Reaalsusest rääkides tabas mind äratundmisrõõm, mis tegi mu samas murelikuks, kui nägin mustvalgelt enda ees mõttekäiku, mille kohaselt on meedia tänapäeval peamine tegelikkuse konstrueerija. Ma tegelikult ei taha seda uskuda, aga usun ja see on hirmus. Hirmus just selle tõttu, kuna meedia erinevaid vorme saab kasutada selleks, et levitada oma tõde või panna teisi lihtsalt asju nägema nii nagu X osapoolel vaja oleks. Suuresti võttis mind ,,Teadmised ilma moraalita" arutelu mõiste parimas tähenduses muigama. Kusagil teose keskpaigas jõudsin tõdemuseni, et ,,ma vist nüüd mõistan, kuidas filosoofid, intellektuaalid ja teised väga targad isikud võivad kohati valida elamise vaesuses, kuid samas joovastuda õnnest juba sellest, kui saavad oma mõtteid jagada kellegagi, kes on võrdvärselt intelligentne." Eales varem ei oleks ma osanud arvata, et säärane arutlev kirjandus võiks mulle pakkuda mõtlemisainet JA MEELELAHUTUST nii kõrgel tasemel.
5. Jagada kiitust ja laitust, tasu ning hingekella: seda lüüakse sinule." karistust ja süüd. John Donne (1572-1631) Ilma moraalita ei saa me neid hüvesid 18 Devotions upon Emergent Occasions, 1624 edendada. © 2004 By Default! A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com A Free sample background from www
Hea ja halb asuvad väljaspool teooriaid. Arutletakse kuidas on õige, kuidas peab Vooruseetika: keskmes on inimese iseloom. Vooruseeetika ei küsi, mida ma peaksin tegema, vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama. Mis on MORAALI OTSTARVE? 1.Hoida ühiskonda koost lagunemast. 2.Leevendada inimkannatusi. 3.Soodustada inimõitsengut. 4.Lahendada huvikonflikte õiglaselt ja mõistlikult. 5.Jagada kiitust ja laitust, tasu ning karistust ja süüd. Ilma moraalita ei saa neid ühishüvesid edendada. Osad moraalireeglid (nt tapmiskeeld) on kehtestatud ka seadustena. Teised moraalireeglid (nt et valetada ei tohi) on mitteformaalsed, nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega. Moraalinormide täitmist tagatakse nii väliste (teiste inimeste viha, põlgus, eiramine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi, südametunnistusepiin). Moraal võib ühiskondade, kultuuride, riikide ja kogukondade vahel erineda: nt see, mida peetakse
Voorus. Eetika peaks meid juhtima otsima inimloomusele vastavat eesmärki ja seda teostama. MacIntyre: Inimese eesmärk on eudaimonia (täiuslik elu) ja voorus on omadus, mis edendab selle eesmärgi saavutamist. MacIntyre rõhutab, et kui keegi on tõeliselt omandanud kõlbluse, siis tuleb see esile igas olukorras. Näiteks arukus, sõprus, julgus, enesevalitsemine, õiglustaju on siduvad tegijad inimese tegevustes läbi kogu elu. Sotsioloogid: ilma minimaalse moraalita ütleb ühiskond üles. Erinevate teooriate ühisteesiks on see, et universaalsed moraalitõed on olemas (Pojman 381-3). Moraali eesmärk on edendada inimõitsengut ning leevendada inimkonna kannatusi. Seega on moraalitõed praktikad, mis rahuldavad selle eesmärgi saavutamiseks vajalikke tingimusi Kanti järgi on moraal "kalliskivi, mis särab omaenese valguses"  tal on väärtus ka siis, kui keegi ei saa sellest otsest kasu.
