Motetid võisid olla nii ilmalikud kui ka vaimulikud Ladinakeelse tekstiga Alumises hääles põhimeloodia, mis tüüpiliselt oli gregooriuse koraal Põhimeloodia kohal teised hääled, mida võis olla 2-3, aga ka kuni 5 Ülemistel häältel olid kõigil erinevad tekstid ja ka häälte rütm oli erinev Keskaegsed motetid olid ühesuguseid rütmifiguure kordavad (isorütmilised) Sageli esines motetis selliseid kohti, kus kaks häält teineteist kajana jäljendasid Motetiks võisid ühineda kergemeelne armulaul, rahva tantsulaul ja koraal Sageli kujutasid motetid endast ilmalikku mitmehäälset laulu Motett tõi rahvalikud lauluviisid ka kirikusse, mis põhjustas katoliku kiriku võitluse moteti vastu ja 13. sajandi lõpul tõrjuti motett kirikust välja "kompositsiooni keerukuse tõttu" 15. saj tuli motett kirikusse tagasi, kõikides häältes gregooriuse koraali tekst Motetist kujunes keskaja muusika lemmikzanr Kuulsamaid motette
*Ta oli oodatud külaline tähtsamates õukondades, 1570. aastal tõstis keiser ta aadliseisusesse ning 1574. aastal tegi paavst temast Kuldkannuse rüütli. Looming Lassus on kirjutanud kokku üle 2000 heliteose, nii vaimulikke kui ka ilmalikke. · Üle 70 missa (neist 3 reekviemi) · umbes 100 magnificat'i · 4 passiooni · 2 kogumikku Jeremia kaebelaule, hiiobi kaebelulud, hümnid litaaniad jm. · 5001200 motetti (olenevalt, mida täpselt motetiks lugeda) · umbes 450 itaalia-, prantsus- ja saksakeelset ilmalikku laulu. Lassuse eluajal oli ta looming imetletuim ja enim trükitud, järgnevatel sajnditel sai temast muusikaloo suur legend. Ja ometi on põhiline osa tema muusikast täna tundmatu.Tema loomingus leidis viimase kõrgpunkti juba kaduma hakkav muusikastiil Madalmaade muusika. Võrreldes Palestrinaga, on Lassuse väljenduslaad palju impulsiivsem, dünaamilisem ja värvirohkem
Suure osa elust pühendas eelkõige kirikumuusikale.Võrreldes teistega on Lassuse väljenduslaad impulsiivsem,dünaamilisem ja värvirohkem.Tal oli leidlikkust kasutamaks julgeid võtteid,mis ei vasta vanadele polüfooniareeglitele.Tema loomingus leidis oma viimase kõrgpunkti juba kaduma hakkav muusikastiil-Madalmaade vokaalpolüfoonia.Looming üle 70 missa,nende hulgas 3 reekviemi,u 100 magnificat'i,4 passiooni.Motette on üle 500 või olenevalt sellest,mida motetiks lugeda-kuni 1200.Lisaks u 450 itaalia-,prantsus- ja saksakeelset ilmalikku laulu Pillid:orel(positiiv väike koduorel;portatiiv-veel väiksem)klavessiin;klavikord(klaveri eelkäia)lauto;viola da gamba-tsello eelkäia;viola da braccio-viiuli eelkäia;plokk- ja põikflöödid;pommer-oboe otsene eelkäija,salmei järeltulija;dulcian- fagoti eelkäija;krummhorn-kõver sarv;selle roohuulikut ei hoita huulte
sisuga tekst). Sellist "organumi" hakati looma ja laulma ka väljaspool kirikut ja sai uue nimetuse - motett. Motett kujunes omapäraseks mitmehäälseks lauluks. Sageli esines motetis selliseid kohti, kus kaks häält teineteist kajana jäljendasid. Motetil oli suur tulevik. Neid kirjutati ja lauldi edukalt 18. sajandini. Motett ei jäänud kahehäälseks, vaid arenes kolmehäälseks. Kolmandal häälel olid omad sõnad. Juhtus ka nii, et motetiks ühinesid kergemeelne armulaul, rahva tantsulaul ja koraal. Sageli kujutasid motetid endast ilmalikku mitmehäälset laulu. Populaarseks seltskonnalauluks kujunes nn. naljamotett. Motett tõi rahvalikud lauluviisid ka kirikusse, mis põhjustas katoliku kiriku võitluse moteti vastu ja 13. sajandi lõpul tõrjuti motett kirikust välja "kompositsiooni keerukuse tõttu". Seega oli motett lakanud täitmast liturgilise laulu põhiülesannet - kanda liturgilist teksti. 15
Peagi motett täiustus ning selles võis olla: häälte rütm erinev erinevate sõnadega tekst erinevas häältes häälte tekstid võisid olla erinevates keeltes ja erineva sisuga (vaimuliku ja ilmaliku sisuga tekst). Sellist "organumi" hakati looma ja laulma ka väljaspool kirikut ja sai uue nimetuse - motett. Motett ei jäänud kahehäälseks, vaid arenes kolmehäälseks. Kolmandal häälel olid omad sõnad. Juhtus ka nii, et motetiks ühinesid kergemeelne armulaul, rahva tantsulaul ja koraal. Sageli kujutasid motetid endast ilmalikku mitmehäälset laulu. Populaarseks seltskonnalauluks kujunes nn. naljamotett. Motett tõi rahvalikud lauluviisid ka kirikusse, mis põhjustas katoliku kiriku võitluse moteti vastu ja 13. sajandi lõpul tõrjuti motett kirikust välja "kompositsiooni keerukuse tõttu". Seega oli motett lakanud täitmast liturgilise laulu põhiülesannet - kanda liturgilist teksti. 15
