probleeme üle. Ei kadunud ka teater. Teater oli igas suuremas linnas. Jätkuvalt tehti uusi näidendeid, kuid ka kanti ette vanu. Enam ei eelistatud sügavamõttelisi ja tragöödilisi näidendeid, vaid hoopis komöödiaid. Kreeka filosoofia sai alguse arutlustest füüsilise maailma tekke ja toimimise üle, kuid alates V sajandist eKr tegutsenud sofistidest ja Sokratesest pöördus filosoofide tähelepanu ka moraaliprobleemidele. Kreekas kujunes esimest korda teoreetline teadus. Kreeka kultuuris tekkis palju uusi jooni. Kõik vanad jumalad jäid alles, aga hakati ka austama paljusid idamaiseid jumalaid. Hellenismiperioodil õppisid kreeklased lähemalt tundma ka Mesopotaamia astroloogiat. Leian, et inimesed muutusid julgemaks ja avastasid maailma, millega tõid palju muutusi oma kultuuris ja ühiskonnas.
enam jumalate poolt saadetuiks vaid seda seostati keskkonna ja ,,nelja ihumahla" tasakaaluga. Sokrates- filosoof; arendas välja õpetuse hüvedest ja voorusest. Kreeka kirjanduse ja teatrikunsti pärand on saanud aluseks Euroopa kultuurile. Draamakunst sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest.Kui algselt kasutati laval ainult ühte näitlejat ja koori, kelle vahel toimus dialoog, siis aja möödudes lisandus näitlejaid. Kreeka kirjandus pani suurt rõhku moraaliprobleemidele: kuidas peaks inimene elama ,et tema käitumineega teod ei tooks talle endale ja kaaskondlastelekannatusi ja hukatusi ? Sophlokese teos ,,Kuningas Oidipus " on hiljem peetud kõige täiuslikumaks selles zanriks. Tähtsal kohal on ka Homerose eeposed ,,Ilijas "ja ,,Odüsseia" Keekas saavad alguse Olümpiamängud ( 776 eKr). Kohalike võistluste hulgast tõusid esile ülekreekalised võistlused, millest tähtsaimad olid olümpiamängud
Siin juures tuleb unustada isekus ja mõelda ka tulevikule, milliseks muutub maailma pilt, kui ,,ühesuguseid" inimesi palju? 1. Kloonimine pole õige kuna sellega kaasnevad paljud eetilised ja moraalsed probleemid. Nimelt on levinud arvamine, et kõrgema eluvormi pole eetiliselt õige ning sellega sekkutakse jumala tegudesse 2. Kloonimisega kaasnevad ka tõsised ohud. Peale uduselt formuleeritud eetika ja moraaliprobleemidele on teadlased osutanud mitmetele kloonimisega kaasnevatele väga tõsistele ohtudele. Luues mingi geneetiliselt kasuliku isendi, teakib seda kloonides reaalne oht, et kogu kloonitud populatsioon on täpselt ühesuguse vastupanuvõimega. Kuna aga loodus meie ümber pidevalt muutub võib mingi uus tundmatu viirus tappa kogu selle populatsiooni. [ 2; 2010, 07,03 ] 3. Bioloogiliste organismide kloonimisel on evolutsiooniprotsessi käigus leidnud aset
Selget vastust ta ei andnud. Sarnaste probleemide üle juurdles Aischylose noorem kolleeg Sophokles. Tema kuulsaim teos on "Kuningas Oidipus", kus Delfi oraakel oli mehele ennustanud suurte kuritööde toime panekut. Mees püüdis neid vältida, kuid just neist hoidudes pani ta need toime. Ta tappis oma isa ja abiellus oma emaga. Tõde teada saades torkas ta endal silmad peast ja läks vabatahtlikku pagendusse. Nagu näha pani kreeka kirjandus suurt rõhku moraaliprobleemidele: Kuidas peaks inimene elama? Osade kirjanike meelest piisas kirgede ja auahnuse mõõdukuses. Teiste arvates oli kõik jumalast seatu palju keerulisem.
