Meil söödetakse loomadele põhiliselt kartulit, teistes maades ka maapirni jatroopikas kasvava kassaavapõõsa juurmugulatest saadavat manioki- ehk tapiokijahu. Manioki- ehk tapiokijahu valmistamiseks kassaavapõõsa juurmugulaid töödeldakse (pestakse, kooritakse, peenestatakse) ja kuivatatakse. Saadud jahu sisaldab üle 90% on tärklist. Mugulviljad on proteiini- ja toorkiuvaesed, kuidas neis on palju sahhariide. Mäletsejalistele söödetakse mugulvilju toorelt, mittemäletsejalistele enamasti aurutatult. 3
siis peab ta seisma söötis, et jälle viljakust koguda. Nii võetakse kasutusele uusi maatükke.) *seemned on ainus investeering * palju tööd põllu rajamisel, puud võetakse maha käsitsi, põletatakse, igal aastal jõutakse rajada väga vähe uusi põlde. * saagikus väike, sest kunstväetisi ei kasutata ja maa muutub väga kiirelt viljatuks, eriti soojas ja niiskes kliimas * kogu saak läheb oma toiduks Kasvatatakse peamiselt tera- ja mugulvilju rändkarjandus (aafrika savannide ja poolkõrbete piirkonnas, lõuna-ameerikas, aasias) * karjaga rännatakse ühest piirkonnast teise. * loomadelt saadakse oma tarbeks piima, liha, nahka, villa, mida vahetatakse ka mõningate põllukultuuride vastu Kasvatatakse peamiselt kitsi, kaamleid ja laamasid 2. intensiivne omatarbeline põllumajandus riisi-, misu-, hirsitalud, maisitalud jne * väikesed maalapid * palju tööjõudu * vähe kapitali ja masinaid, seemned, tõuaretus madal. Väetisi
hektarit ja karjamaad on 2,1 milj. hektarit. Haritavast maast on 17% niisutatav. Teravilja toodetakse aastas 620 tuhat tonni. Põhiliselt kasvatatakse suhkruroogu, mida toodetakse aastas 5,5 milj. tonni. Teisel kohal on puu- ja aedviljad, mida kasvatatakse 1,6 milj. tonni aastas. Liha toodetakse 328 tuhat tonni ning piima toodetakse 682 tuhat tonni aastas. Juur- ja mugulvilju kasvatatakse 241 tuhat tonni aastas. Eksporditakse põhiliselt suhkrut, juur- ja mugulvilju ning teravilja. Suhkrut eksporditakse 208 tuhat tonni, juur- ja mugulvilju 31 tuhat tonni ja teravilja
- põld kasutusel 1-2 aastat riis-, nisu-, hirsi- ja maisitalud - saagikus väike - väikesed maalapid - kogu saak oma toiduks - palju tööjõudu - kasvatatakse peamiselt tera- ja mugulvilju - saagikus hektari kohta suur, kuid inimese kohta madal - Lääne- ja Kesk-Aafrika, Kagu-Aasia, Amazonase - suurem osa toodangust läheb söögiks piirkond ja Kesk-Ameerika - Kagu-Aasia, Hiina, India rändkarjakasvatus - karjaga rännatakse ühest piirkonnast teise
Ekstensiivne põllumajandus tagatakse toodangu kasv laiendades põllumaad või suurendades kariloomade arvu . Omatarbeline põllumajandus toodetakse peamiselt oma pere tarbeks. Kaubanduslik põllumajandus kogu toodang või suurem osa sellest läheb müügiks. 1.2. Ekstensiivne omatarbeline põllumajandus: alepõllundus - kasutatakse laialdast maa-ala - palju tööd põllu rajamisel - põld kasutusel 1-2 aastat - saagikus väike - kogu saak oma toiduks - kasvatatakse peamiselt tera- ja mugulvilju - Lääne- ja Kesk-Aafrika, Kagu-Aasia, Amazonase piirkond ja Kesk-Ameerika rändkarjakasvatus - karjaga rännatakse ühest piirkonnast teise - loomadelt saadakse oma tarbeks piima, liha, nahka, villa, mida vahetatakse ka mõningate põllukultuuride vastu - kasvatatakse peamiselt kitsi, kaamleid, laamasid - Aafrika savannide ja kõrbepiirkondades, Lõuna-Ameerikas, Aasias Intensiivne omatarbeline põllumajandus riis-, nisu-, hirsi- ja maisitalud - väikesed maalapid
