indiviidide vaheline võrdlus tulemuste osas. Suunatakse õpilasi pingutama selleks,et teistega end võrrelda. Tingimuslik hoolimine-Peegeldab treeneri tähelepanu, kiindumuse ja armastuse näitamist oma hoolealuste suhtes, kui need demonstreerivad soovitud tulemusi ning vastupidi.Olenevalt treeneri käitumusest võib avaldada nii positiivset kui negatiivset mõju. 15. Milles seisneb transs-kontekstiline motivatsioonimudel (Hagger jt. 2003) ja kuidas see on seotud kehalises kasvatuses tagasiside andmisega? Transs-kontekstiline motivatsioonimudel seisneb selles, et kuidas õpetaja käitumine mõjutab õpilase kehalise kasvatuse motivatsiooni ning kas see omakorda mõjutab õpilase motivatsiooni tegeleda spordiga ka vabal ajal. Seotud on see tagasiside andmisega selles osas, et õpetaja positiivse üldise tagasiside andmine ja õpilastele õpistrateegiate kasutuse
Sama oluline on ka teadvustada tööga seotud tegurid, mis vähendavad motivatsiooni ja nende entusiasmi heade töötulemuste saavutamiseks. Juhtimiskäitumine, mis kahandab motivatsiooni: Sallivus kehva töötulemuse suhtes; Asjatu kriitika töötajate suhtes; Selgete ootuste mitteväljendamine; Lubaduste mittetäitmine hüvituste suhtes; Hüvituste ebaõiglane jagamine (kellegi eelistamine). Motivatsioonimudel: Juhi ülesanne on töötajate motivatsiooni tõukejõud ja vajadused välja selgitada ning suunata nende käitumist tööülesannete täitmise suunas. Sisemised vajadused ja tõukejõud tekitavad pinge, mida mõjutab keskkond ja individuaalsed erinevused. Potentsiaalne tulemus sõltub inimese võimetest ja motivatsioonist. Kui motiveeritud inimestele luuakse võimalused ja ressursid, saadakse head tulemused. Eesmärkide
intensiivsemaks, mida enam õnnestub neid rahuldada (tunnustus ja edu innustavad uutele saavutustele) Püramiidi tipuvajadused muutuvad oluliseks ja teostuvad siis, kui alumised vajadused on mingilgi määral rahuldatud. Kõik inimesed tippu ei jõua ja rahulduvad madalama tasandi vajaduste rahuldamisega. Vajadustest kasvavad välja emotsioonid. Emotsioonid annavad motivatsioonidele energiat. Emotsioonid-motivatsioon-tahe-tegutsemine 9. Gagne ja Driscolli motivatsioonimudel(TOER) Vaimne jõupingutus eeldab õpimotivatsiooni ja õpetamise planeerimine peakski alguse saama motivatsioonilise seisundi esilekutsumise kavandamisest. Konkreetsed sammud (TOER-mudel): T Tähelepanu ja uudishimu. Oluline on, et tähelepanu keskmes oleks õpetaja poolt räägitav või tehtav. Ka tunni käigus aitavad varieeruv esitlustehnika, metoodiline vaheldusrikkus ja huumor väsivat tähelepanu turgutada. O Olulisus: see on väärtus õpilase silmis, kasulikkus
2011) Raha kui motivaator? Raha teema on motivatsioonis on väga vana Raha on oluline motivaator neile, kes seda väga väärtustavad Raha on kõige mõjuvam siis, kui see annab märgatava efekti Raha motiveerib siis kui see on selgelt töötulemustega seotud Juhid usuvad tavaliselt, et raha on kõikvõimas motivaator, aga tegelikult ei ole. MIKS? Kohanemine Võrdlus Alternatiivid Muretsemine Raha mõju motiveerijana on lühiajaline Üldine motivatsioonimudel (üks paljudest) MOTIVATSIOONITEOORIAD FÜSIOLOOGILISED LÄHENEMISED (1) VIRGUTATUSE TEOORIA (Yerkes-Dodson) Jõudlus ja toimetulek on kõige parem virgutatuse keskmisel tasemel. 1 2 3 Soorituse ja virgutatuse seos ülesande keerukusesega MOTIVATSIOONITEOORIAD FÜSIOLOOGILIDSED LÄHENEMISED (2) VASTANDPROTSESSI TEOORIA (R.C.Solomon) Emotsionaalse kogemuse tsükkel toimub, kui me saavutame motivatsiooni ja siis püüame motivatsioonist vabaneda. Inimene
sulle ka vastava raskusega ülesanne ja sa pingutad selle nimel, et ülesanne saaks täidetud. Ehk kui sind on iseloomustatud kui tubli, kompetentse töötajana, siis juht kindlast arvestab ka sellega ja ta püüab sinu oskuseid kindlasti ka oma ettevõtte suhtes õigesti kasutada.) Juht peaks püüdma toetada oma alluvate arvamust, et nende edu oleneb nende jõupingutustest ja võimetest, ebaõnnestumise korral aga arvestama võimalusega, et ülesanne oli alluvale liiga raske. Ükski motivatsioonimudel pole täiuslik, kuid iga mudel lisab midagi motivatsioonist arusaamisele. Juhtidel on oluline tunda oma alluvate iseärasusi, nende vajadusi ja motivatsioonijõude, eesmärke ning arvestada loomulikku soovi võrrelda end teistega. MIKRO- MAKROMOTIVATSIOON Inimkäitumise mõjutamine on tihedalt seotud ümbritseva keskkonnaga ja isiksusega. Käitumise põhjuseid indiviidi tasandil kirjeldab: A- tüüpi ehk mikromotivatsioon –käsitleb inimest organisatsiooni kesksena.
