Võrreldes Raviciga polnud Joan nii iseseisev, ta vajas alati kellegi tuge. Ta on väga romantilise iseloomuga ja õrn, kahjuks ei oska ta eriti mehi valida. See sai talle ka saatuslikuks: sel ajal kui Ravic riigist välja saadeti, leidis Joan endale uue tasakaalutu mehe, kes ühes vihahoos ka Joani tulistas. Teoses oli neli tegevus liini. Esimene oli Ravici ja Joani armastuslugu, teine Ravici töö kliinikus, neljas on Ravici kättemaks Haakele, neljas on Ravici ja Morozovi sõprus. Isiklikult leian, et ,,Triumfikaar” oli väga huvitav. Midagi halba ma selle kohta öelda ei oskakski.. See pakkus nii emotsioone Ravici ja Joani suhte jälgimisel kui ka põnevust ning kaasaelamist Ravicu kättemaksuplaanile. Meeldis ka see, et raamat ei lõppenud nagu tüüpiline seebiooper: Joan suri enne kui ta sai Raviciga jälle koos olla, kuigi sellest oli ka kahju.
Muidu ei tee sa seda kunagi." 2. Tegevus toimub Prantsusmaal, kus peategelaseks on Saksa emigrant Ravic. Ühel õhtul satub ta tänaval kokku ühe naisega. Too on nagu kuju, hirmunud ja külm. Ravic võtab ta enda juurde üheks ööks. Naise nimi on Joan Madou, pärit Itaaliast. Ta elas koos mehega, kes suri just enne Ravic`iga kohtumist. Naine oli üksi jäänud. Ravic aitab teda, otsides talle hotelli ja leiab talle töökoha oma tuttava venelase Morozovi ööklubis. Sünnib suhe, mis elustab mõlemad. Nad armuvad teineteisesse ja Ravic`i igavene igavus näib kaduvat. Kuid siis ilmub minevikust julm Gestaapo ohvitser Haake, keda Ravic sügavalt vihkab. Ravic seab eesmärgiks sellest mineviku haavast lahti saada ja tapab haake ja tunneb, et on õigesti teinud. Vahepeal lähevad ka Joan ja Ravic riidu ja Joan läheb näitlejast mehe juurde elama, kuigi ta ei armasta meest ja üritas Ravic`iga ära leppida. Need katsed
Muidu ei tee sa seda kunagi." 2. Tegevus toimub Prantsusmaal, kus peategelaseks on Saksa emigrant Ravic. Ühel õhtul satub ta tänaval kokku ühe naisega. Too on nagu kuju, hirmunud ja külm. Ravic võtab ta enda juurde üheks ööks. Naise nimi on Joan Madou, pärit Itaaliast. Ta elas koos mehega, kes suri just enne Ravic`iga kohtumist. Naine oli üksi jäänud. Ravic aitab teda, otsides talle hotelli ja leiab talle töökoha oma tuttava venelase Morozovi ööklubis. Sünnib suhe, mis elustab mõlemad. Nad armuvad teineteisesse ja Ravic`i igavene igavus näib kaduvat. Kuid siis ilmub minevikust julm Gestaapo ohvitser Haake, keda Ravic sügavalt vihkab. Ravic seab eesmärgiks sellest mineviku haavast lahti saada ja tapab haake ja tunneb, et on õigesti teinud. Vahepeal lähevad ka Joan ja Ravic riidu ja Joan läheb näitlejast mehe juurde elama, kuigi ta ei armasta meest ja üritas Ravic`iga ära leppida. Need katsed
poolsurnud naisenatuke. Ta elul ei näi enam olevat eesmärki, ta ei suuda jalul püsida. Ravic aitab teda veidi - elementaarsest inimlikust kaastundest. Läheb tema hotelli, klaarib omanikuga arved ja muretseb talle uue elukoha. Sellega peab mees asja unustatuks. Kuid Joan võtab jälle ühendust, tundes et Ravic on sel hetkel tema ainuke tugi. Mees aga ei mäleta enam ta nimegi, kuid leiab talle töökoha oma tuttava venelase Morozovi ööklubis. Sünnib suhe, mis elustab mõlemaid. Joan muutub taas normaalseks, Ravici igavene igavus näib kaduvat. Ometi närib teda kerge kahtlus, ta ei saa olla kindel et tunneb tõepoolest seda mida arvab, ometi tajub ta ka ise oma armastust Joani vastu. Ravic elab pagulasi soosivas hotellis "International"…mitte et see tähtis oleks aga järgmises raamatus on ka see sisse toodud.