aastat ja siis peab ta seisma söötis, et jälle viljakust koguda. Nii võetakse kasutusele järjest uusi maatükke) - seemned ainus investeering - palju tööd põllu rajamisel, puud võetakse maha käsitsi, põletatakse, igal aastal jõutakse rajada vähe uusi põlde - saagikus väike, sest kunstväetist ei kasutata ja maa muutub väga kiiresti viljatuks, eriti soojas ja niiskes kliimas - kogu saaks läheb oma toiduks - kasvatakse peamiselt tera-ja mugulvilju rändkarjandus (Aafrika savannide ja poolkõrbete piirkonnas, Lõuna-Ameerikas, Aasias) - karjaga rännatakse ühest piirkonnast teise - loomadelt saadakse oma tarbeks piima, liha, nahka, villa, mida vahetatakse ka mõningate põllukultuuride vastu - kasvatakse peamiselt kitsi, kaameleid, laamasid · Intensiivne omatarbeline põllumajandus riisi-,nisu-,hirsitalud, maisitalud - väikesed maalapid - palju tööjõudu
15 sajand. Industriaalajastu ehk tööstusajastu algas 15 sajandil umbes 20. sajand Infoajastu, alates 20. sajandi keskpaigast Põllumajandus agraarajastul: Kauges minevikus tegelesid inimesed koriluse, küttimise ja kalapüügiga. Elati väikestes kogukondades ja toiduotsingud ulatusid elukohast väga kaugele. Inimeste arv sõltus toidust. Aja möödudes hakati kodustama loomi ja harima põldusid. Alepõldudel kasvatati tera- ja mugulvilju. Kasvatatud saadusid vahetati rändkarjakasvatajatega. Veelgi hiljem hakati kasutama juba põldude harimisel tööloomi ja ka loomasõnnikut väetisena. Jäädi paikseks põldude ja loomade olemasolu. Esimesed piirkonnad kus inimesed paikseks jäid: Edela Aasia, Hiina ja Kesk Ameerika Kujunesid välja maaomandid ja mõisasüsteem. Talupoeg haris maad, kuigi maa kuulus mõisnikule. Ka tänapäeval kohtame sellist tootmisvormi arengumaades.
2) Kellele läheb toodang. · Omatarbeline. · Kaubanduslik e. ekspordiks. Tootmisevorme oska hinnata järgmiste näidete alusel. Maa suurus. Tööjõu vajadus. Kogutoodang. Tootlus (saagikus viljaga/produktiivsus loomadega). Ekstensiivne omatarbeline põllumajandus. Alepõllundus. -kasutatakse laialdast maa-ala -palju tööd põllu rajamisel -põld kasutusel 1-2 aastat -saagikus väike -kogu saak oma tarbeks -kasvatatakse peamiselt tera- ja mugulvilju -Lääne- ja Kesk-Aafrika, Kagu-Aasia, Amazonase piirkond ja Kesk-Ameerika Rändkarjakasvatus. -karjaga rännatakse ühest piirkonnast teise -loomadel saadakse oma tarbeks piima, liha, nahka, villa, mida vahetatakse mõningate põllukultuuride vastu -kasvatatakse peamiselt kitsi, kaamleid, laamasid -Aafrika savannide ja kõrbepiirkondades, Lõuna-Ameerikas, Aasias Intensiivne omatarbeline põllumajandus Riis-, nisu, hirsi- ja maisitalud -väikesed maalapid -palju tööjõudu
