arutlustes. Hilisantiikajal: cultura litterarum- vabade kunstide harrastamine. 7õppeaint antiikkoolis: geomeetria, grammatika , retoorika, dialektika, aritmeeika,astronoomia, muusika. Keskaeg: cultura juris- käitumisreeglite väljatöötamine Cultura lingua- keele täiustamine. Valgustusaeg(18saj.)- kultuur ja tsivilisatsioon(sotsiaalne progress). Naturalistlik: kultuur tuleneb inimese ajaloolisest olemusest. Moralistlik: inimese ajaloo käigus kujunenud moraalsed hoiakud. 19.saj kultuur inimkonna vaimne ja materiaalne areng Kultuur- inimühiskoona loovamõtte ja sellest tuleneva tegevuse tulemuste kogum.
linnaväljakutele ja turuplatsidele, muutus müsteerium rahvakeelseks ja mängima hakkasid nt käsitöölised. Nt müsteerium “Aadama mäng”. -Miraakel– liik keskaegseid draamasid, milles kujutatakse pühakute ja märtrite elu ja imetegusid, eriti legende, mis on seotud Jumalaemaga. Nt Rutebeuf “Miraakel Théophile’ist” – lugu oma hinge saatanale müünud inimesest, üks Fausti-lugude prototüüpe. -Moralitee– hiliskeskaegne allegoorilis-moralistlik draama, mille tegelasteks olid isikustatud abstraktsed mõiste ja ideed, nagu Tõde, Usk, Truudus, Armastus, Meeleheide, Patt, Surm jm. Aines pärines pühakute elulugudest piiblist, moraaliõpetuslikest teostest. -Farss – pilkeline, jämekoomika võtteid, hoogsalt arenev intriig, kiirelt vahelduvad koomilised situatsioonid ja tüüptegelased; nt “Farss isand Pathelinist”. -Sotii- narri-või lollimäng 17.Mida käsitleb Rutebeuf oma „Miraaklis Theophile’ist“? - Kirjutatud 13
-‐ Eitamine – neg külgede mahasalgamine Meetod: Self Criterion Residuals Tulemused: • Faktor alfa – kadluvus näha end kompetentsemana (egoistlik kalle) – superkangelased • Faktor gamma – kalduvus tajuda end altruistlikumana, usaldusväärsemana (moralistlik kalle) – pühakud Valdkonnad kus on mõjutused: seksuaalkäitumine, narkootikumid, sissetulekud, ravimite manustamine, intellektuaalsed võimed, keha/välimus, heategevus, illegaalsed tegevused. Muljekujunduse mõõtmise kasulikkus: kvantitatiivne info, mille alusel saab
kool" (1974). Pealkiri viitab kõrgkomöödia isale Moliere'ile. Lugu sellest, kuidas remondimehed üritavad eluvõõra vana daami arvelt kasu lõigata, ent too nad üle trumpab, võinuks anda nõukogude elu puudusi paljastava kommunaalsatiiri, kuid nimitegelase ambivalentsusest johtuvalt tõusevad esile teised tähenduskihid. AnneMai, keda kutsutakse Pühaks Susannaks, on väga vastuoksuslik tegelaskuju: lihtsameelne ja läbinägelik, vaimne ja sensuaalne, moralistlik ja vabameelne, askeet ja sübariit. Tema biograafia ja päritolu on ähmased; ,,võõrana" sobib AnneMai täitma traditsioonilist "lihtsameelse" ampluaad, kelle loomulikud reageeringud on ümbritseva ühiskonna tavade ja kirjutamata seadustega dissonantsis, tehes nähtavaks nende absurdsuse. Nimetatud vastuolu ongi ,,Püha Susanna" koomika allikas ja ühiskonnakriitika vahend. AnneMai kaugem taustkuju on Susanna Piiblist. Müüdilist perspektiivi tugevdavad
aastal. Liialdused enda saavutuste ja teenete osas (Xenophon oli üks neist, kes juhtisid pärast Kyrose surma vägede taganemist). "Hellenika" Thukydidese Peloponnesose sõja kirjelduse jätk.Jäljendatud Thukydidese stiili, kuid jumalikud tegurid on mängus, samuti pole nii objektiivne. "Kyrose kasvatus" Pärsia suurkuninga Kyrose kujunemisest valitsejaks ja väejuhiks. Ajalookirjanduse pealiskaudne, pigem moralistlik-kasvatuslik eesmärk. 45. Millal ja kuidas (Aristotelese järgi) tekkis kreeka tragöödia? Tekkis 6. saj eKr, õitseaeg 5. saj Ateenas, 4. saj üle kogu Kreeka. Aristoteles: tragöödia tekkis eeslaulja eraldumisega (Dionysose auks) ditürambe laulvast koorist. 46. Millistel pidustustel esitati Ateenas tragöödiaid, mis neid pidustusi omavahel eristas? Dionüüsiad, kus toimus rongkäik, ditürambide esitamine ja näidendivõistlus. Lenaiad
