Tööandja kujundab ja sisustab töötaja töökoha Töövahend Töövahend on masin, seade, transpordi- vahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Nõuded töövahendile: peab olema ohutu peab olema ergonoomiline peab vastama elektri-, tule- ning plahvatus- ohutusnõuetele; ohutegurite (müra, vibratsiooni, kiirguse ja muude tase) on võimalikult madal ega ületa piirnorme. Mikrokliima on füüsikalised parameetrid, mis määravad suuresti inimese mugavustunde ning sageli ka tervisliku seisukorra oma töökohal. Mis moodustavad mikrokliima? Õhu Õhu niiskus temperatuur Müra Õhu liikumise kiirus Valgustatus Ventilatsioon
niiskuse deformatsioonid), mikroobid/hallitus- ja mädanikseened (inimese tervis, biolagunemine), külmakindlus (märgumise ja külmumise tsüklid), ehitiste energiakulu. 11. Inimese soojuslikku mugavust määravad tegurid. 12. Õhu temperatuur, pindade temperatuur, õhu suhteline niiskus, õhu liikumiskiirus, inimese aktiivsus, riiete soojapidavus. 13. Ruumi soojusliku mugavuse iseloomustamisel kasutatavad näitajad (PMV, PPD). 14. PMV (Predicted Mean Vote) - oodatava mugavustunde indeks, mis näitab suure inimrühma tõenäolist keskmist soojusliku mugavustunde hinnangut 7-astmelisel skaalal. PPD, % (Predicted Percentage of Dissatisfied) rahulolematute inimeste tase. Oodatava mugavustunde indeksile vastab kindel rahulolematute tase. 15. Kontrolltsoon; nõuded ruumiõhu parameetritele. 16. Ala ruumis, kus peavad olema tagatud sisekliima normtingimused. 17. Temperatuuriskaalad (Celsius, Fahrenheit, Kelvin). Celsiuse skaala:
Elutuba ilma pehme mööblita on raske ette kujutada. Poodides on suur valik eri mudeleid ja värvitoone diivaneid, toole, tugitoole, diivanvoodeid. Kuidas selle mitmekesise pehme mööbli valiku hulgast leida just see, mis tõesti meeldib, mis teenib sind kaua ja on ka mõistliku hinnaga? Vaatame, mida peaks silmas pidama valides pehmet mööblit. Pehme mööbli stiil ja värv Subjektiivsest tunnetusest sõltuvalt ümbritseme end värvidega, mis tekitavad mugavustunde. On olemas ka värvide psühholoogiline mõju inimesele. · Pruun, erinevad ookri toonid mugavuse ja rahulolu värvid. · Koralli ja liivakarva toonid aitavad leevendada väsimust, tunnetada kergust ja rõõmsameelsust. · Sinise erinevad toonid soodustavad keskendumist. · Kõik rohelise toonid aitavad lõõgastuda, tunnetada mugavust isegi võõras keskkonnas. · Must värv asjalik ja tõsine (pange tähele, et liiga palju musta sisustuses loob
Kuid valesti öeldud lause tuleks küll korrata õigena üle, sest siis jääb lapsele paremini meelde, kuidas on õigem ning see tagab korrektsema keelekasutuse. Lapsel tuleb lasta rääkida ka piisavalt palju ise. Sest kui tal tekib vajadus ennast väljendada, siis ta üritab meenutada eesti keelseid sõnu ja lauseid ning õpib seeläbi kiiremini. Ei tohi lapse eest kõike ära rääkida, see tekitabki temas mugavustunde ning ta ei pingutagi. Õpetajana peaksin lapsega koguaeg rääkima eesti keeles, mitte üritama vahepeal kreeka keelseid sõnu kasutada. Nii saab laps aru, et õpetajaga tuleb eesti keeles rääkida ning tal ei teki segadust. Tuleks suunata ka teisi rühma lapsi, et nad teist keelt kõnelevat last aitaksid ning talle näiteks osutamise teel tutvustaksid asjade eesti keelseid nimetusi. Eakaaslastelt õppimine on ka kindlasti üks asi, mille läbi laps õpib üsna kiiresti
