Vett kasutatakse ringluses, mille väljundiks on mitu fraktsiooni puhast paekillustikku ja paeliiva 0-16mm. Liiv: Tekkinud massiivsete kivimite murenemisel. Jaguneb: mäeliivad, uhtliivad, lendliivad. Eestis enamasti uhtliivad, keemilise koostise järgi kvartsliivad. Osakesi läbimõõduga üle 5mm on vähem kui 35%. Liiva kasutatakse mörtides, betoonides, teedeehituses, silikaattelliste valmistamisel jne. Kruus: jaguneb mäekruusad, uhtekruusad, moreenkruusad. Eestis enamasti moreenkruusad. Loodusliku kruusa ja liiva segu nim kruusaliivaks. Kruusas osakesi läbimõõduga üle 5mm on rohkem kui 35%. Kruusa kasutatakse: betoonitäiteks, teedeehituses, raudtee ballastikihindiks. Jaotatakse: ehituskruusaks ja täitematerjaliks. Kasutatakse mitmeid kruusa rikastamise viise nagu liivalgi: sõelumist, jämeda fraktsiooni purustamist ja pesemist. Laoplatsi valikul peab veenduma ja kontrollima, et plats oleks tasane ja kandevõime oleks piisav transportivate autode jaoks
LOODUSKIVIMATERJALIDEST TOOTED 1. Looduskivist toorplokid 2. Vundamendiplokid 3. Sise- ja välisseinamaterjalid 4. Plaadid 1. Voodriplaadid 2. Põrandaplaadid 3. Trepiastmed 5. Teematerjalid SÕMERAD LOODUSKIVIMATERJALDI Liiv on tekkinud massiivsete kivimite murenemisel. Mäeliivad Uhtliivad Lendliivad Kruusad Mäekruusad Uhtkruusad Moreenkruusad Savi on tekkinud põldpao lagunemisel ilmastiku mõjul. TEHISKIVIMATERJALID KERAAMILISED MATERJALDI Keraamika all mõistetakse savist või savisisaldavatest segudest põletatud tooteid. Ehituskeraamika valmistamist ja toodete laia kasutamist läbi ajaloo on soodustanud savileiukohtade rohkus ja keraamiliste materjalide suur tugevus, ilmastikukindlus ning püsivus ka agressiivsetes ja kõrgete temperatuuride keskkonnas.
· Uhtliivad - Eestis peamised. Veega edasi kantud ja terad siledaks hõõrutud vee toimel (mere-, järve- ja jõeliivad) · Lendliivad - tuulega edasi kantud (peamiselt kõrbetes) Kruusad - Eestis puhast kruusa vähe. Kasutatakse peamiselt teedeehituses. · Mäekruusad - jäänud kivimite murenemise kohale. Nukiliste teradega · Uhtekruusad - terad vee toimel siledaks lihvitud · Moreenkruusad - Eestis peamised. Tekkinud mannerjää kulutamise tulemusena Savi - tekkinud põldpao lagunemisel ilmastiku mõjul. Väga peeneteraline. Terad õhukesed plaadikujulised. Mõrg savi väga plastne ja veetihe. Kasutatakse peamiselt keraamiliste materjalide toorainena ja tsemendi tootmisel. MURTUD KIVIMATERJALID Saadakse karjäärist kaevandatud toorme purustamisel kivipurustis või kiiludega murdmisel väiksemateks tükkideks. Killustik
> Plaadid voodriplaadid põramdaplaadid trepiastmed > Teematerjalid Looduskivimaterjalide töötlemine > Murdmine ( müürikivid ) > Purustamine ( killustik ) > Klompimine ( kivi suuremad nukid lüüakse maha ja kivi servad muudeakse sirgemaks ) > Tahumine Looduskivimaterjalidest tooted Sõmerad looduskivimaterjalid: > Liiv on tekkinud massiivsete kivimie murenemisel > Mäeliivad > Uhtliivad > Lendliivad > Kruusad > Mäekruusad > Uhtkruusad > Moreenkruusad > Savi on tekkinud põldpao lagunemisel ilmastiku mõjul Tehiskivimaterjalid Keraamilised materjalid > Keraamika all mõistetakse savist või savisisaaldavatest segudest põletatud tooteid. > Ehituskeraamika valmistamist ja toodete laia kasutamist läbi ajaloo on soodustanud savileiukohtade rohkus ja keraamiliste materjalide suur tugevus, ilmastikukindlus ning püsivus ka agressiivsetes ja kõrgete temperatuuride keskkonnas.
