neid ignoreeritakse kui vääraid. Siiski tekib pikapeale piiride hägustumine, mis toob kaasa paradigmavahetuse. Modernistliku kunsti kulminatsioon oli abstraktsionism. Progress-modernistlku ühiskonnakäsitluse keskne teooria. Filosoofid G.W.F.Hegel ja K.Marx. Näiteid progressist Nõuk.kunstis: Tatlin III Internatsionaal 1920. Vera Muhhina ,,Tööline ja kolhoositar"1937 Esteetiline progress: Matisse ,,Abikaasa portree" P.Picasso ,,Avignoni neiud" 1907 Kazimir Malevits ,,Must ruut" 1915 Piet Mondrian ,,Broadway boogie-woogie" (mod.kunsti kulminatsioon- abstraktsionism) Barnett Newman (abstraktse ekspressionismi näide USA-s). Avangard-eelsalk. Riskimine, eesliinil sammumine, piiride rikkumine, intellektuaalsus, rünnak kodanluse vastu.
Ainuõige meetod ,,sotsialistlik realism" 10. Kui võrrelda natsionaalsotsialistlike janõukogude arhitektide suurprojekte, siis mellisele järeldusele jõutakse? Eeskujuks klassitsism ja eklektika millele lisati paraadlikkust. Hooned kavandati hiiglaslikena ,,tuhandeaastase riigi" eeskujud Egiptusest, Mesopotaamiast. 112 Aleksandr Deineka. Sevastoopoli kaitsmine.1942 113 Arthur Kampf. Venus ja Adonis. 1939 115 Veera Muhhina. Tööline ja kolhoositar. 1936.Pariisi 1937 116 Albert Speer. Põhja-lõuna telje Suure Halli projekt. 1941 18. EESTI KUNST 1918-1940 1. Millal kujunes välja eesti rahvuslik kunstielu? Mida peaks selline nähtus tavaliselt sisaldama? Rahvuslik kunstielu kujunes välja 20dateks: -1919.a. korraldati tagasivaatlik eesti kunsti suurnäitus -1919.a. asutati Tartusse kunstikool ,,Pallas"
Suur edu seinamaalil. Diego Rivera, Jose Clemente Orozco ühendasid oma loomingus mehhiko rahvusliku traditsiooni ja Euroopa avangardismi mõjusid. Naiskunstnik Frida Kahlo ühendas ühiskondlikud probleemis oma isiklike läbielamistega. Totalitaarsed riigid: Saksamaa, NSVL. Kunsti range kontroll. Avangard oli mõlemais riigis keelatud. Kunsti kasutati propaganda nimel. Lubatud kunst oli see, mis toetus traditsioonidele 19 sajandi akademist ja realism. Skulptuuris: Arno Breker, Veera Muhhina. Nõukogudes oli ainuõigus sots. realismil, arhitektuuris eesmärgiks klassitsism ja eklektika. Abstraktne ekspressionism: USA-s peale II MS. Euroopa oli vallutatud Saksamaa poolt ja suurem osa kunstnikke põgenes USA-sse. Sürrealistidel oli kõige kergem ennast maksma panna, kuna nende eesotsas oli Andre Breton. New Yorgi sõjajärgse koolkonna ajaloo alustab Arshile Gorky ,,Maks on kuke hari". Kasutati tegevusmaali ja abstraktse ekspressionismi mõtet
Sevastoopoli kaitsmine - suursugusus, võit. Vene sõdur valges, saksa sõdur mustas. Pateetiline, Lonid Kotlianov Stahanovi portree - Jätke abstraktsioonid, et igaüks saaks aru. Maalitakse juhti ja kodanikku, kes töötab ja on õnnelik Isaak Brostki Lenin ... Stalin lastega - jumaldamine Kunst oli propaganda tööriist Teise maailmasõja plakatid Kõige siiramad Aleksandr Laktonov Kiri rindelt - Meenutab Haapsalu linna Pavel Korin Nõukogude Liidu marssal Georgi Zhukov NL paviljon Veera Muhhina Tööline ja kolhoositar - klassitsistlik Moskva ülikool- Art deco ja klassitsistlik, ühesõnaga segu erinevatest stiilidest. Uhke kunst tuuakse rikastelt töölisrahvale. Metroo jaamad - väliskülalised näevad riigi rikkust Natsi saksamaa Venemaa kunstis ei ole alasti inimesi Aariarassi kujutamine Arendame keha ja vaimu Elagu saksamaa Saadame lapsed maale - pommitamine - lapsed maapakku Alates II maailmasõda Pop- kunst Sünnib UKs mitte USAs. Saab alguse muusikaga.