Välisvalgustuses tuleb kasutada säästlikke lampe. Fuajeedes kasutatakse valgustust ka kujunduslike elementide või kunstiteoste esile toomiseks. Halogeenlampe kasutades on võimalik säästa kuni 50% energiast, kuna halogeenlamp tekitab eredama valgusvihu kui hõõglamp ning valgust on võimalik efektiivsemalt fokuseerida, et vajalikku paremini esile tuua. 12 Külaliste tubades peab olema tagatud valgustus, mis tekitaks külalises mugavustunde erinevatel tegevustel, näiteks lugemisel, puhkamisel, televiisori vaatamisel jne. Vahetage hõõglambid säästulampide vastu kuna säästulamp kasutab 75% vähem energiat kui hõõglamp. Hotelli koridorides peab valgustus põlema ööpäevaringselt, seetõttu tuleks seal kasutada säästulampe. Samuti tarbivad vähem elektrienergiat hotellist evakueerimiseks vajalikud suunavad sildid ja viidad, mis on teostatud valgusdioodidega. Vannitubades tuleks hõõglambid
· liigtundlikuse ilmingud · iiveldus ja peapööritus 4. Nimeta ja kirjelda sisekliima klasse. I klass kõrged nõudmised, viibivad tundlikud ja haiged inimesed II klass tavapärased nõudmised, uued/renoveeritud hooned III klass mõõdukad nõudmised, olemasolevad hooned IV klass hooned võivad kasutusel olla vaid piiratud aja 5. Millised tegurid mõjutavad inimese soojuslikku tasakaalu? Sugu, vanus, riietus, tegevusega haaratavus. 6. Kirjelda tõenäosuslikku niiskuse mugavustunde skaalat. Skaala on horisontaalne ning selle keskel on 0-punkt, mis tähendab neutraalset. Nullist vasakule läheb skaala kuni -3'ni. -3 on väga halb ehk väga niiske. Nullis paremale läheb skaala kuni +3'ni. +3 on samuti väga halb ehk väga kuiv. 7. Mida tähendab Met? Millest see sõltub? Met on metabolismi ühik ehk soojaeritus inimese kohta keha 1m2 suuruse pinna kohta. 1 met = 58 w/m2 keha pinnalt. Met sõltub kehalisest aktiivsusest. 8
• liigtundlikuse ilmingud • iiveldus ja peapööritus 4. Nimeta ja kirjelda sisekliima klasse. I klass – kõrged nõudmised, viibivad tundlikud ja haiged inimesed II klass – tavapärased nõudmised, uued/renoveeritud hooned III klass – mõõdukad nõudmised, olemasolevad hooned IV klass – hooned võivad kasutusel olla vaid piiratud aja 5. Millised tegurid mõjutavad inimese soojuslikku tasakaalu? Sugu, vanus, riietus, tegevusega haaratavus. 6. Kirjelda tõenäosuslikku niiskuse mugavustunde skaalat. Skaala on horisontaalne ning selle keskel on 0-punkt, mis tähendab neutraalset. Nullist vasakule läheb skaala kuni -3'ni. -3 on väga halb ehk väga niiske. Nullis paremale läheb skaala kuni +3'ni. +3 on samuti väga halb ehk väga kuiv. 7. Mida tähendab Met? Millest see sõltub? Met on metabolismi ühik ehk soojaeritus inimese kohta keha 1m2 suuruse pinna kohta. 1 met = 58 w/m2 keha pinnalt. Met sõltub kehalisest aktiivsusest. 8. Selgita mõisteid ilmne soojus ja varjatud soojus
muutuda vaenulikuks. Kehtestava inimene on enesekindel ja empaatiline. Tema hääletoon on rahulik ja kindel. Silmkontakt on teise inimesega mugav. Pilk väljendab avalust ja ausust. Kehahoiak on tasakaalustatud ja sirge. Kehtestamise eelised: · Ei mängi kedagi teist, on sellised nagu nad on. · Positiivne energia. · Rõõm · Võib kergemini teisi näha, kuulda ja armastada. · Tekitab teises inimeses mugavustunde · Kahe kehtestava isiku vahel tekivad rikastav ja tervislik suhe. · Eneseavamine väljendab oma sügavamaid soove, lootusi, hirme, ärevusi ja süütundeid. · Kehtestav käitumine vähendab inimese ärevust ja hirmu. · Üks kehtestava käitumise suuremaid plusse on iseenda elu elamine. Kui kehtestav inimene teatab, mida ta vajab ja asub oma õiguste ja vajaduste kaitseks välja, paranevad märgatavalt võimalused saada elult, mida tahab. Kui klient käitub