tagatakse toodangu kasv laiendades põllumaad või suurendades kariloomade arvu Omatarbeline põllumajandus toodetakse peamiselt oma pere tarbeks Kaubanduslik põllumajandus kogu toodang või suurem osa sellest läheb müügiks Ekstensiivne omatarbeline põllumajandus alepõllundus - kasutatakse laialdast maa-ala - palju tööd põllu rajamisel - põld kasutusel 1-2 aastat - saagikus väike - kogu saak oma toiduks - kasvatatakse peamiselt tera- ja mugulvilju - Hiina, India Intensiivne omatarbeline põllumajandus riis-, nisu-, hirsi- ja maisitalud - väikesed maalapid - palju tööjõudu - saagikus hektari kohta suur, kuid inimese kohta madal - suurem osa toodangust läheb söögiks - Kagu-Aasia, Hiina, India • Miks rajatakse terasspõlde? • põllumajandus- maa puudus • erosiooni vältimiseks • rohkem avatud päikesele • vihmavee kogumiseks piimakarjatalud
põld kasutusel 1-2 aastat tööviljakus kõrge, toodang kõrge inimese Istandus saagikus väike kohta Kapitalimahukas kogu saak oma toiduks kogu toodang müügiks Kõik müügiks kasvatatakse peamiselt tera- ja mugulvilju Euroopa, USA ja Kanada kirde ja loodeosa, Tööjõumahukas (käsitsi noppimine nt. Lääne- ja Kesk-Aafrika, Kagu-Aasia, Põhja-Jaapan, Uus-Meremaa teelehed) Amazonase piirkond ja Kesk-Ameerika Intensiivne omatarbeline põllumajandus o Vahemere piirkond ja Ladina-Ameerika
suurendades kariloomade arvu Põllumajanduse jaotamine Kaubanduslik põllumajandus - kogu toodang või suurem osa sellest läheb müügiks Omatarbeline põllumajandus - toodetakse peamiselt oma pere tarbeks Ekstensiivne omatarbeline põllumajandus Alepõllundus · kasutatakse laialdast maa-ala · palju tööd põllu rajamisel · põld kasutusel 1-2 aastat · saagikus väike · kogu saak oma toiduks · kasvatatakse peamiselt tera- ja mugulvilju · Lääne- ja Kesk-Aafrika, Kagu-Aasia, Amazonase piirkond ja Kesk-Ameerika Rändkarjakasvatus · karjaga rännatakse ühest piirkonnast teise · loomadelt saadakse oma tarbeks piima, liha, nahka, villa, mida vahetatakse ka mõningate põllukultuuride vastu · kasvatakse peamiselt kitsi, kaamleid, laamasid · Aafrika savannide ja kõrbepiirkondades, Lõuna-Ameerikas, Aasias Intensiivne omatarbeline põllumajandus Riis-, nisu-, hirsi- ja maisitalud
pikki vahemaid. Suuri toidutagavarasid ei kogutud ja seetõttu sõltus inimeste arvukus täielikult leitavast toidust. Tänapäeval leidub üksikuid korilaste hõime kõige mahajäänumates piirkondades Amazonase vihmametsades, Aafrikas ja Aasias. Umbes 10 tuhat aastat tagasi hakati igapäevase toidu saamiseks kodustama loomi ja harima põldu. Sobivate taime- ja loomaliikide leidmine toimus väga pika aja vältel läbi juhuslike kogemuste. Alepõldudel kasvatatavaid tera- ja mugulvilju vahetati võimalusel rändkarjakasvatajatelt saadava liha, villa ja nahkade vastu. Mõisamajanduse teke Põlispõllunduse arenedes ja toidutagavarade tekkides algas maade hõivamine ja koondumine jõukamate perede kätte. Tekkis mõisasüsteem ja pärisorjus. Mõisnik rentis maa talupoegadele ja nõudis selle kasutamise eest renti. Kui renti tasuti saadustega, müüs mõisnik osa toodangust turul. Talupoeg pidi ise saadused töötlema ja tegema ka kõikvõimalikke abitöid: hankima
annaabi.ee 