Arhitektuur Venemaal oli mõjutatud klassitsismist ja eklektikast, millele lisati paraadlikust. Kavandid olid tihti hiiglaslikud. Saksamaal jäi arhitektuur peamiselt kavanditeks, mis olid suurejoonelisemad, paraadlikumad ning süngemad, otsiti eeskujusid Egiptuse ja Mesopotaamia arhitektuurist. Kõige meisterlikum osa totalitaarse Saksamaa kunstist olid paraadid (väljakud, auväravad, valguskunst). Skulptuur: Arno Breker Vera Muhhina Arhitektuur: Albert Speer Abstraktne ekspressionism Levis II MS ajal USAs. Oldi mõjutatud Euroopa sürrealistidest ja ekspressionistidest. Võeti üle orgaanilise looduse vorme, viidi need abstraktsionismini, levis veendumus, et pilt on protsess ning automaatse või poolautomaatse tegevuse tulemus. Kunsti loomise köögipoolest sai omaette sündmus. Pollock rajas ka ühtlaselt katva stiili, mis hülgas varasemad kompositsioonireeglid. Levis tegevusmaal. Skulptuuris meenutavad teosed
Kui varasem realism oli tihti ühiskonnakriitiline, siis sotsrealism peab legitimeerima parteipoliitikat, sisu peab olema rahvalik, vorm realistlik, väljendama progressi. (keegi on öelnud et sotsrealism on partei kiitmine neile arusaadavas vormis) Mihail Nesterov 1862- 1942 - Gerassimov oli kunstiakadeemia president Plastov.Õrnad impressionismi mõjud Sergei MERKUROV 1881-1952 Vera Muhhina Üks uhkemaid sotsrealismi teoseid, oli väljas Nõukogude Liidu paviljoni katusel Pariisi maailmanäitusel (Millest üle vahekäigu oli natsisaksamaa, katusel vastandlik natslik kotkas) Kuna arhitektuuris ,,realismi" pole olnud võeti eeskujuks 19.sajandist pärinev. Natsionaalsotsialistlik kunst. Äravahetamiseni sarnane ainult ideoloogia oli teistsugune kõik
inimkeha. Mõnikord on kujudes läbiulatuvad avad. Moore’i kunsti eeskujude hulgas on vana Mesopotaamia ja Vana-Ameerika skulptuurid. 10. Totalitaarsete riikide kunst: Venemaa (Deineka); Saksamaa (Riefenstahl, Speer) Saksamaa, NSVL. Kunsti range kontroll. Avangard oli mõlemais riigis keelatud. Kunsti kasutati propaganda nimel. Lubatud kunst oli see, mis toetus traditsioonidele – 19 sajandi akademist ja realism. Skulptuuris: Arno Breker, Veera Muhhina. Nõukogudes oli ainuõigus sots. realismil, arhitektuuris eesmärgiks klassitsism ja eklektika. Totalitaarne kunst – avangardistlik kunst keelustati ning lubati ainult sellist kunsti, mis toetus traditsioonidele. Peamisteks eeskujudeks olid akademism ja realism. Soositud kunst on sarnane nii vormi kui ka temaatika poolest. Peamiselt kujutati revolutsioonilisi südnmusi, sõjalisi võite ning ülistati tööd. Skulptuuris kohtame üliarenenud muskulatuuri ja otsustava
Hegellikku „ideede progressi“ väljendas visuaalselt kõrgmodernismi perioodi abstraktne kunst, mida loodi Lääne-Euroopas ja USA-s (Jackson Pollocki maalid). Marksistlik-leninlikku „tööriistade progressi“ väljendas visuaalselt aga figuratiivne kunst, mida loodi Nõukogude Venemaal (Vera Muhhina „Tööline ja kolhoositar“, Teras. Nõukogude paviljon Pariisi Maailmanäitusel 1937.a). Progressi tipuks tööriistad. Figuratiivne kunst – totalitaarsete riikide ametlikult heaks kiidetav kunst; “kunst massidele”. Esindab nõukogude riigi ametlikust seisukohast “progressiivset” “materialistlikku filosoofiat” K. F
annaabi.ee 