jahedamale õhule; kiirguse teel ümbritsevatele madalama temperatuuriga pindadele; juhtivuse teel ümbritsevale jahedamale õhule; niiskuse aurumisega kehalt; hingamisel väljahingatud sooja ja niiske õhuga; loomuliku ainevahetuse teel. 11. Inimese soojustasakaal, üldine soojuslik mugavus, PPD, PMV, met, clo, lokaalne soojuslik mugavus Soojuslik mugavus: PPD - rahulolematute osakaal protsentides (Predicted Percentage of Dissatisfied). PMV - oodatava mugavustunde indeks (Predicted Mean Vote). PMV = (0,303e-2,100*M+ 0,028)*[(M-W)- H - Ec-Cres-Eres] Keha soojustoodang: Ühikuks on met, on 1 kcal energiat, mis kulub rahulikult paigal istudes ligikaudu kg kehamassi kohta tunnis. Keskmise inimese korral 1met = 105W. Riietuse soojustakistus: Algselt oli see määratud vajaliku riietuse soojustakistusega, mis on vajalik mugavaks olemiseks kui õhutemperatuur on 21 ºC ja õhu liikumise kiirus 0,1m/s. 1clo=0,155 (m2K)/W.
valgustihedus olema vähemalt 500lx, tööpinna keskmine valgustihedus peab olema vähemalt 300lx,. Inimest mõjutab veel valguse värv, valguse värelus ja päevavalguse kogus. Temperatuur Soojuslik mugavus. Õhutemperatuur ruumis peab olema lähedane füsioloogiliselt optimaalselt optimaalsele ja looma inimesele hubase soojatunde ning tagama tervise ja teovõime. Soojuslikku mugavust iseloomustatakse oodatava mugavustunde indeksiga. PMV (väljendab suure inimrühma tõenäolist keskmist soojusliku mugavustunde hinnangut 7 punktilises skaalas). Oodatavale mugavustunde indeksile vastab kindel rahulolematute inimeste tase PPD. Soojapidavus - clo. Lokaalne soojuslik mugavus sõltub tuuletõmbest, soojuskiirguse asümmeetriast, temperatuuride vertikaalsest erinevustest, põranda temperatuurist. Õhuniiskus Õhu liikumise kiirus
piirsuurused esitada Joonis 3.2 kujul. Käesolevas uuringus on ruumitemperatuuri hindamisel kasutatud madalaima sisekliima klassi (III) piirsuurusi: talvel +19…25 C. Tabel 3.2 Sisekliima klasside kirjeldus (EVS-EN-15251) Sisekliima Selgitus Prognoositud Soojusliku soojusliku soojusliku mugavustunde mugavuse rahulolematuse indeks PMV, - klass protsent PPD, % Kõrged nõudmised sisekliima kvaliteedile. Soovitatav ruumides, kus viibivad väga tundlikud, nõrga I tervisega ja erinõuetega inimesed, nagu puuetega <6 -0,2 < PMV < + 0,2 inimesed, haiged, väga väikesed lapsed ning eakad
4320 1/3 54 65 Lagi krohvitud 4340 2/3 55 56 Topeltpalktalad, lagi krohvitud 134 7 Soojuslik ja niiskuslik olukord korterites Elamu sisekliima on kompleksne mõiste. Sisekliima hõlmab õhku ja suuremaid õhukeskkonna näitajaid. Hea sisekliima vähendab haigusi, tagab mugavustunde ja soodustab tööjõudlust. Sisekliima ja sellega kaasnevad probleemid mõjutavad oluliselt neis ruumides viibivate inimeste enesetunnet, tervist ja töövõimet. Eluruumidele esitatavate nõuete (RT I 1999, 9, 38) kohaselt peab elukeskkond olema inimesele ohutu ja tervislik ning võimaldama inimesele selles ööpäevaringse viibimise. Sisekliima määravad järgmised tegurid: õhutemperatuur, kiirguspindade temperatuur, õhu suhteline
annaabi.ee 
