sündmusi laval kujutatakse. Jõudes sisulise poole juurde, siis teater on kõigepealt seltskondlik sündmus, läbi aegade on see olnud koht, kus publiku ette tuuakse aktuaalsed ühiskondlikud sündmused ja probleemid. Kuigi võib öelda, et see teatri soov ühiskonnale midagi anda ja õpetada on jäänud samaks, on repertuaarivalikus suured erinevused antiikajal põhinesid Vana-Kreekas etendused müütidel, rääkides rahvale olulistest väärtustest, käsitleti moraaliprobleeme, rõhutati positiivseid omadusi ja innustati inimesi n.ö õigesti elama; Vana-Roomas muutus teater pigem meelelahutuslikuks kohaks, palju rohkem rõhku pandi inimeste lõbustamisele, hakkati näitama miime, trikke loomadega ja veriseid võitlusi gladiaatorite vahel, inimesi ei huvitanud moraaliprobleemid, nad tahtsid tsirkust (ja leiba). Tänapäeval on teatreid ja etendusi lugematult, igaüks võib soovi korral leida endale meelepärase alates lasteetendustest,
Enn Vetemaa. "Püha Susanna ehk Meisrite kool" 1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani põhiprobleem ning kirjuta sellest lähtuvalt vähemalt 100-sõnaline arutlus. Näidendis ,,Püha Susanna ehk Meistrite kool" on kesksel kohal moraaliprobleemid, mida valgustatakse eri rakurssidest ja mõttetasandeilt. Tegemist on näidendiga, mis käsitleb eelkõige ühiskonna moraaliprobleeme. Kaks haltuurameest, saanud vanalt inimeselt tööd, soovivad ta lihtsalt paljaks varastada. Nende õnneks on daam naiivne ning lihtsameelne, ei näi justkui nende plaanidest arusaavat. Probleem laheneb ikkagi täiesti ootamatult, daam on teose lõpuks adopteerinud kaks näiliselt identset töölist (Goga ja Vova), põetab haigevoodis Antonit. 2. Iseloomusta Anne-Maid. Temas avaldub näiline vastuokslikkus. Selgitage!
INSENERIEETIKA ARVESTUTÖÖ Küsimused 1. Eetikas uuritakse traditsioonilisi moraaliprobleeme: mis on hea, mis halb. Arutledes moraali üle ja õpetades kohaste vahenditega mõtlema väärtustest. Eetika kuldreegel: „Mida te tahate, et inimesed teile teevad, tehke ka neile!“ 2. Eetiline dilemma paneb inimest valida kahe variandi vahel, kuid kumbki ei lahe olukorda eetiliselt vastuvõetavalt. Seega inimene pannakse olukorda, kust tuleb leida kahe halva valiku vahel, parim valik. Näide. On lõpetatud pinnasetöödega kui märgatakse, et vundamendi kaitseks jäi drenaaž lisamata
Mida see tähendab, kui me ütleme, et nii ja nii peab käituma või ei tohi käituda? Kas moraalsus on ainult eelarvamuse asi või saame anda oma moraalsetele seisukohtadele ka häid põhjendusi? Kuidas me peaksime elama? Filosoofia haru, mis sedalaadi küsimustega tegeleb on eetika ehk moraalifilosoofia. Eetika harud: 1. Praktiline eetika (rakenduseetika) 2. Normatiivne eetika (normid) 3. Metaeetika 1. Praktiline eetika (rakenduseetika) - Käsitleb konkreetseid moraaliprobleeme, mis kerkivad üles erinevates eluvaldkondades. 2. Metaeetika - ei võta ise seisukohta eetika küsimustes, vaid tegeleb pigem keelelis- loogilise analüüsiga. Uurib moraalimõisteid, moraalikeel 2 3. Normatiivne eetika - teooriad moraalselt õige e. hea käitumise kohta Milline käitumine on moraalselt õige (hea) ja milline väär (halb): Mida peab tegema? Normatiivse eetika keskne küsimus – mis on käitumise moraalse väärtuse juures tähtsam, kas teo
