kadedaid keeli. Villoni sõnul tuleks kadedaid keeli keeta booraksis, valges arseentrioksüüdis, tõrvas, sulanud tinas, solgis, rästikuveres ning paljus muus ebameeldivas ning mürgises. Mürgisele keelele tuleb vastata samamoodi. 2. Kuidas tänapäeval suhtutakse kadedusse? Kas ja kuidas seda karistatakse? Tänapäeval on kadedust meie ümber väga palju, see võib teha nii kurja kui olla ka motivaatoriks. Kui inimene tunneb kadedust ning ei suuna seda vihasse vaid võtab seda motivatsioonina liikuda edasi ning püüelda paremuse poole siis ei ole selles midagi halba. Kadedusel ei tohi lasta tekitada endas viha ning seda ei tohi teistele välja näidata, sest muidu suhtutakse sellesse halvasti. Tänapäeval ei ole kadedusele üldist karistust, vaid iga inimene teenib kaaslaste suhtumise oma käitumisega välja. Olles kade ning lasta end juhtida vihal, tekib kaaslastel inimese suhtes vastumeelsus, inimesega ei suhelda, teda vaadatakse viltu ning see ongi karistuseks suhtumise eest.
Juht räägib läbi ajakava, mille jooksul tulemus tuleb saavutada. Läbi ajakava on mõningaid eesmärke; tulemusi palju kergem saavutada. Kuna näiteks läbi ajakava alluvatele üleannete jagamine annab neile juba mingid piirid ettekujutuse millal asi; ülesanne; eesmärk peab olema saavutatud. Või siis mingid vahe pidepunktid ajaliselt 5 paikapandult võivad rühmale mõjuda positiivse motivatsioonina kui vahe eesmärk on ajalisest piirist varem saavutatud. 3. Aitab hankida vahendeid, mis võimaldavad jõuda hea tulemuseni. Kui on olemas õiged vahendid on eesmärgi saavutamine palju lihtsam ja kiirem. Meeskonna motivatsioon on ka kindlasti paremini meelestatud kui nad ei pea oma kõige väärtuslikumat asja ehk aega raiskama vahendite leiutamise ega hankimise peale. 4. Juht oskab kuulata ja tõstab teiste enesekindlust.
EESMÄRGI SAAVUTAMINE VAJADUS MOTIIV PINGUTUS EESMÄRKI EI SAAVUTATA Vajaduse pidurdamine FRUSTRATSIOON KAITSEMEHHANISMID Kui eesmärgi saavutamine on blokeeritud võib kergesti tekkida frustratsioon Konstruktiivsed reageerimisviisid: Probleemi lahendamine Ümberstruktureerimine Frustratsioon: Rünnak, agressioon Regressioon Fiksatsioon Eemaldumine Sisemine ja välimine motivatsioon (sh rahulolu sisemiste ja välimiste teguritega) Motivatsiooni ja rahulolu võib vaadelda: sisemise motivatsioonina/rahuloluna (emotsionaalne ja psühholoogiline tasu) välimise motivatsioonina (sh majanduslik tasu ja sotsiaalsed suhted ) Rahapsühholoogia Rahaga seotud uskumused, hoiakud ja käitumine Raha tähendus inimese jaoks Võim Kontroll eelarve üle Turvalisus Vabadus Armastus Isiklik rahulolu Ärevus/muretsemine Rahaga seotud kogemused Individuaalsed erinevused (sh sugu, vanus, isiksus jms) rahasse suhtumises Minakontseptsioon ja raha Kompulsiivne kulutamine
Vajaduse rahuldamise tsükkel KAITSEMEHHANISMID Kui eesmärgi saavutamine on blokeeritud võib kergesti tekkida frustratsioon · Konstruktiivsed reageerimisviisid: Probleemi lahendamine Ümberstruktureerimine · Frustratsioon: Rünnak, agressioon · Regressioon · Fiksatsioon · Eemaldumine Sisemine ja välimine motivatsioon (sh ahulolu sisemiste ja välimiste teguritega) Motivatsiooni ja rahulolu võib vaadelda: · sisemise motivatsioonina/rahuloluna (emotsionaalne ja psühholoogiline tasu) · välimise motivatsioonina (sh majanduslik tasu ja sotsiaalsed suhted ) Rahapsühholoogia · Rahaga seotud uskumused, hoiakud ja käitumine · Raha tähendus inimese jaoks · Võim · Turvalisus · Vabadus · Armastus · Isiklik rahulolu · Soolised ja ealised erinevused rahasse suhtumises · Minakontseptsioon ja raha Raha kui motivaator? Raha on oluline motivaator neile, kes seda väga väärtustavad
anna ma ajutan ka seda nuppu. Tegelt tuleks otsida põhjust kuskilt mujalt. o Eemaldumine – põgenemine, loobumine, allaandmine, käega löömine. Ma enam ei ürita. Sellega kaasneb kehvem meeleolu kuni võib ka deprekani jõuda. SISEMINE JA VÄLIMINE MOTIVATSIOON (SH RAHULOLU SISEMISTE JA VÄLIMISTE TEGURITEGA) Motivatsiooni ja rahulolu võib vaadelda: sisemise motivatsioonina/rahuloluna (emotsionaalne ja psühholoogiline tasu) – need tegurid, mis on seotud emotsianaalse tasuga. Saan midagi, mis teeb mul tunde heaks. Ei midagi majanduslikku, vaid teen seda selleks, et mulle meeldib seda teha ja mulle meeldib tulemus. 12 välimise motivatsioonina (sh majanduslik tasu ja sotsiaalsed suhted ) –