Valiti tsaariks Maakogu poolt. Reaalselt oli võimul ta isa, Moskva patriarh Filaret (srn. 1633). Oli leebe ja vaga mees, kelle ajal suudeti lõpetada sõjad (1605-1618 sõdis Venemaa Poolaga ning 1610-1617 Rootsiga) ning taastada riigi ühtsus. Aleksei Mihhailovits 1629-1676 Tsaar 1645-1676. Alguses bojaar Boriss Morozovi mõju all, 1648 aeti see rahva poolt soolamässuga minema. Abiellus esiteks Maria Miloslavskajaga (srn. 1669), oli 1650.-tel patriarh Nikoni mõju all. Nikoni usureformid lõhestasid rahva kaheks, 1658 aeti patriarh minema.
poolsurnud naisenatuke. Ta elul ei näi enam olevat eesmärki, ta ei suuda jalul püsida. Ravic aitab teda veidi - elementaarsest inimlikust kaastundest. Läheb tema hotelli, klaarib omanikuga arved ja muretseb talle uue elukoha. Sellega peab mees asja unustatuks. Kuid Joan võtab jälle ühendust, tundes et Ravic on sel hetkel tema ainuke tugi. Mees aga ei mäleta enam ta nimegi, kuid leiab talle töökoha oma tuttava venelase Morozovi ööklubis. Sünnib suhe, mis elustab mõlemaid. Joan muutub taas normaalseks, Ravici igavene igavus näib kaduvat. Ometi närib teda kerge kahtlus, ta ei saa olla kindel et tunneb tõepoolest seda 1 mida arvab, ometi tajub ta ka ise oma armastust Joani vastu. Ravic elab pagulasi soosivas hotellis "International"...mitte et see tähtis oleks aga järgmises raamatus on ka see sisse toodud.
poolsurnud naisenatuke. Ta elul ei näi enam olevat eesmärki, ta ei suuda jalul püsida. Ravic aitab teda veidi - elementaarsest inimlikust kaastundest. Läheb tema hotelli, klaarib omanikuga arved ja muretseb talle uue elukoha. Sellega peab mees asja unustatuks. Kuid Joan võtab jälle ühendust, tundes et Ravic on sel hetkel tema ainuke tugi. Mees aga ei mäleta enam ta nimegi, kuid leiab talle töökoha oma tuttava venelase Morozovi ööklubis. Sünnib suhe, mis elustab mõlemaid. Joan muutub taas normaalseks, Ravici igavene igavus näib kaduvat. Ometi närib teda kerge kahtlus, ta ei saa olla kindel et tunneb tõepoolest seda mida arvab, ometi tajub ta ka ise oma armastust Joani vastu. Ravic elab pagulasi soosivas hotellis "International"...mitte et see tähtis oleks aga järgmises raamatus on ka see sisse toodud. Ravici tunnetest ei ole väga kerge aru saada; kord on Joan talle ingel, kord tundub täiesti
on see poolsurnud naisenatuke. Ta elul ei näi enam olevat eesmärki, ta ei suuda jalul püsida. Ravic aitab teda veidi - elementaarsest inimlikust kaastundest. Läheb tema hotelli, klaarib omanikuga arved ja muretseb talle uue elukoha. Sellega peab mees asja unustatuks. Kuid Joan võtab jälle ühendust, tundes et Ravic on sel hetkel tema ainuke tugi. Mees aga ei mäleta enam ta nimegi, kuid leiab talle töökoha oma tuttava venelase Morozovi ööklubis. Sünnib suhe, mis elustab mõlemaid. Joan muutub taas normaalseks, Ravici igavene igavus näib kaduvat. Ometi närib teda kerge kahtlus, ta ei saa olla kindel et tunneb tõepoolest seda mida arvab, ometi tajub ta ka ise oma armastust Joani vastu. Ravic elab pagulasi soosivas hotellis "International"...mitte et see tähtis oleks aga järgmises raamatus on ka see sisse toodud. Ravici tunnetest ei ole väga kerge aru saada; kord on Joan talle ingel, kord tundub
Ta elul ei näi enam olevat eesmärki, ta ei suuda jalul püsida. Ravic aitab teda veidi - elementaarsest inimlikust kaastundest. Läheb tema hotelli, klaarib omanikuga arved ja muretseb talle uue elukoha. Sellega peab mees asja unustatuks. Kuid Joan võtab jälle ühendust, tundes et Ravic on sel hetkel tema ainuke tugi. Mees aga ei mäleta enam ta nimegi, kuid leiab talle töökoha oma tuttava venelase Morozovi ööklubis. Sünnib suhe, mis elustab mõlemaid. Joan muutub taas normaalseks, Ravici igavene igavus näib kaduvat. Ometi närib teda kerge kahtlus, ta ei saa olla kindel et tunneb tõepoolest seda mida arvab, ometi tajub ta ka ise oma armastust Joani vastu. Ravic elab pagulasi soosivas hotellis "International"...mitte et see tähtis oleks aga järgmises raamatus on ka see sisse toodud.