arvamustega tutvumist. On küll olemas ka selline olukord, kus arvamuste kirjeldamine ja erapooletu mõistmine on tähtsam kui seisukohavõtt: selline olukord tekib siis, kui inimene satub vastamisi mõne võõra kultuuri tavade ja toimingutega, mida ta oma kultuuri ja elukogemuse põhjal ei mõista. Antropoloog ei saa võõra kultuuri suhtes seisukohta võtta enne selle põhjalikku uurimist. Aga me ei ole võõramaalased meie omas keskkonnas. Me teame, et on olemas moraaliprobleeme, et nad nõuavad lahendamist ja nende peamised faktorid on tuttavad, ning peale selle tajume filosoofidena, et suur osa sellest, mida nendest probleemidest räägitakse, ei kannata kriitilist käsitlust. Kui see taustteadmiste alusel määratav premisside hulk omaks võetakse, siis ei ole deskriptiivsel praktilisel eetikal palju öelda. Lõpuks käsitlen veel lühidalt moraaliprobleemi teravust. Üheks probleemivaldkonnaks, mis teravuse puudumisega üllatab, on poliitika. Võiks arvata,
milles läbi puruneva abielu vaadeldakse inimese sisemise allakäigu probleeme. Vetemaa mitmekülgne draamalooming jaguneb kolmeks: 1) sotsiaalpsühholoogilisteks draamadeks ( ,,Roosiaed" (1976), milles vaadeldakse sõja järelmõjusid inimesele); 2) ohudraamadeks ( ,,Tuul Olümposelt tuhka tõi" (1987) esitab pildi spordi kõlbelisest kriisist); 3) komöödiateks (,,Püha Susanna ehk Meistrite kool" (1974) käsitleb moraaliprobleeme läbi huumori, satiiri ja leidliku fabuleerimisoskuse). Uku Masing ja Vetemaa Enn Vetemaad peetakse üheks professionaalsemaks kirjanikuks pärastsõjaaegses Eestis. Raske on leida zanri, milles ta kirjutanud poleks, samas on Vetemaa tuntud kui midagi üleliia tõsiselt mittevõttev looja, kes pigem vastupidi - iroonia ja huumoriga mänglevalt uperpallitavaid kirjanduslikke konstruktsioone punub.
,,silmakirjatseja". Jesuiidid püüdsid ennast õigustada ja avaldasid ,,Jesuiitide apoloogia jansenistide laimu vastu", mis peale Pascali ja tema sõprade sundis vastulööki andma ka Pariisi ja teiste linnade vaimulikke, kes olid nördinud jesuiitide ,,hukutavatest maksiimidest". Tuntud on kollektiivne töö ,,Pariisi küreede kirjutised", mille koostamisest võttis osa ka Pascal. See töö käsitleb kõikide kristlaste jaoks üldtähtsaid moraaliprobleeme. Pascal ei võidelnud üksnes jansenismi pooldajana, vaid ka kõlbluse üldinimlike normide eest võitlejana. Sellepärast saidki ,,Kirjad.." ja teised Pascali tööd suure ühiskondliku toetuse. Ja kuigi tõde oli Pascali poolel, jäi jõud esialgu jesuiitide poolele, seetõttu ei andnud algatatud liikumine esialgu soovitud tulemusi. 1657 aastal saavutasid jesuiidid ,,Kirjade" hukkamõistmise paavsti poolt ja nende kandmise keelatud raamatute nimekirja
Ta avaldas "Kaheksa komöödiat ja kaheksa intermeediumi" küll 1615. aastal, kuid ilmselt olid need kirjutatud märksa varem, võimalik, et veel enne 1610. aastat. Oma varajaste (ja antud tsüklist välja jäänud) näidendite seas mainib ta eessõnas "Numancia piiramist" (Cerco de Numancia) ja "Alziiri tehingut" (Trato de Argel). Sealsamas väidab ta, et oli esimene, kes vähendas näidendis vaatuste arvu 3le ning hakkas kujutama varjatud hingeliikumisi ja moraaliprobleeme. "Numancias" ja "Alziiri tehingus" on vaatusi tegelikult siiski neli; 3vaatuselised on seevastu kõik "Kaheksa komöödia" näidendit - seega pole antud küsimuses täit selgust ja õigus võib olla ka Lope de Vegal, kui ta ülalnimetatud värsstraktaadis peab 3 vaatuse põhimõtte algatajaks hoopis Cristóbal de Viruési. Kuidas ka ei oleks draama välise struktuuriga (ei mõjutanud ju sisu kuigivõrd see, et Hispaanias kujunes uusaegne draama kolme,