realiseerimise eest üle 50aasta ja lahendati alles XIX sajandi viimasel veerandil. Esimesena Euroopas said õiguse osaleda valimistel naised alles 1906.a. Soomes. Mida selgemalt inimesed teadvustasid, et nad on kas majanduslike huvide võrdõiguslike kaalutuluste tõttu õigustatud sekkuma valitseja ja valitsause tegevuse, s.o. poliitikasse ja riigijuhtimisse, seda selgemalt ilmnes üldisemate põhimõtete, maailmavaateliste seisukohtade ning konkreetsete eesmärkide osa selle sekkumise motivatsioonina. Nende põhimõtete ja eesmärkide süsteemset käsitlust nimetatakse ideoloogiaks, mis toimib ühteaegu nii teoorias kui tegevpraktikas. Ideoloogiad kujunesid madalama seisuse võitluses feodaalse hierarhia ja privileegide vastu, ja seetõttu esindasid sündinud ideed algselt ainult kaht poolust. Vana feodaalse ühiskonna valitsevate klasside huvisid ja maailmavaadet esindas konservatiivne ideoloogia. Uut kodanlikku ühiskonda ja esiletõusvate sotsiaalsete kihtide huvisid kaitses liberaalne
Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse järgi: 1) ametlik ehk ofitsiaalne tõlgendamine -kasuaalne (selleks on kohus, mistõttu seda nimetatakse ka kohtulikuks tõlgendamiseks) Kasuaalse tõlgenduse ulatus on kitsas, seal selgitatakse vaid juhu juriidilist kvalifitseerimist vastavate õigusnormide alusel. Riigikohtu kasuaalsed tõlgendused sättest ja mõttest leiduvad kohtuotsuse motiveerivas osas õigusliku motivatsioonina. 2) mitteametlik ehk mitteofitsiaalne (õigusnormi sisu selgitamine kirjalikult või suuliselt, millel pole juriidiliselt siduvat tähendust, nt RK liikme arvamus, teadlase või poliitiku kommentaar). 23. Lüngad õiguses Igas õiguskorras esineb lünki, st seadusandja on jätnud midagi reguleerimata ja me ei leia teatud elulistele asjaoludele vastavaid abstraktseid õigusnorme. Kehtiva õiguse lünga all mõistame neid juhtusid, kus seadusandlus küll reguleerib õigusnormidega vastavat
Siin tuleb tõlgendada terminit "õpilane" kitsendavalt. Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse järgi: 1) ametlik ehk ofitsiaalne tõlgendamine -kasuaalne (selleks on kohus, mistõttu seda nimetatakse ka kohtulikuks tõlgendamiseks) Kasuaalse tõlgenduse ulatus on kitsas, seal selgitatakse vaid juhu juriidilist kvalifitseerimist vastavate õigusnormide alusel. Riigikohtu kasuaalsed tõlgendused sättest ja mõttest leiduvad kohtuotsuse motiveerivas osas õigusliku motivatsioonina. 2) mitteametlik ehk mitteofitsiaalne (õigusnormi sisu selgitamine kirjalikult või suuliselt, millel pole juriidiliselt siduvat tähendust, nt RK liikme arvamus, teadlase või poliitiku kommentaar). 23. Lüngad õiguses. Analoogia. Kollisioon. Lüngad õiguses Igas õiguskorras esineb lünki, st seadusandja on jätnud midagi reguleerimata ja me ei leia teatud elulistele asjaoludele vastavaid abstraktseid õigusnorme.
kvalifitseerimist vastavate õigusnormide alusel. Tavaliselt on küll kasuaalse tõlgendamise subjektiks kohus, ehkki eriti kontinentaalõiguse süsteemis võivad kasuaalse tõlgendamise pädevateks subjektideks olla ka teised õiguskaitseorganid või teatud, seaduses sätestatud juhtudel ka muud, täidesaatva riigivõimu organid. Riigikohtu kasuaalsed tõlgendused sättest ja mõttest leiduvad kohtuotsuse motiveerivas osas õigusliku motivatsioonina. Tõlgendusaktid jagatakse kahte liiki: 1) ametlikud tõlgendused, mis on kohustuslikud 2) mitteametlikud, millel ei ole kohustuslikku (juriidiliselt siduvat) iseloomu, kuid mida arvestatakse nende teadusliku ning professionaalse argumenteerituse tõttu. Tõlgenduse normatiivset või kohustuslikku iseloomu põhjendatakse sellega, et tõlgendamise järgimine on kohustuslik, tõlgendus loob juurde uudsuse elemendi ja tõlgendamisel on ühiseid jooni õigusloominguga
Juriidiline motivatsioon — pretsedendiks õiguse allika tähenduses on vaid teatud osa kohtulahendist, mida võib käsitada reegli tähenduses, muu on motivatsioon (juriidilised arutlused) kuidas sellise reegli tunnetamiseni jõuti. Selline reegel on vaid üldiseks orientiiriks ning mitte konkreetseks retseptiks antud kordumatu juhu jaoks. Riigikohtu kasuaalsed tõlgendused sättest ja mõttest leiduvad kohtuotsuse motiveerivas osas õigusliku motivatsioonina. Faktiline motivatsioon — inimese käitumise sisemise motivatsiooni aluseks olevad hoiakud (eksitus; hea tahe; otsene tahtlus; kaudne tahtlus; hooletus jne). Üldine siduvuskorraldus — sisaldub PS § 3 lõige 1 esimeses lauses. Vastavalt sellele „riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse /…/ alusel“. Formuleeringul „üksnes põhiseaduse alusel“ on positiivne ja negatiivne tähendus. Positiivselt tähendab see, et kõik riiklikud aktid peavad olema taandatavad põhiseadusele
annaabi.ee 