Geograafiliselt on maailm juba tänapäevase maailma sarnane. Sotsiaalsel-poliitiliselt Euroopas demokraatiad ja monarhiad - see pingestas 19. sajandil prantsuse kirjandust, mis aitas prantsuse kirjandusel tõusta esile. 18. sajand on see sajand, kus ilukirjandus e fiktsionaalne kirjandus on aluseks. Tekib esile zanr, mida me nimetame romaaniks. 18. sajandil tekkis Prantsusmaal nn must romaan, mis ületab teatuid piire, mistõttu tekkis moralistlik vastupanu romaanile. Teine oluline nähtus veel - kirjandusele tekib institutsioon juurde. 18. sajand viitab juba sellele, et raamat on mingil määral sissetuleku allikas - tekkib autori ja trükkali suhe. Esmased romaanikirjutajad 18. sajandil olid suurkirjanikud, sest nad kirjutasid romaani fiktsiooni tühjale kohale. 1711. a alates võime rääkida ajakirjandusest - Addison ja Steele, kes andsid välja ajakirja The Tattler, need
"Hellenika" jätkab sealt, kus jäi ootamatult pooleli Thukydidese ,,Pelopennosese sõja ajalugu", kajastades aastaid 411 362 eKr. Peloponnesose sõja lõpuni kirjutab Xenophon Thukydidese objektiivses stiilis, sealt edasi on tema stiil vabam. Tema käsitlus on pinnapealne, esile tulevad jumalikud tegurid, ülistab Spartat. "Kyrose kasvatus" käsitleb Pärsia suurkuninga Kyrose kujunemist valitsejaks ja väejuhiks. Ajalookirjeldus on pealiskaudne, tähtis on moralistlik eesmärk: noorte õige kasvatamine, ideaalvalitseja pildi loomine, ideaalse riigikorra otsimine. 43. Millal ja kuidas (Aristotelese järgi) tekkis kreeka tragöödia? Aristotelese järgi tekkis tragöödia eeslaulja eraldumisega ditürambe (Dionysose auks) laulvast koorist. Koor oli lavastustes algne element, kooritraditsioon algas 6. sajandil eKr, sellega algas ka tragöödia. Tragöödia oli pikemates hümnides ning eepilistes
ajalooteos ,,Anabasis") Anabis räägib 10 000 kreeka palgasõduri sõjaretkest. Anabis tähendab ülesminekut. Oli Spartalaste teenistuses, Ateenlased pagendasid ta, ei lubanud tal seal elada. ,,Kyrose kasvatus" (,,Kyrupaideia") Käsitleb Pärsia suurkuninga Kyrose (6. saj) kujunemi st valitsejaks ja väejuhiks Palju kõnesid ja õpetlikke lugusid Ajalookirjandusena pealiskaudne, olulisem on moralistlik eesmärk: noorte õige kasvatamine ideaalvalitseja pildi loomine ideaalse riigikorra otsimine Peetud esimeseks arenguromaaniks, kuna kirjeldab Kyrose elu ja arengut. Xenophon, ,,Hellenika" Jätkab Thukydidese ajalugu, kajastades aastaid 411362 eKr (Mantineia lahinguni) Kuni Peloponnesose sõja lõpuni (404) püüab jälje ndada Thukydidese stiili, edasi vabam Käsitlus on pinnapealsem, taas sisenevad jumalikud tegurid, kaldub ülistama Spartat 45
Eesti kirjandustraditsioonis on valgustusaeg seotud didaktilisusega. Meil on teadmised, mida tuleb omandada, omandamine viib õige inimese kujule. Valgustuskirjanduse puhul tuleb arvestada kirikliku, vaimuliku maailmavaate mõjusid. Katekismuse, lauluraamatute jms diskursusele lisandub uus – mõtlemine. Ainuüksi jutluseraamat ei vii rahvast õnneliku eluni, vaid lisada tuleb mõtlemine – talupoeg tuleb õpetada mõtlema ja ta praktilist elujärge parandada. See on süntees moralistlik- didaktilise ja praktiliste nõuannete vahel, ilmalike ning vaimulike teemade vahel. Valgustuskirjandus pole Eesti kirjanduses kanooniliselt kinnistunud, seevastu Käsu Hansu kaebelaul on. Valgustustekstid on kanooniliselt vähetähtsad, sest pole kirjanduslikult kõrgel tasemel. Tekstide 6 eesmärk on olla pigem õpperaamat ja praktiliste elujuhiste käsiraamat kui kirjandus. Didaktilise
annaabi.ee 