Vaimulikud ülemad, kes valitsevad Tiibetis alates XI aastast, on üksteisele järgnevad bodhishattva reinkarnatsioonid. Hiina okupatsioon püüab alates 1950. aastast hävitada budismi, mis jätkab vastupanu, vaatamata selle juhtide pagemisele eksiili Indiasse, Euroopasse ja Ameerikasse, kus see doktriin on levinud suuresti tänu dalai-laama isikule. 3.8. Moraal Moraal on budistliku tee aluspõhi. Moraal seisneb halva välitimises ja hea vastuvõtmises. Ilma moraalita ei ole püha elu võimalik. Kõige tähtsamaks peavad oma elus budistid järgmist viit põhimõtet: hoiduda mis tahes olendi kahjustamisest, hoiduda selle võtmisest, mis pole antud, hoiduda seksuaalsetest väärtegudest, hoiduda vale rääkimisest, hoiduda kõigest, mis võiks tuhmistada või mürgitada meelt (näiteks narkootikumid ja alkohol). Paljud budistid arvavad, et need põhimõtted peaksid olema sõnastatud nii, et nad propageeriksid mitte niivõrd millestki hoidumist
· Hobbes o Inimene on loomult egost, inimese käitumist juhib enesearmastus. Ka kõik pealtnäha altruistlikud teod on tegelikult maskeeritud isekus. o Inimloomuse aluspõhjaks on enesealalhoiutung, mis avaldub selles, et inimesed otsivad igal pool naudingut ja kardavad surra. o Isegi kaastunne tuleneb egoisimist. Loodusseisund ja Leviatan · Elu ilma reegliteta  ilma minimaalse moraalita poleks motiivi vastastikuseks usalduseks ja koostööks, oleks vaid kaootiline anarhia, kus egoisitd püüaksid maksimeerida isiklikku kasu. Tulemuseks oleks "kõikide sõda" · Loodusseisundis (väljaspool seadusi) on ainsaks konfliktide lahendamise viisiks vägivald, mis toob kaasa kõikide sõja kõikide vastu · Ühtse moraali peab maksma panema Lieviaatan  absoluutne valitseja · Egoism on õige alus moraalseks eluks. Egoisimi liigid:
Hea ja halb asuvad väljaspool teooriaid. Arutletakse kuidas on õige, kuidas peab. 3. Vooruseetika. Keskmes on inimese iseloom. Vooruseetika ei küsi mida ma peaksin tegema, vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama. Mis on MORAALI OTSTARVE? · Hoida ühiskonda koost lagunemast. · Leevendada inimkannatusi. · Soodustada inimõitsengut. · Lahendada huvikonflikte õiglaselt ja mõistlikult. · Jagada kiitust ja laitust, tasu ning karistust ja süüd. Ilma moraalita ei saa me neid hüvesid edendada. "Ükski inimene ei ole saar, täiesti omaette: iga inimene on tükk mandrist, osa maismaast; kui meri mullakamara minema uhub, jääb Euroopa väiksemaks, samuti ka siis, kui ta maanina uputab, kui ta sinu sõprade või sinu enda lossi purustab; iga inimese surm kahandab mind, sest mina kuulun inimkonda; ja seepärast ära iialgi päri, kellele lüüakse hingekella: seda lüüakse sinule." John Donne (1572-1631)
kuidas nende teod peegeldavad moraaliprintsiipe. Moraal hoiab meie ühiskonda koostlagunemast. Leevendab inimkannatusi. Soodustab inimõitsengut, aitab lahendada konflikte õiglastelt ja mõistlikult. Moraali abil same jagada kiitust, laitust, tasu ja karistust. Moraali eesmärk on kujundada õnnelike ja vooruslikke inimesi, seda laadi inimesei, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Moraal tegeleb selliste reeglite kindlakstegemisega, mis edendavad inimhüvet. Ilma moraalita me ei saa hüvesid edendada. 6. Kas on alati inimeste huvides olla moraalne ? Mis on moraali funktsioonid Kui lähtuda Hobbes'ist, kes uskus, et inimesed toimivad alati sellest lähtudes, mida nad tajuvad olevat oma huvides, siis ma arvan, et ei ole alati inimeste huvides olla moraalne- sest vahel on meie huvides ka selliseid asju, mis ei pruugi moraalsed olla. Samas kui ei oleks mingit moraalisüsteemi või mingit ühist võimut, mis hoiaks
Schopenhauer, ja siis Kant, Hegel, Marx, lisaks Freud.Ühendades teaduse ja filosoofia, uuris taa sotsiaalseid, majanduslikke, poliitilisi, psüühilisi situatsioone ning nende ühiskondlikke ja individuaalseid tingimusi mitte lihtsalt kui antusi, vaid kui ajalooliselt kujunenuid, järelikult muutuvaid ja muudetavaid. Tema varasemat neomarksismi varianti ja ilisemat evolutsiooni on ilmestanud esiplaanil olev moraal.Ühiskond ilma moraalita tähendaks talle ühiskonda ilma vaimuta. Olulisel kohal on teoloogia tema töödes, sest mis muu takistaks inimesi tegemast selliseid õudusi nagu Hitler ja staalin tegid, kui jumal. Ise nimetab ta seda Igatsuseks Teistsuguse järele. Kritiseerib positiviste, kes leidsid, et jumala surnuks kuulutamine on ühiskonna arengu seisukohalt hea. Algselt marksist, leidista peale II Maailmasõda, et Marks oli eksinud tootmissuhete
tarkuse eest. Kui rahvad alluvad riigi seadustele nagu loodusseadustele ning loevad nii inimese kui polise loojaks üht ja sama võimu, siis kuuletuvad nad vabalt ja kannavad leplikult üldise heaolu iket." Kodanikureligioon (IV.8): kiriku suhtes väga armuline ei ole. Aga ka selles nägi ohtu, kui teadlased jõuavad niikaugele, et patriotismi ja religiooni üldse hävitavad. Mõistus ja teadus lõhuvad lõpptulemusena ka ühiskonna. Ilma usuta, moraalita pole ei inimesel iseloomu ega ka ühiskonda. Üldine tahe ja sundus: tegelikult sundust ühiskonnas ei toimugi. Sundus pole tegelikult sundus, sest inimene ise individuaalselt tahab seda, ka siis, kui ta ei tea, et see on temale hea. Tegelikult tuli üldine tahe alati kehtestada vastavalt teatud reaalsele arvamusele. On see kuuletumine kõige tugevamale ühiskonna osale või enamusele? Robespierre'i ja jakobiinide tahe? Üldine tahe on
annaabi.ee 