sisaldaks ravitoimet teatavate kopsuhaiguste vastu. Kloonimisest loodavad kasu saada ka ,,rohelised". Nimelt on nad välja käinud idee, et väljasuremisohus liike saaks kloneerimise abil paljundada ja seeläbi päästa. Kloonimisega kaasnevad ka paljud eetilised ning moraalsed probleemid. Näiteks on levinud arusaam, et kõrgema eluvormi kloonimine pole eetiliselt õige ja sellega sekkutakse Jumala tegemistesse. Peale uduselt formuleeritud eetika- ja moraaliprobleemidele on teadlased osutanud ka mitmetele kloonimisega kaasnevatele väga tõsistele ohtudele. Luues mingi geneetiliselt kasuliku isendi, tekib seda kloonides reaalne oht, et kogu kloonitud populatsioon on täpselt ühesuguse vastupanuvõimega. Kuna aga loodus meie ümber pidevalt muutub, võib mingi uus tundmatu viirus tappa kogu populatsiooni. Leidub ka oht evolutsiooniprotsessi käigus toimuv geneetilise materjali kontrollimatu segunemine, mis on liikide mitmekesisuse paratamatu eeldus
lõbustused. Surmajärgsus Erilist tählepanu elule pärast surma ei pööratud. Surm tähistas ilmaelu rõõmutut lõppu. Kuid aja jooksul kujunes ka tesitlaadi ette kujutusi, millekohaselt pidi elama vooruslikku elu ja pidada rituaale allilma jumalate auks, et oma surmajärgset saatust mõjutada. Kiri, haridus, kirjandus ja teater, filosoofia Kreeka filosoofia sai alguse arutlusest maailma tekke ja toimimise üle, kuid sofinistid ja Sokratesest pöördus filosoofide tähelepanu ka moraaliprobleemidele. Sokratese ja tema mõtte jätkajate Platoni ning Aristotelese ideed mõjutavad filosoofiat tänapäeani. Kreekas kujunes esimest korda teoreetiline teadus. Teadusliku mõtteviisi sünd Hakati vaidlustama jumalike jõudude toimet. Otsiti mõistupäraseid looduse ja ühiskona vastuseid. 5.Hellenismiperiood Millega algas... Aleksander Suure sõjaretke käigus vallutasid makedoonlased ja kreekalased Pärsia impeeriumi ning seega kõik maad Egiptusest Iraani ja Kesk-Aasiani.
Surmajärgsus Erilist tählepanu elule pärast surma ei pööratud. Surm tähistas ilmaelu rõõmutut lõppu. Kuid aja jooksul kujunes ka tesitlaadi ette kujutusi, millekohaselt pidi elama vooruslikku elu ja pidada rituaale allilma jumalate auks, et oma surmajärgset saatust mõjutada. Kiri, haridus, kirjandus ja teater, filosoofia Kreeka filosoofia sai alguse arutlusest maailma tekke ja toimimise üle, kuid sofinistid ja Sokratesest pöördus filosoofide tähelepanu ka moraaliprobleemidele. Sokratese ja tema mõtte jätkajate Platoni ning Aristotelese ideed mõjutavad filosoofiat tänapäeani. Kreekas kujunes esimest korda teoreetiline teadus. Teadusliku mõtteviisi sünd Hakati vaidlustama jumalike jõudude toimet. Otsiti mõistupäraseid looduse ja ühiskona vastuseid. Hellenismiperiood 338-30 a eKr- Millega algas... Aleksander Suure sõjaretke käigus vallutasid makedoonlased ja kreekalased Pärsia impeeriumi ning seega kõik maad Egiptusest Iraani ja Kesk-Aasiani.