oli, on see poolsurnud naisenatuke. Ta elul ei näi enam olevat eesmärki, ta ei suuda jalul püsida. Ravic aitab teda veidi - elementaarsest inimlikust kaastundest. Läheb tema hotelli, klaarib omanikuga arved ja muretseb talle uue elukoha. Sellega peab mees asja unustatuks. Kuid Joan võtab jälle ühendust, tundes et Ravic on sel hetkel tema ainuke tugi. Mees aga ei mäleta enam ta nimegi, kuid leiab talle töökoha oma tuttava venelase Morozovi ööklubis. Sünnib suhe, mis elustab mõlemaid. Joan muutub taas normaalseks, Ravici igavene igavus näib kaduvat. Ometi närib teda kerge kahtlus, ta ei saa olla kindel et tunneb tõepoolest seda mida arvab, ometi tajub ta ka ise oma armastust Joani vastu. Ravic elab pagulasi soosivas hotellis "International"...mitte et see tähtis oleks aga järgmises raamatus on ka see sisse toodud. Ravici tunnetest ei ole väga kerge aru saada; kord on Joan talle ingel, kord tundub
poolsurnud naisenatuke. Ta elul ei näi enam olevat eesmärki, ta ei suuda jalul püsida. Ravic aitab teda veidi - elementaarsest inimlikust kaastundest. Läheb tema hotelli, klaarib omanikuga arved ja muretseb talle uue elukoha. Sellega peab mees asja unustatuks. Kuid Joan võtab jälle ühendust, tundes et Ravic on sel hetkel tema ainuke tugi. Mees aga ei mäleta enam ta nimegi, kuid leiab talle töökoha oma tuttava venelase Morozovi ööklubis. Sünnib suhe, mis elustab mõlemaid. Joan muutub taas normaalseks, Ravici igavene igavus näib kaduvat. Ometi närib teda kerge kahtlus, ta ei saa olla kindel et tunneb tõepoolest seda mida arvab, ometi tajub ta ka ise oma armastust Joani vastu. Ravic elab pagulasi soosivas hotellis "International"...mitte et see tähtis oleks aga järgmises raamatus on ka see sisse toodud. Ravici tunnetest ei ole väga kerge aru saada; kord on Joan talle ingel, kord tundub täiesti
viise ning on antud arvukalt mitmesuguseid metsatüpoloogilisi klassifikatsioone (Morozov, 1904; Cajander, 1909, 1926; Sukatsev, 1928, 1934 ; Rühl, 1932 ; Pogrebnjak, 1955; Ilves, 1953; Karu, Muiste 1958 ; Katus, Tappo 1965 jt.) Esimesena kasutas eestikeelseid nimetusi taimekoosluste rühmade iseloomustamisel A. Hueck 1845. aastal (Lane-Wald, Arro-Wald, Nõmme-Wald). Eesti metsade esimese klassifikatsiooni publitseeris E. Schabak (1922). Oma töös jaotas ta, tuginedes G. Morozovi õpetusele, metsad asendi järgi reljeefielementide suhtes neljaks rühmaks, edasi rühmad peaasjalikult enamuspuuliigi ja alustaimestiku alusel. Kokku eraldas ta 13 "puiestikutüüpi". Soome metsateadlane K. Linkola (1929) on Eesti metsades eraldanud 15 metsatüüpi, kusjuures on käsitlemata jäänud nõmme- ja lodumetsad. Puistud jaotas ta nelja rühma (nõmmemetsad, värsked metsad, poolsalumetsad ja salumetsad). A. Rühl (1932, 1938) koostas esialgu ainult Edela-Eesti
annaabi.ee 