Millega tegeleb metaeetika? Teoreetiline eetika jaguneb : normatiiveetika ja metaeetika. Praktiline eetika jaguneb : rakenduseetika ja kutse-eetika. Normatiiveetika : konstrueerib eetikateooriaid, põhjendab moraaliotsustusi teoreetilistes raamistikes . Metaeetika : uurib eetikaterminite (hea/halb, voorus/pahe, moraaliotsustuse struktuur, jne) tähendust, väärtusotsustuste loomust.keskseks küsimuseks on faktide ja väärtuste vahekord. Rakenduseetika : Käsitleb konkreetseid moraaliprobleeme, mis kerkivad üles erinevates eluvaldkondades. Kutse-eetika : tegeleb erinevate professioonide hea käitumise tavadega, väärtustega (arsti-eetika, õpetaja eetika) . Kutset e. professiooni iseloomustab selle liikmete kompetents ja kollektiivne teenistusideaal. Kutse eksisteerimine tugineb inimeste vajadustel ja väärtustel, mille alusel defineeritakse teenistuse ideaalid. Kutsepõhine eetikakoodeks esitab väärtused / tegutsemisprintsiibid, millest professiooni liikmed peavad lähtuma.
Teos viib lugeja Dante lapsepõlve, mil ta I korda Beatricet kohtas, hetkeni, mil puhkes armastus, ning teos laseb jälgida armastuse süvenemist, sisaldades ka sisemisi kõhklusi ja piinu. ,,Uus elu" oli Euroopa kirjanduses täiesti uudne: varem polnud armastust autobiograafilises luules pihitud. Paguluse algusaastail kirjutas Dante traktaate, mis sisaldasid mõtteid filosoofia, religiooni, ühiskonna, poliitika ja kultuuri kohta, nt arutas moraaliprobleeme traktaadis ,,Pidusöök" ning väljendas oma paavstivastast meelsust traktaadis ,,Monarhia", mis tingis skandaali. ,,Jumalikku komöödiat" asus Dante looma pärast pagulusse saatmist. Dante ise pani teosele pealkirja ,,Komöödia", kuid Boccacio kasutas oma traktaadis teose puhul sõna ,,jumalik" ning see jäi külge. Zanrilt on see värsivormis nägemus kirjandusvorm, mis kujutab tegevust nägemuse ja ettekujutuse vormis. ,,Jumalikku komöödiat" läbivad sümbolid, kujundid
Teos viib lugeja Dante lapsepõlve, mil ta esimest korda Beatricet kohtas, hetkeni, mil puhkes armastus, ning teos laseb jälgida armastuse süvenemist, sisaldades ka sisemisi kõhklusi ja piinu. ,,Uus elu" oli Euroopa kirjanduses täiesti uudne: varem polnud armastust autobiograafilises luuleraamatus pihitud. Paguluse algusaastail kirjutas Dante rea traktaate, mis sisaldasid mõtteid filosoofia, religiooni, ühiskonna, poliitika ka kultuuri kohta. Näiteks arutas ta moraaliprobleeme itaaliakeelses traktaadis ,,Pidusöök" ning väljendas oma paavstivastast meelsust traktaadis ,,Monarhia", mis tingis skandaali. ,,Jumalikku komöödiat" asus Dante looma peagi pärast pagulusse saatmist. Dante ise pani teosele pealkirja ,,Komöödia", kuid Boccacio kasutas oma traktaadis teose puhul sõna jumalik ning see jäi teose külge. Zanrilt oli teos värsivormis 'nägemus' (kirjandusvorm, mis kujutab tegevust nägemuse ja ettekujutuse vormis). ,,Jumalikku
annaabi.ee 