Seepärast tegeles Sokrates ka eelkõige kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi nagu õiglus, vaprus, vagadus,mõistlikkus jne, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu.Filosofeerida tuli selleks et mõista mis on hüve ja milles seisneb voorus(aitab hüveni jõuda) Ta esitas kimbatusse ajavaid küsimusi, et inimesed mõistaks kui vähe me teame vooruse olemusest. Ta ei pööranud moraaliprobleemidele suurt tähelepanu, ning ta ei pooldanud väga demokraatlikku riigikorda PLATON- Sokratese kuulsaim õpilane. Asutas oma filosoofiakooli.akadeemia. Ta sõnastas enda ja sokratese vaated arvukates dialoogides. Arendas edasi Sokratese ideid hüvedest ning tuli järeldusele et Hüve on muutumatu ja igavene,kuna põhineb igavestel ja muutumatutel idedeedel. Ideed olid muutumatud ja reaalsed.Arvas et riik põhineb hüvel, peab olema muutumatu ja täiuslik. Hüve idee mõistmine teeb Platoni meelest
mõistuslik olend endas moraaliseaduse; kategooriline imperatiiv: “toimi ainult sellise masiimi kohaselt, mille kohta saad soovida, et sellest saaks universaalne seadus.”; “tegutse nii nagu kohtleksin iseend ja teisi mitte ainult vahendina vaid ka kui eesmärki” - IMMANUEL KANTI KOHUSE-EETIKA KRIITIKA: eeldab universaalse mõistuse olemasolu; ei paku lahendust konkreetsetele moraaliprobleemidele; ei pööra tähelepanu teo tagajärgedele - Meta-eetika: naturalism, moraalne relativism, emotivism VÄLISMAAILM - Tavamõistuslik realism: eksisteerivad materiaalset objektid nagu majad, puud, autod, mille kohta teame tänu meeltele. Need eksisteerivad ka siis, kui me neid ei koge. Objektid on sellised, nagu ilmnevad, st meie meeled on usaldusväärsed.
Mis on tõde. 3. Aksioloogia ehk väärtusõpetus uurib esteetiliste ja eetiliste väärtuste olemust ja nende põhjendamise võimalikkust. Vabaduse võrdsus, milline on moraalselt õige käitumine. 4. Ühiskonna ehk sotsiaal filosoofia inimese suhtlemine, milline on hea elu, kas demograatia on kõige parem ühiskonnavorm, millised on avaliku võime piirid jne. 5. Rakenduseetika otsitakse lahendusi aktuaalsetele moraaliprobleemidele nagu etaunaasia (vabatahtlik surm), abort. KLASSIKALINE ANTIIKFILOSOOFIA Iseloomulikud jooned Filosoofia on seotud tsivilisatsiooni tekkimisega, algul selgitati maailma mütoloogia abil, jumalate tegevuse kaudu. Esimesi filosoofe iseloomustab kosmoloogiline huvi (kosmos kreeka keeles korrastatus), mis on algaine ehk ürgalge (ARCHE). Esimesi iseloomustab hülosoism, st arvati, et kõiges on hing. Esimestest filosoofidest on
ja Euripides. Sophoklese tragöödiat ,,Kuningas Oidipus" on hiljem peetud kõige täiuslikumaks selles zanris. Peakangelane püüdis siin vältida kuritegusid, mille sooritamist Delfi oraakel oli talle ette kuulutanud. Kuid neist hoidudes tegi ta need tahtmatult teoks - tappes oma isa ja abielludes oma emaga. Kui tõde ilmsiks tuli, torkas Oidipus endal silmad peast ja läks vabatahtlikult pagendusse. Nagu näha, pani kreeka kirjandus suurt rõhku moraaliprobleemidele: kuidas peaks inimene elama, et tema käitumine ega teod ei tooks talle endale ja kaaskondsetele kannatusi ega hukatust. KREEKLASTE USK JA JUMALAD. Kreeka jumalad olid antropomorfsed, st inimestetaolised. Seda nii välimuselt kui ka iseloomult. Neid kujutati ühe suure perekonnana. Tähtsamate jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi Kreeka põhjapiiril, kuid nad võisid vabalt liikuda kus iganes soovisid. Jumalaid oli väga palju,
annaabi.ee 