Keemilise koostise järgi on nad kvartsliivad. Ehitusliivaks loetakse sõmerat materjali tera jämedusega 0,125...4,0mm. Liiva kasutatakse mörtides, betoonides, teedeehituses, silikaattelliste valmistamisel jne. Kruusad jagunevad tekkimise järgi järgmistesse liikidesse: • mäekruusad on jäänud kivimite murenemise kohale, nad on nukiliste teradega ja sageli nimetatakse teda ka looduslikuks killustikuks; • uhtekruusade terad on vee toimel lihvitud siledaks; • moreenkruusad on tekkinud mannerjää kulutamise tulemusena. Eesti kruusad kuuluvad enamuses moreenkruusade hulka ja nad sisaldavad nii tard- kui ka settekivimite murenemise saadust. Loodusliku kruusa ja liiva segu nimetatakse kruusliivaks. Ehituskruusaks nimetatakse sõmerat materjali jämedusega 4…64mm. Eestis leidub puhast kruusa vähe, enamik neist kuulub kruusliivade hulka. Kruusa ja kruusliiva kasutatakse peamiselt teedeehituses, vähem ka betooni täitematerjalina.
• uhtliivad (veega edasi kantud ja nende terad on siledaks hõõrutud ) • lendliivad ( tuulega edasi kantud ja esinevad peamiselt kõrbetes Eesti liivad kuuluvad enamuses uhtliivade hulka. Liiva kasutatakse mörtides, betoonides, teedeehituses, silikaattelliste valmistamisel jne. Kruusad jagunevad tekkimise järgi järgmistesse liikidesse: • mäekruusad ( jäänud kivimite murenemise kohale) • uhtekruusad ( terad on vee toimel lihvitud siledaks) • moreenkruusad ( tekkinud mannerjää kulutamise tulemusena ) Eesti kruusad kuuluvad enamuses moreenkruusade hulka . Eestis leidub puhast kruusa vähe, enamik neist kuulub kruusliivade hulka. Kruusa ja kruusliiva kasutatakse peamiselt teedeehituses, vähem ka betooni täitematerjalina. Savi on tekkinud põldpao lagunemisel ilmastiku mõjul. Ta on väga peeneteraline materjal. Oma tera kuju tõttu on märg savi väga plastne ja veetihe. Peale saviosakeste sisaldab ta veel tolmu, liiva ja muid lisandeid, mis
Need esinevad looduses nö valmiskujul. Vajavad ainult kaevandamist ja transportimist. (harva töötlemist) - Liiv on tekkinud suurte kivimite murenemisel. Jagunevad -mäeliivad, uhteliivad ja lendliivad. Eestis on peamiselt uhteliivad ehk siis kvartsliivad. Ehitusliivaks loetakse tera jämedusega 0,15-5,0mm. Liiva kasutatakse segudes, teedeehituses ja silikaat telliste valmistamsel. - Kruusad jagunevad-mäekruusad(looduslik killustik) uhtekruusade terad (vee toimel siledaks lihvitud) ja moreenkruusad(mannerjää kulutamise tulemusena). Eesti kruusad on enamjaolt moreenkruusad(kuid neid leidub suhteliselt vähe). Ehituskruusaks nimetakse materjali jämedusega 5-70mm. Kruusa kasutakse peamiselt teedeehituses ja vähem betooni täitematerjalina. - Savi on tekkinud põldpao lagunemisel ilmastiku toimel. Väga peeneteraline läbimõõt alla 0,005mm. Terad on väga õhukesed ja plaadikujulised. Sellest tingituna on märgsavi väga plastne ja veetihe. Savi kasut
8. Poleerimine LOODUSKIVIMATERJALIDEST TOOTED 1. Looduskivist toorplokid 2. Vundamendiplokid 3. Sise- ja välisseinamaterjalid 4. Plaadid 1. Voodriplaadid 2. Põrandaplaadid 3. Trepiastmed 5. Teematerjalid SÕMERAD LOODUSKIVIMATERJALDI Liiv on tekkinud massiivsete kivimite murenemisel. Mäeliivad Uhtliivad Lendliivad Kruusad Mäekruusad Uhtkruusad Moreenkruusad Savi on tekkinud põldpao lagunemisel ilmastiku mõjul. TEHISKIVIMATERJALID KERAAMILISED MATERJALDI Keraamika all mõistetakse savist või savisisaldavatest segudest põletatud tooteid. Ehituskeraamika valmistamist ja toodete laia kasutamist läbi ajaloo on soodustanud savileiukohtade rohkus ja keraamiliste materjalide suur tugevus, ilmastikukindlus ning püsivus ka agressiivsetes ja kõrgete temperatuuride keskkonnas.
