a Saarnaki, kus ulatuslik tuderloa niit Lookadastik-Saarnakil, Hanikatsil, Kõrgelaiul, Kõverlaiul ja Öaksel Tavalisemad metsad: kase-haava ja kase-haava-saare lehtmets ning loomännik Hanikatsil ka laialehelist salumetsa Taimestik harukordselt liigirikas Laidudelt leitud ühtekokku üle 600 liigi kõrgemaid taimi Hanikatsi 444 taimeliiki Hulgaliselt kaitstavaid taimeliike -punane tolmpea (pildil), mets-õunapuu, läikiv kurereha, harilik muguljuur, kärbesõis, jumalakäpp jne. Harjakas härghein, aaskannike ja roosa pajulill Looduskaitse ja inimtegevus Piiratud on jahipidamine, samuti inimeste liikumine lindude pesitsemise ja läbirände ajal. Saarnaki - 1564. a Hanikatsi - 1623. a. Hariti põldu, niideti heina, kasvatati kariloomi ja püüti kala
pitmetüvelised. Taimed: harilik nõiahammas, kaljupuju, nõmmekannike, harilik kuldkann, murulauk, mägiristik, angerpist, tui-tähtpea, mugultulikas, kassisaba, metsülane, kevadmaran, väike kivirik, harilik kivirik, põld-varsapõlv, kaljukress, madal unilook, arukäpp, hall käpp, harilik käoraamat, kahkjaspunane sõrmkäpp, täpiline sõrmkäpp, kärbesõis, kahelehine käokeel, rohekas käokeel, harilik muguljuur, tõmmu käpp, põõsasmaran, pajuvaak, süstlehine teeleht, aasnelk. Loomad: Putukad: 2) Eestis leidub peamiselt sekundaarse tekkega loopealseid. Suurem osa looniite on tekkinud koduloomade karjatamisel ning kujunenud kunagistest põldudest. Väga vähesel määral leidub siiski ka primaarseid loodusid, mis on kujunenud maakerke tagajärjel merest kerkinud maale. Looniit asub paesel aluspinnal ja õhukesel lubjarikkal, sageli ka kivisel mullal.Mullad on väga
loomännik, Hanikatsil kasvab ka laialehelist salumetsa. Saarte taimestik on erakordselt liigirikas. Laidudelt on leitud ühtekokku enam kui 600 liiki kõrgemaid taimi, mis on peaaegu pool Eestis looduslikult esinevate taimede üldarvust. Eriti paistab silma Hanikatsi laid oma 444 taimeliigiga, mille hulgas on arvukalt kaitstavaid liike nagu punane tolmpea (II kat.), mets-õunapuu (III kat.), läikiv kurereha (II kat.), harilik muguljuur (II kat.), kärbesõis (II kat.), jumalakäpp (II kat.) jne. Oma levila läänepiiri on siin saavutanud odalehine tihashein, laialehine mailane, metsülane jt. On ka mitmeid ainult meresaartele iseloomulikke liike nagu harjakas härghein, aaskannike ja roosa pajulill. Looduskaitse ja inimtegevus Looduslikus sihtkaitsevööndis kaitstakse linde, imetajaid, kalu ja taimi häirimise ning maastike mittelooduslike muutuste suhtes. Hooldatav sihtkaitsevöönd sätestab alad, kus
Soolane merevesi ujutab aeg-ajalt rannaäärsed alad üle ning kujuneb omanäoline taimestik. Karjatamata alad kipuvad roostuma. Üleujutuspiirkonnast kõrgemad alad kujunevad kuivadeks looniitudeks (Kaur, 2008) Taimed (Joonis 6): · rannikas · tuderluga · rand-teeleht · randristik · koldrohi 7 · hallkäpp · muguljuur Joonis 6. Taimestik 6. Loomastik Matsalu looduskaitseala on Eesti rannikumärgaladest kõige tuntum, olles Euroopa veelindude pesitsus- ja rändepeatusaladest üheks suurimaks. Kevadeti rändab läbi Matsalu üle 2 miljoni veelinnu. Suurimad populatsioonid tänapäeval on seotud karjatavate rannaniitudega. Põllumajanduse osatähtsuse vähenedes karjatamine lakkab ning rannakarjamaad
lünktarna kooslus. Esinevad ka mõned suprasaliinse rannikuniidu kavukohatüübi kooslused nagu hirsstarna - hariliku tarna kooslus ja lubika - maokeele kooslus (Paal, 1997). Kaitstavaid taimeliike kasvab rannaniitudel üle 20. Nende hulgas leidub mitmeid käpalisi: väga haruldane Ruthe sõrmkäpp, rohekas õõskeel, Euroopa loodusdirektiivi II lisa liik soohiilakas, balti täpiline ja kahkjaspunane sõrmkäpp, harilik muguljuur, soo-neiuvaip ja harilik käoraamat. Euroopa mastaabis tähtsa liigina võeti hiljuti kaitse alla emaputk (Kukk, 2004). Suure soolasisaldusega muldade tõttu on rannaniidud peaaegu seenteta. Seeni võib leida ainult suprasaliinsetelt rannikuniitudelt, kus kasvavad näiteks küüslauk-, aas- ja randnööbik, hall punalehik, vagujalgkühmik (Kukk, 2004). Rannaniitudel võib tänu mitmekesisele sigimisveekogudele kohata kuni 30 liiki kiile. Üsna