· Soolised ja ealised erinevused rahasse suhtumises · Minakontseptsioon ja raha Raha kui motivaator? Raha on oluline motivaator neile, kes seda väga väärtustavad. Raha on kõige mõjuvam siis, kui see annab märgatava efekti. Raha motiveerib siis kui see on selgelt töötulemustega seotud. Juhid usuvad tavaliselt, et raha on kõikvõimas motivaator, aga tegelikult ei ole. MIKS? Kohanemine Võrdlus Alternatiivid Muretsemine Raha mõju motiveerijana on lühiajaline. Üldine motivatsioonimudel (üks paljudest) MOTIVATSIOONITEOORIAD FÜSIOLOOGILISED LÄHENEMISED (1) · Virgutatuse teooria Jõudlus ja toimetulek on kõige parem virgutatuse keskmisel tasemel. 123 MOTIVATSIOONITEOORIAD FÜSIOLOOGILISED LÄHENEMISED (2) · Vastandprotsessi teooria · Emotsionaalse kogemuse tsükkel toimub, kui me saavutame motivatsiooni ja siis püüame motivatsioonist vabaneda. Inimene tahab olla neutraalsel tasandil. · positiivne kogemus · neutraalne tasand
..........................................9 MOTIVATSIOON JA TÖÖGA RAHULOLU.................................................................10 Sisemine ja välimine motivatsioon (sh rahulolu sisemiste ja välimiste teguritega)....12 Rahapsühholoogia...........................................................................................................13 Raha kui motivaator?...................................................................................................14 Üldine motivatsioonimudel (näidis üks paljudest)......................................................15 MOTIVATSIOONITEOORIAD......................................................................................16 FÜSIOLOOGILISED LÄHENEMISED....................................................................16 VIRGUTATUSE TEOORIA (Yerkes-Dodson)...............................................16 VASTANDPROTSESSI TEOORIA (R.C.Solomon)........................................17
küsimus 3. Sotsiaalsed ajejõud- Nende ühisjooneks omandatus ja õpitus. Väga paljud inimese enda loodud asjad omandavad inimese jaoks külgetõmbava jõu. MOTIVATSIOONITEOORIAD. 1. Instinktidel põhinev lähenemine. Käitumismallid on organismi "sisseõmmeldud" ja nad vallanduvad spetsiifilise vallandava jõu mõjul. 2. Isiksusest lähtuvad teooriad. 2.1. FREUD-i psühhoanaluutiline motivatsioonimudel lähtub instinktiivsetest tungidest ( seksuaal- voi surmatung), mis otsivad pingelahendust otseses voi kaudses vormis. Motivatsioon on oma olemuseslt konfliktne: alalteadlikud tungid juhinduvad naudinguprintsiibist. Satuvad vastuollu teadvusliku kontrolliga, mis lähtub reaalsuse printsiibist. 2.2. K.Lewin. sõnastas väljateooria ja muutis isiksusliku lahenemise katseliselt uuritavaks distsipliiniks. Motivatsiooni mõistetakse kui vektorit, mis on suunatud inimese eluruumi teatud
ressursid, saadakse head tulemused. Eesmärkide püstitamine ja teadlikkus hüvitustest, mis viivad kellelgi vajaduste rahuldamiseni, on samuti võimas motivatsioonitegur. Kui töötaja on produktiivne ja organisatsioon märkab seda, jagatakse hüvitusi. Kui need hüvitused on sobivad olemuselt, ajastatuselt ja jaotamiselt, rahuldatakse töötaja algsed vajadused ja tõukejõud. Samal ajal võivad esile kerkida uued vajadused ja tsükkel algab uuesti. Motivatsioonimudel: Töömotivatsioon on teatud sisemiste ja väliste jõudude mõju tulemus, mis põhjustab inimese tegutsemise ja käitumise teatud kindlal viisil. Ideaaljuhul on see käitumine suunatud organisatsiooni eesmärkide saavutamisele. Töömotivatsioon on keeruline kombinatsioon psühholoogilistest jõududest igas inimeses ning tööandja on eluliselt huvitatud selle kolmest elemendist: Käitumise suund ja fookus. Positiivsed tegurid on töökus, loovus, abivalmidus, täpsus
annaabi.ee 