3. lendliivad on tuulega edasi kantud (peenemad liivad) ja esinevad peamiselt kõrbetes Liiva kasutatakse mörtides, betoonides, teedeehituses, silikaattelliste valmistamisel jne. Kruusad jagunevad tekkimise järgi järgmistesse liikidesse: 1. mäekruusad on jäänud kivimite murenemise kohale, nad on nukiliste teradega ja sageli nimetatakse teda ka looduslikuks killustikuks 2. uhtekruusade terad on vee toimel lihvitud siledaks 3. moreenkruusad on tekkinud mannerjää kulutamise tulemusena Loodusliku kruusa ja liiva segu nimetatakse kruusliivaks. Kruusa ja kruusliiva kasutatakse peamiselt teedeehituses, vähem ka betooni täitematerjalina. Savi on tekkinud põldpao lagunemisel ilmastiku mõjul. Ta on väga peeneteraline materjal. Savi terad on õhukesed plaadikujulised, mis on tingitud põldpao kihilisest ehitusest. Sellise tera kuju tõttu on märg savi väga plastne ja veetihe
3.1.2.2 Liiv on tekkinud massiivsete kivimite murenemisel. Tekkimise järgi jagunevad nad 3 liiki: · mäeliivad · uhtliivad · lendliivad Ehitusliivaks loetakse sõmerat materjali tera jämedusega 0,125...4,0mm. Liiva kasutatakse mörtides, betoonides, teedeehituses, silikaattelliste valmistamisel, täitematerjalina jne 3.1.2.3 Kruusad jagunevad tekkimise järgi järgmistesse liikidesse: · mäekruusad nim. ka looduslikuks killustikuks; · uhtekruusade · moreenkruusad Eesti kruusad kuuluvad enamuses moreenkruusade hulka ja nad sisaldavad nii tard- kui ka settekivimite murenemise saadust. Loodusliku kruusa ja liiva segu nimetatakse kruusliivaks. Ehituskruusaks nimetatakse sõmerat materjali jämedusega 4...64mm (EN) või 5...70mm (GOST). Eestis leidub puhast kruusa vähe, enamik neist kuulub kruusliivade hulka. teedeehituses, vähem ka betooni täitematerjalina 3.1.2.4 Savi Ta on väga peeneteraline materjal (Ø<0,005mm)
betoonides, teedeehituses, silikaat-telliste valmistamisel, jne. 63 Ehitusliiv on sõmer materjal, mille tera jämedus on 0,125...4,0 mm (ENi järgi). Kruusad. Kruusad jagunevad tekkimise järgi: mäekruusad – seda nimetatakse ka looduslikuks killustikuks, sest kruusaterad terad on nukilised; uhtekruusad – terad on vee toimel lihvitud siledaks; moreenkruusad – on tekkinud mannerjää tegevuse tulemusena. Eesti kruusad kuuluvad enamuses moreenkruusade hulka. Liiva ja kruusa looduslikku segu nimetatakse kruusliivaks. Eestis leidub puhast kruusa vähe, enamus kuulub kruusliivade hulka. Eesti kruusades on vähe keskmise jämedusega teri, palju on selles suuri kive. Ehituskruus on sõmer materjal, mille terade jämedus on 4...64 mm. Kruusa ja kruusaliiva kasutatakse peamiselt teedeehituses. Kasutatakse ka betooni tootmises. Savi
annaabi.ee 