Epipactis helleborine laialehine neiuvaip Epipactis palustris soo-neiuvaip Epipogium aphyllum lehitu pisikäpp Goodyera repens roomav öövilge Gymnadenia conopsea harilik käoraamat Gymnadenia odoratissima lõhnav käoraamat Hammarbya paludosa sookäpp Herminium monorchis harilik muguljuur Liparis loeselii soohiilakas 13 Listera cordata väike käopõll Listera ovata suur käopõll Malaxis monophyllos ainulehine soovalk Neottia nidus-avis pruunikas pesajuur Ophrys insectifera kärbesõis Orchis coriophora lutikkäpp (hävinud)
lisakambiumi rõnga. See jaguneb omakorda kahekihiliseks: selle välimised rakud diferentseeruvad kolmandaks lisakambiumi rõngaks, sisemisest rakukihist tekib aga teine juhtkimpude ring ja põhikude. Kolmas lisakambiumi rõngas võtab osa neljanda kambiumirõnga ja kolmanda juhtkimpude ringi moodustamisest jne. Polükambiaalse tekkega on peedi (Beta vulgaris) säilitusjuur. 4) juur pakseneb külg- või lisajuurte tüsenemise tõttu, tekib muguljuur. Muguljuureks võib muutuda juur tervikuna või mingi osa sellest, juur võib pakseneda ka katkendlikult. Esineb käpaliste (Orchidaceae) sugukonnas, kanakoolmel (Ranunculus ficaria), daaliatel (Dahlia sp.) jt. Juuremügarad esinevad kaunviljaliste ehk leguminooside seltsi (Fabales) kõikides sugukondades: liblikõielised (Fabaceae, peaaegu kõikidel liikidel), mimoosilised (Mimosaceae, enamikul liikidest) ja tsesalpiinialised (Caesalpiniaceae, vähem kui pooltel liikidel)
Steelitüüpe eristatakse floeemi ja ksüleemi paigutuse järgi, nende evolutsioonist annab ülevaate joonis. Juhtkimp- Peritsüklist seespool asub radiaalne juhtkimp, kus ksüleem ja floeem on asetunud vaheldumisi, ribadena. Juurestik- taime maa-alune osa. Juure muudendid -tekke poolest juured, kuid omavad lisafunktsioone. Säilitusjuured lihakad juured, milles rikkalikult arenenud säilitusparenhüüm. Juurviljadel paksenevad kambiumi tegevusel nii hüpkutüül kui ka peajuur. Muguljuur muguljalt paksenenud lisa- vôi külgjuur (daalia, bataat, aedrôigas?). Esikoores palju toitaineid, tärkliserikkad. Hüpokutüül varre kôige esimene lüli idukaelast varre lehtedeni; hüpokutüüljuur on nn lisajuur (varrest arenenud). Risoom- e. juurikas (vars!) mullas püsti, kaldu vôi rôhtsalt paiknev lihakas maa-alune vars, mis täidab mingit säilitus ülesannet. Mugul ümara kujuga tugevasti paksenenud lühivôsu, mis täidab säilitusorgani ülesannet, nt. kartul (vars
Steelitüüpe eristatakse floeemi ja ksüleemi paigutuse järgi, nende evolutsioonist annab ülevaate joonis. Juhtkimp- Peritsüklist seespool asub radiaalne juhtkimp, kus ksüleem ja floeem on asetunud vaheldumisi, ribadena. Juurestik- taime maa- alune osa. Juure muudendid -tekke poolest juured, kuid omavad lisafunktsioone. Säilitusjuured lihakad juured, milles rikkalikult arenenud säilitusparenhüüm. Juurviljadel paksenevad kambiumi tegevusel nii hüpkutüül kui ka peajuur. Muguljuur muguljalt paksenenud lisa- vôi külgjuur (daalia, bataat, aedrôigas?). Esikoores palju toitaineid, tärkliserikkad. Hüpokutüül varre kôige esimene lüli idukaelast varre lehtedeni; hüpokutüüljuur on nn lisajuur (varrest arenenud). Risoom- e. juurikas (vars!) mullas püsti, kaldu vôi rôhtsalt paiknev lihakas maa-alune vars, mis täidab mingit säilitus ülesannet. Mugul ümara kujuga tugevasti paksenenud lühivôsu, mis täidab säilitusorgani ülesannet, nt. kartul (vars
ning endiste rannavallide vööndi esinemine suurematel saartel. 5. Milliseid haruldasi taime- ja loomaliike seal elab? Saarte taimestik on erakordselt liigirikas. Laidudelt on leitud ühtekokku enam kui 600 liiki kõrgemaid taimi, mis on peaaegu pool Eestis looduslikult esinevate taimede üldarvust. Eriti paistab silma Hanikatsi laid oma 444 taimeliigiga, mille hulgas on arvukalt kaitstavaid liike nagu punane tolmpea, mets-õunapuu, läikiv kurereha, harilik muguljuur, kärbesõis, jumalakäpp jt. On ka mitmeid ainult meresaartele iseloomulikke liike nagu harjakas härghein, aaskannike ja roosa pajulill. Soolaku sihtkaitsevööndi taimekoosluses valitsevad halofüüdid, millest on kaitse all hall soolmalts (Halimione pedunculata) ja rand-soodahein (Suaeda maritima). Laidelahe sihtkaitsevööndi ainus kindlalt teadaolev paik Läänemeres, kus viigerhüljes elab koloniaalselt (50-70 isendit) segamini hallhülgega
annaabi.ee 