· Lasso alustas kirikus kooripoisina. Alates 12. eluaastast töötas ta erinevates õukondades muusikuna. 21-aastaselt sai Rooma Lateraani basiilika kapellmeistri ametikoha, hiljem oli Münchenis Baieri hertsogi Albrecht V õukonnas kapellmeister. Saavutas kuulsuse juba oma eluajal. Lasso on kirjutanud kokku üle 2000 heliteose, nii vaimulikke kui ka ilmalikke. · üle 70 missa (neist 3 reekviemi) · umbes 100 magnificat'i · 4 passiooni · 5001200 motetti (olenevalt, mida täpselt motetiks lugeda) · umbes 450 itaalia-, prantsus- ja saksakeelset ilmalikku laulu · Giovanni Pierluigi da Palestrina(1525-1594) Ta oli üks suurimatest keskaja heliloojatest. Sündis Rooma lähedal Palestrinas, mille järgi ta on oma nime saanud. Erinevalt Lasso (Orlando di Lasso - ka üks suurimatest keskaja heliloojatest) käekäigust möödus kogu ta elu kodukohas ja hiljem Roomas. Lapsepõlves laulis ta kirikukooris. 19-aastaselt sai temast sama kiriku organist ja koorijuht. 1551
Motett mitmehäälne laul · 12.-13. saj. vahetusel tekkis olulise mitmehäälsuse vormina motett. · Motett tõi rahvalikud lauluviisid ka kirikusse (Palestrina), mis põhjustas katoliku kiriku võitluse moteti vastu ja 13. Sajandi lõpul tõrjuti motett kirikust välja ,,kompositsiooni keerukuse tõttu". Seega oli motett lakanud täitmast liturgilise laulu põhiülesannet-kanda liturgilist teksti. · Juhtus ka nii, et motetiks ühinesid kergemeelne armulaul, rahva tantsulaul ja koraal. Sageli kujutasid motetid endast ilmalikku mitmehäälset laulu. · Populaarseks seltskonnalauluks kujunes nn. naljamotett. Noodikirja areng · Kuna laule koormati nii palju, hakati olulisemaid laule kirja panema. · 7. sajandil tulid neumad ehk märgid, millega pandi noote kirja, nende abil tähistati rütmi ja meloodia liikumise suunda. · 10
Sellist "organumi" hakati looma ja laulma ka väljaspool kirikut ja sai uue nimetuse - motett. Motett kujunes omapäraseks mitmehäälseks lauluks. Sageli esines motetis selliseid kohti, kus kaks häält teineteist kajana jäljendasid. Motetil oli suur tulevik. Neid kirjutati ja lauldi edukalt 18. sajandini. Motett ei jäänud kahehäälseks, vaid arenes kolmehäälseks. Kolmandal häälel olid omad sõnad. Juhtus ka nii, et motetiks ühinesid kergemeelne armulaul, rahva tantsulaul ja koraal. Sageli kujutasid motetid endast ilmalikku mitmehäälset laulu. Populaarseks seltskonnalauluks kujunes nn. naljamotett. Motett tõi rahvalikud lauluviisid ka kirikusse, mis põhjustas katoliku kiriku võitluse moteti vastu ja 13. sajandi lõpul tõrjuti motett kirikust välja "kompositsiooni keerukuse tõttu". Seega oli motett lakanud täitmast liturgilise laulu põhiülesannet - kanda liturgilist teksti. 15
Domine" ('isand, oled olnud teenrile armuline'). 1.5 Ferrara Josquin jäi kuningas Louis XII teenistusse 1503. aastani, kui Ferrara hertsog Ercole I d'Este võttis ta tööle oma kapelli. Sellest ajast on pärit üks väga haruldastest viidetest Josquini isiksusele. Ferraras kirjutas Josquin mõned oma kõige kuulsamatest teostest, muu hulgas karmi ja askeetliku, Girolamo Savonarolast mõjutatud "Miserere", mis sai üheks levinumaks 16. sajandi motetiks; täielikult vastanduva "Virgo salutiferi"; ja ilmselt ka "Missa Hercules Dux Ferrariae", mille cantus firmus on tuletatud tähtedest hertsogi nimes (soggetto cavato tehnika). Ta ei jäänud Ferrarasse kauaks. Katkupuhang 1503. aasta suvel 6 sundis hertsogi ja tema perekonna tõve eest põgenema. Josquin lahkus arvatavasti samuti katku eest põgenedes järgmise aasta aprillis. 1.6 Condé-sur-l'Escaut
ilmaliku sisuga tekst). Sellist "organumi" hakati looma ja laulma ka väljaspool kirikut ja sai uue nimetuse - motett. Motett kujunes omapäraseks mitmehäälseks lauluks. Sageli esines motetis selliseid kohti, kus kaks häält teineteist kajana jäljendasid. Motetil oli suur tulevik. Neid kirjutati ja lauldi edukalt 18. sajandini. Motett ei jäänud kahehäälseks, vaid arenes kolmehäälseks. Kolmandal häälel olid omad sõnad. Juhtus ka nii, et motetiks ühinesid kergemeelne armulaul, rahva tantsulaul ja koraal. Sageli kujutasid motetid endast ilmalikku mitmehäälset laulu. Populaarseks seltskonnalauluks kujunes nn. naljamotett. Motett tõi rahvalikud lauluviisid ka kirikusse, mis põhjustas katoliku kiriku võitluse moteti vastu ja 13. sajandi lõpul tõrjuti motett kirikust välja "kompositsiooni keerukuse tõttu". Seega oli motett lakanud täitmast liturgilise laulu põhiülesannet - kanda liturgilist teksti. 15. saj tuli motett
annaabi.ee 
